Isa soovis Galileole paremat haridusteed ja pani ta 1575.aastal Vallombrosa kloostri kooli. Kuna mungalik eluviis hakkas Galileole meeldima, astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. Kuna isale Galileo käitumine ei meeldinud, siis silmahaiguse tõttu viis ta Galileo kloostrist minema ja tagasi ei toonudki. Galileod õpetasid edasi sama ordu mungad. Tänu isale jäi Galileole külge märk, mis tähendas ordust välja visatud munka. Meditsiini hakkas Galilei õppima 1581. aastal Pisa Ülikoolis, olles ise alles 17 aastane. Sinna kooligi suunas teda isa. Galileole aga meeldis arstiteadusest rohkem vaielda Aristotelese ideede üle. Sellest ka tema mõte kummutada Aristotelese idee, et raskemad kehad kukuvad maapinnale poole kiiremini kui kergemad kehad. Näiteks võttis ta raheterad. Galileo eelduse järgi oleks pidanud raskemad raheterad tekkima kõrgemal pilvedes ja täpselt õigel kõrgusel, aga kuna see ei tundunud tema jaoks õige. Seega ta
Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaastane, kolisid nad Florencisse. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa ülikooli, kuid isa viis poja sealt ära. Ta tahtis, et pojast saaks kangakaupmees, kuid Galileo sooovis alustada teaduslikku karjääri. Haridus 1581. aastal, astus ta 17-aastasena Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Aastal 1583 kohtus Galileo Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus matemaatikast vaimustusse. Ta
Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese.
info abi enda referaadi kirjutamisel. 2. Galileo Galilei Lapsepõlv Galileo Galilei sündis 15. veebruar 1564 Pisas ( Itaaljas ). Tema ema nimi oli Giulia Ammannati ja isa nimi Vincenzo Galilei. Isa sündis Firenzes 1520, ta oli õpetaja. Tema vanemad abiellusid aastal 1563. Algus eluaastad elas ta perga Pisas. 8 aastaselt kolisid ta vanemad Firenzesse kuid Galileo jäi Pisa, 10 aastaselt kolis ta vanemate juurde Firenzesse. Kui ta oli piisavalt vana siis ta vanemad saatsid ta kloostri õppima. Haridus Isa soovis,et ta õpiks arstiks ja jätkaks oma põhikooli Firenzes. Aastal 1581 Vincenzo saatis Galileo tagasi Pisa,et elada uuesti Muzio Tedaldi juures ja registreeruda meditsiinilise taseme juures Pisa ülikooli. Teda huvitas sellel ajal hoopis Aristotelese ideede vaidlemine kui arstiteadus
kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all õppis Galileo mõnda aega mõttega ordusse asutumisest, kuid ta isa keelas teda ning viis poja Vallaombrosast siiski ära. Tal olid pojaga teised plaanid. Tema oli otsustanud, et tema pojast peab saama kangakaupmees. Kuid see ei meeldind aga Galileole endale, ta astus isale vastu ning teatas, et soovib alustada hoopis teaduslikku karjääri. Eriti meeldis Galileole matemaatika ning ta soovis sellega rohkem tegeleda, ajal mil see teaduskaugus tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Galileo isale ei meeldinud see idee silmaotsaski, kuid lõpuks jõudsid nad siiski kompromissini. Galileo astus 17 - aastaselt Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Kuid Galileo ei tahtnud oma unistust kõigest olenemata sinnapaika jätta ning ta õppis salaja ka matemaatikat. Hippokratese ning Galenose meditsiiniõpikute all hoidis ta vargsi Eukleidese ja Archimedese teoseid
Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele. Tallinna Tehnikakõrgkool Galileo Galilei Sünd ja perekond
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema
Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus 17-aastane Galilei isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotetese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama
ning Rooma Akadeemia liige. Algse hariduse andis Galileole tema isa, Vincenzio Galiei. Kuigi ta isa ei pidanud religiooni järgmist eriti tähtsaks, pani ta Galileo 1575. aastal Vallombrosa kloostri kooli, kus aga noormehele hakkas niiväga meeldima, et peagi astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. See aga ei meeldinud ta isale, kes tõi ta sealt esimesel võimalsuel ära. 1581. aastal asutus Galileo enda isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noormeest huvitas aga rohkem hoopis matemaatika ning Aristotelese teooriate ümberlükkamine. Alates 1583. aastast hakkaski Galileo käima meditsiiniloengute asemel hoopis matemaatikaloengutes. Sellega aga ei nõustunud jällegi tema isa, kes lõpetas varsti pärast poja erialavahetust tema õppemaksu tasumise ning seepärast lahkus Galileo 1585. aastal ülikoolist ilma kraadita. Galileo Galilei oli esimene inimene, kes hakkas kahtlema Aristotelese teoorias, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged
2. ELULUGU 2.1. Sünd ja perekond 2.2. Haridustee 2.3. Iseseisva elu algus 3. KOMEEDIUURINGUD 4. GALILEI VANGISTUS JA SURM 5. TUNTUMAD SAAVUTUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Sissejuhatus Ma teen slaidesitluse Galileo Galilei kohta. Ma valisin Galileo Galilei, sest tema avastas, et füüsilise maailma seaduspärasusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite kujul. Ta kirjutas, et ,,loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles". https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cc/Galileo.arp.300pix.jpg Suurteadlane Galileo Galilei Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastaseks (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri). Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele
1. Galileo panus teadusesse: * Katsed magnetismi, gravitatsiooni, liikumise jmt vallas. 1.1 Leiutised: * Kompass * Termomeeter * Täiustatud teleskoop 1.2 Teosed: ,,Tähtede sõnumitooja" ,,Päikese plekkidest" ,,Komeetide olemusest" ,,Liikumise seadused" ,,Dialoog uuest teadusest" ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" (Raamat ,,21 maailmakuulsat teadlast") 2. BIOGRAAFIA - GALILEO GALILEI 1564-1642 Galileo sündis peres, kus isa oli muusik. Isa pidas teda väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt.
