ülekandmine, mis tagaks mitmete põuatingimustga hakkama saamise omaduste ilmnemise, toomata seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadalste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel. Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46] (8.03.2008) Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele Glüfosaatide baasil valmistatavad herbitsiidid ilmusid turule esmakordselt 1970-nendate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele.
nahalööbeid ja sügelemist, astmahooge, hingamisraskusi, pearinglusi, nohu ja uimasust. 3 Mutageensel tasandil leiti laborikatsetes kahjustusi inimese vererakkudes ja sidekoes. Samuti on täheldatud mitmesugust toimet hormoonsüsteemile, põhjustades loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 1 Batalion, N. (2009) 50 harmful effects of genetically modified foods. [http://www.raw- wisdom.com/50harmful.] (vaadatud: 23.03.2011) 2 Metspalu, L., Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele. [http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBUQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.eko.org.ee%2Fgmo %2Fimages%2Fstories %2Fglfosaadid_luule_metspalu.doc&ei=d_mRTbn3FY_Jswbl9YHQBg&usg=AFQjCNH2UfIHgsZjQ1 Wf8DA5Np8a_qFaNw] (vaadatud: 16.03.2011) 3 Metspalu, L., Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele. [http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBUQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.eko.org.ee%2Fgmo %2Fimages%2Fstories %2Fglfosaadid_luule_metspalu
· Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode) Ooteaeg vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase pritsimise ja lao kasutuselevõtu vahel Tööoode vaheaeg päevades tkv kasutamise ja taimede hooldustööde alustamise vahel Pestitsiidid keemilisel tõrjel kasutatavad kahjustajatele mürgised tkv-d Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid. Taim peab olema elus, muidu ei toimu midagi.
Pestitsiid · Jaotused mitmel erineval alusel Tõrjutava objekti alusel Toime iseloomu alused (puute, süsteemsed, sööt, hingamismürgid, laia- ja kitsa valivusega, üldhävitava) Keemilise koostise alusel · Anorgaanilised ühendid (elavhõbeda-, vääsvli-, vaseühendid) · Orgaanilised ühendid (kloor- ja fosfororgaanilised ühendid, sünteetilised püretroidid, karbamaadid, triasiinid, fenoksüülid, glüfosaadid, sulfuroonid, juveniilhormooni analoogid, nikotinoidsed ja neonikotinoidsed ühendid.........) · Pestitsiidid sisaldavad Toimeainet/-aineid (% või g/kg või g/l) Abiainet e ingredienti vesi, mineraalõlid, org lahustid, kaoliin, talk, elektrifiltertuhk (ei tohi mõjutada toimeaine koostist, tahke aine ei tohi seismisel märguda) Kleepeainet e bonifikaatorit ja pindaktiivseid aineid e surfuktante parandavad preparaadi püsivust taimel, vähendavad aurumist,
annaabi.ee 
