Elektromagnetiline induktsioon (0)

Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=εε0E2/2, kus ε- aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), ε0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q εε0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I= enSv , kus I- voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10-19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S-juhtme pindala (m2), v –elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (Ω). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+… ; U=U1=U2=… ; 1/R= 1/R1+1/R2+… Takistite jadaühendus: I=I1+I2+… ; U=U1+U2… ; R=R1+R2+… Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetes: R=2R1 Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline tema ristlõike pindalaga ning sõltuv materjalist. R=δ(roo)l/S, kus R- takistus (Ω), δ- aine eritakistus (Ω), l- juhtme pikkus (m), S-juhtme siselõike pindala (m2). T0 kasvatab R. δ= δ0(1+αt), kus δ- aine takistus temperatuuril t0, δ0- 00-l, α-takistuse t0 tegur, t-temperatuur Celsises. Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N-võimsus (W), U-pinge (N), I-voolutugevus (A). N=U2/R. Joule’i-Lensi seadus: Juhtmes elektrivoolu toimel eraldub soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhtme takistusega ja ajaga . Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (Ω), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne). Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus . Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. ε=A/q, kus ε-elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas. Vooluallikas jagunevad energia tarbimise järgi: 1)keemilised vooluallikad[ akud ] 2)mehaanilised [ generaatorid ] 3) valguslikud [ fotoelemendid ] 4)soojuslik [termoelement]. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I=ε/R+r, kus I- voolutugevus (A), ε-elektromotoorjõud, R-välisahela takistus (Ω), r-sisetakistus (Ω), R+r- kogutakistus.
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=εε0E2/2, kus ε- aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), ε0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q εε0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10-19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S-juhtme pindala (m2), v –elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (Ω). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+… ; U=U1=U2=… ; 1/R= 1/R1+1/R2+… Takistite jadaühendus: I=I1+I2+… ; U=U1+U2… ; R=R1+R2+… Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetes: R=2R1 Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline tema ristlõike pindalaga ning sõltuv materjalist. R=δ(roo)l/S, kus R- takistus (Ω), δ- aine eritakistus (Ω), l- juhtme pikkus (m), S-juhtme siselõike pindala (m2). T0 kasvatab R. δ= δ0(1+αt), kus δ- aine takistus temperatuuril t0, δ0- 00-l, α-takistuse t0 tegur, t-temperatuur Celsises. Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N-võimsus (W), U-pinge (N), I-voolutugevus (A). N=U2/R. Joule’i-Lensi seadus: Juhtmes elektrivoolu toimel eraldub soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhtme takistusega ja ajaga. Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (Ω), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne). Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. ε=A/q, kus ε-elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas. Vooluallikas jagunevad energia tarbimise järgi: 1)keemilised vooluallikad[akud] 2)mehaanilised [generaatorid] 3) valguslikud [fotoelemendid] 4)soojuslik [termoelement]. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I=ε/R+r, kus I- voolutugevus (A), ε-elektromotoorjõud, R-välisahela takistus (Ω), r-sisetakistus (Ω), R+r- kogutakistus.