Isa Vincenzio Galilei ja ema Giulia Ammannati Vend : Michelangelo Õed:Virginia ja Livia Esmane haridus isalt ja koduõpetajatelt Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima
Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes
novembril 1879. aastal Cambridge'is. 6 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) 7 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669- 1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik
Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika vallas. Tema tööd mõjutasid teadusliku mõtlemise põhialuseid kuni 20. sajandi alguseni. Inglismaal sündinud Newton õppis ja seejärel töötas õppejõuna Cambridge´i ülikoolis. Oma kõige tähtsama tööga tegi ta 1664. aastal algust kodus, kui ülikool suure katku ajal suleti. Newton võttis 1668. aastal kasutusele peegelteleskoobi. Umbes kolmkümmend aastat hiljem viis ta läbi katsed, milles läbi klaasprisma langev valgus murdus värvispektriks. Nende kahe
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA
Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja arsti ning ühtlasi keskaja ja renessansi ajastu silmapaistvamaid teadlasi, pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem seisnes selles, et universumi keskpunktiks on Päike, Maa on aga tavaline planeet, mis ümber Päikse tiirleb. Lisaks eelnevale näitas ta veel, et kõik planeedid tiirlevad ühtlasi ka ümber oma telje. Oma peateose avaldas ta 1543. aastal raamatuna ,,Taevasfääride pöörlemisest". See teos pani
arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); *tähtede füüsika (uurib tähti); *galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); *kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia
ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast
Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese
Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese
heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga
...........................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos...........................................................................
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt.
Jõgeva Põhikool 8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL....................
seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia 1202 Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid. 1249 Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil. 1260 Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km. 1340 William Ockhamist kõneleb paavstiga ja väidab, et õige on see teooria, mis seletab fakte kõige lihtsamalt. Füüsika renessanssi ajastul Kronoloogia 1424 Al-Kashi arvutab välja pii 16 komakohta.
164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada). 1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja. 164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai
Leidub temast suuremaid ja heledamaid (teda on võrreldud ülihiidtähega Betelgeusega Orioni tähtkujust, Miles ja Smith 1999), kui ka väiksemaid ja tuhmimaid. Tähti on tohutult palju. Teise rühma taevakehadest moodustavad planeedid ehk ekslevad tähed (kr k planetes ekslev). See on seotud nende tiirlemisega ümber Päikese silmusekujulist trajektoori pidi. Neli nendest on siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, ülejäänud viit nimetatakse välisplaneetideks Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. On veel planeetide kaaslased kuud, mis moodustavad ühe rühma taevakehi. Ainuke palja silmaga nähtav on Maa kaaslane Kuu. On veel asteroidid, meteoorid, komeedid kõik meie Päikesesüsteemis. Heidamegi tähelepanelikuma pilgu hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi väikekehadele asteroididele, meteooridele ja komeetidele. 3 2. Hiidplaneedid. 2.1. Jupiter.
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet
vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi, mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
......................................................................... 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................
Tuleb meeles pidada, et selle pöörlemise periood erineb meie harjumuspärasest 24-tunnisest päikese-ööpäevast, olles võrdne 23 tunni 56 minuti ja 4,091 sekundiga. Seda ajavahemikku nimetatakse sageli ka tähe-ööpäevaks (sidereal day), kuna tähtede omavaheline asend on praktiliselt muutumatu Planeetide pöörlemine Et planeedid on massiivsed kehad ja pöörlevad suhteliselt aeglaselt, on see liikumine suhteliselt stabiilne ja lihtsasti kirjeldatav. Kõige kiiremini pöörleb Jupiter (täispöördeks kulub 9 tundi ja 55,5 minutit), kõige aeglasemalt Veenus (243 päeva). Massiivse atmosfääriga planeetidel erineb ,,nähtava pinna" atmosfääri ülakihtide pöörlemiskiirus oluliselt tahke tuuma pöörlemiskiirusest (välisele vaatlejale näib näiteks Veenus pöörlevat perioodiga ligikaudu 4 ööpäeva). Planeetide tiirlemine Planeetide tiirlemise määrab peaasjalikult Päikese gravitatsiooniväli. Kõigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
