poolest Monohübriidne ristamine • Jälgitakse herneseemne värvusgeeni, mis esineb 2 alleelina: • A – kollane (dominantne) • a – roheline (retsessiivne) Geneetika ülesande sümbolite kasutamine • Vanemad P: AA x aa • Gameedid: A A a a • I põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa P: AA X aa (homosügoodid) A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa
poolest Monohübriidne ristamine • Jälgitakse herneseemne värvusgeeni, mis esineb 2 alleelina: • A – kollane (dominantne) • a – roheline (retsessiivne) Geneetika ülesande sümbolite kasutamine • Vanemad P: AA x aa • Gameedid: A A a a • I põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa P: AA X aa (homosügoodid) A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa
poolest Monohübriidne ristamine • Jälgitakse herneseemne värvusgeeni, mis esineb 2 alleelina: • A – kollane (dominantne) • a – roheline (retsessiivne) Geneetika ülesande sümbolite kasutamine • Vanemad P: AA x aa • Gameedid: A A a a • I põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa P: AA X aa (homosügoodid) A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa
poolest Monohübriidne ristamine • Jälgitakse herneseemne värvusgeeni, mis esineb 2 alleelina: • A – kollane (dominantne) • a – roheline (retsessiivne) Geneetika ülesande sümbolite kasutamine • Vanemad P: AA x aa • Gameedid: A A a a • I põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa P: AA X aa (homosügoodid) A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa
(genotüüp) (AA,aa). Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa,Bb). Retsessiivne alleel avaldub ainult homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus märgitakse väikse tähega. Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Mendeli esimene seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas kõik organismid vaadeldava tunnuse suhtes geneetiliselt identsed ja fenotüübilt sarnased. Mendeli teine seadus ehk lahknemis seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises põlvkonnas tunnuste lahknemine seaduspärastes suhetes, genotüübis 1:2:1le ja fenotüübist 3:1 või 1:2:1le. Tunnused: Aa ja Aa AaAa Saame: AA Aa Aa aa. Need on genotüübid. Domineerib dominantne tunnus.
(võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused Georg Mendel (1822- 1884) 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3
· Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine- ristatakse ainult ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid · Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid(nt kuju ja värvus) · Mendeli I seadus e ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased(KK mõjutab) isendid Kollane A P(parentes) AA x aa Roheline a gam. AA aa Vastus: heterosügoodid, fenotüüp kollane F1 põlvkond Aa Aa Aa Aa · Mendeli II seadus e lahknemisseadus: homosügootsetevanemate monohübriidsel ristamisel toimub
Ülesanne nr 3. DNA ATC CCC GGG AAA RNA UAG GGG CCC UUU valk Stop Gly Pro Phe Geeni avaldamise regulatsioon 1. Repressor · Promootori kohale kinnitub molekul repressor ja ei lase sabageeni RNAsse viia · Repressor takistab RNA sünteesi 2. Aktivaator · Soodustab transkriptsiooni 3. Regulaatorained · Vitamiinid, hormoonid · Mõjutavad aktivaatorite või repressorite seondumist DNAga Mendeli Seadused · Homosügootsus kromosoomi paaris on ühesugused geenid(Kromosoomi paarid;silmad PruunPruun) · Heterosügootsus kromosoomi paaris erinevad geeniteisendid või alleelid ( Kromosoomi paarid; silmad Pruun Sinine) · Alleel ühe geeni erivormid (silmavärvust määraval geenil on pruun alleel, sinine alleel, roheline alleel, hall alleel; veregrupil 0;A;B)
Kõik kommentaarid