50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EliisaE
Õppematerjali autor
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui teostada üks katse, milles võetakse üks teraskuul ja üks udusulg ning need samalt kõrguselt maapinna poole ühekorraga lahti lasta, siis jõuab enne maapinda puudutada teraskuul. Allakukkumine oleneb selles katses keha kokkupuutepinnast õhuga. Kui kehal on suur pind, siis see avaldab õhus liikuvale kehale suuremat takistavat mõju
meeldinud, siis silmahaiguse tõttu viis ta Galileo kloostrist minema ja tagasi ei toonudki. Galileod õpetasid edasi sama ordu mungad. Tänu isale jäi Galileole külge märk, mis tähendas ordust välja visatud munka. Meditsiini hakkas Galilei õppima 1581. aastal Pisa Ülikoolis, olles ise alles 17 aastane. Sinna kooligi suunas teda isa. Galileole aga meeldis arstiteadusest rohkem vaielda Aristotelese ideede üle. Sellest ka tema mõte kummutada Aristotelese idee, et raskemad kehad kukuvad maapinnale poole kiiremini kui kergemad kehad. Näiteks võttis ta raheterad. Galileo eelduse järgi oleks pidanud raskemad raheterad tekkima kõrgemal pilvedes ja täpselt õigel kõrgusel, aga kuna see ei tundunud tema jaoks õige. Seega ta järeldas, et erineva suurusega raheterad kukuvad maapinnale ühe ja sama kiirusega. Tutvunud 1583.aastal Toscana õukonnamatemaatikuga sattus Galileo vaimustusse matemaatikast
Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester. 1581 aastal, asus seitsmeteistaastane Galilei, isa soovil, Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast, aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine, kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini, kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad, valmivad samal ajal ja samas kohas koos, ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes, kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad
pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. Seda aga
termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge MEHAANIKA Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANILINE LIIKUMINE · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. · Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. · Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema
otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi Firenzesse, kuid ka seal jätkas poiss oma õpinguid kamaldolastest munkade juures, kuigi mitte enam kui tulevane orduliige, ning sooritas 1581. aastal sisseastumiseksamid Pisa ülikooli. Galileo esimesed ülikooliaastad lõid talle professoritele vasturääkija maine. Aastaid hiljem tehtud märkmetes kirjeldab ta oma kahtlusi, mis väitis, et tegelikult kehad langevad kiirusega, mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583. aastal kuulas Galileo mõnda loengut Eukleidese geomeetriast, kuid mitte ülikoolis, vaid Toscana suurhertsogi teenistuses tegutseva matemaatiku juures. See innustas teda alustama Eukleidese ,,Elementide" uurimist ka omal käel. Õukonna matemaatik Pstilio Ricci tunnustas
Nende abiga saigi ilma mingi kraadita Galileo 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt meditsiiniprofessori palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori palk äraelamis, aga suur samm oli siiski astutud. Kuid selleks, et mitte päris nälga surra hakkas Galileo tegelema matemaatika kõrvalt siiski ka meditsiiniga. Kuid vaba aega oli tal vähe, katsed neelasid kogu tema aja. Tema eesmärgiks olevat Aristotelese teaduslikud doktriinid üle kontrollida, mitte neid püha tõena võtta. Tema loenguid kuulasid tudengid muiates, kolleegid aga pommitasid teda etteheidetega. Kuid vaatamata kõigele ei olnud Galileo ikka nõus oma katseid lõpetama. Galileo uskus, et kui lasta kahel eri raskusega kehal samaaegselt kukkuda, maanduvad nad samaaegselt. Tema vastased tahtsid teda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid