Füüsika mõisted (0)

1. Ampere’i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sinα-ga, kus α=nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sinα(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere’i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda.
2. Aine magnetilised omadused:
Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab μ ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis . Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud : μ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram). Paramagneetikud tugevdavad veidi välist magnetvälja. Diamagneetikud : μ~>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras, nikkel , koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete „kaitsmiseks” väliste segavate magnetväljade eest.
3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus:
Induktsioon elektromotoorjõud ona arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni seadus ehk Faraday seadus, valemi kujul: ε =-(ΔΦ/Δt), kus ε = elektromotoorjõud ΔΦ= magnetvoo muut ja Δt= aja muut. Magnevoog on võrdne magnetilise induktsiooni, kontuuri pindala ja sinα korrutisega ehk ΔΦ=BS*sin α, kus sin α on nurk magnetvälja ja kontuuri tasapinna vahel . Miinus märk valemis tuleb Lenzi reeglist ehk induktsioonvoolu suund on alati selline, et tema magnetväli püüab takistada muutust, mis põhjustab induktsioonvoolu. Induktsioonvoolu tugevuse saame arvutada Ohmi seadusest, teades ε väärtust.
4. Eneseinduktsiooni nähtus ja näide koos seletustega:
Eneseinduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik. Seisnen selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbi välja tekitanud vool.Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust Näide: suletud vooluringi on ühendatud pool, kui vooluring avada, läheneb voolutugevus vooluringis lühikese aja jooksul 0-le. Poolis tekib Lenzi reegli järgi induktsioonvool, mis püüab voolu kahanemist takistada. Võib tekkida isegi säde. Seda võib ka kodustes tingimustes juhtuda, kui tõmmata mõni suur voolutarbija järsku pistikupesast välja. Vooluringi sulgemise korral tekkib induktsioonvool, mis püüab takistada voolutugevuse kasvu.
5. Ohmi seadus vahelduvvooluringis :
Vahelduvvooluringis peale aktiivtakistuse esineb lisaks ka induktiiv- ja mahtuvustakistus . Valemi kujul näeb seadus välja nii:I=U/Z Z=√(R2 + (RL-RC)2 ) Z= vahelduvvooluahela kogutakistus, RL= induktiivtakistus , RC= mahtuvustakistus, ω= voolu ringsagedus, L= pooli induktiivsus ja C= kondensaatori mahtuvus . Vahelduvvooluringi korral on RL ja RC võrreldes R-ga 90º nihkes ja seetõttu tuleb neid liita nagu vektoreid.
1. Magnetiline induktsioon(MI):
Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS . Võrdetegur B iseloomustab magnetvälja ja seda nim magnetiliseks induktsiooniks, ühik on Tesla (T). MI on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus/MI suund on määratud vabalt pöörleva vooluraami sormaali suunaga.
2. Lorentzi jõud(LJ):
Lorentzi jõud mõjub magnetväljas liikuvale laengule. Valem F=qvB*sinα (q=osakeselaeng, v=kiirus, B=magnetvälja magnetiline induktsioon, α=nurk v ja B vahel). LJ suuna võib määrata vasaku käe reegli abil, sellega leitakse plusslaengule mõjuva jõu suund. Kui magnetvälja jõujooned on suunatud pihku, välja sirutatud sõrmed näitavad liikumise suunda, siis pöial näitab jõu suunda. LJ on alati risti nii magnetväljaga, kui ka liikumise suunaga. LJ mõjul liiguvad osakesed magnetväljas kõverjoont mööda(kui α=0, siis on trajektoor sirgjoon , kui α=90, siis ringjoon ja kui 0