KAALIUM (0)

Pelgulinna Gümnaasium
Stella Altmets
8.ak.
KAALIUM
Referaat
Tallinn 2016
1
Sisukord:
1. Kaalium ja selle elemendi avastamise ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3
2. Levinumad ühendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
3. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
4. Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2
Kaalium ja selle elemendi avastamis ajalugu
Kaalium ehk ladinakeeles kalium ja tähisega K on keemiline element perioodilussüsteemi 1 rühmas ja järjekorranumbriga 19. Kaaliumi mass on 39,0983.
Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal.
Stabiilseid isotoope on kaks ja radioaktiivseid isotoop massiarvuga 40 esineb looduses ja see on üks pealmiseid radioaktiivse kiirguse allikaid .
6. oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi
elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium.
Keemiliselt omaduselt on kaalium leelismetall. Värvus on tal sinakas -hõbehall ja kergsulav metall ( noaga lõigatav). Ta on keemiliselt aktiivne.
Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Oksudatsiooni aste ühendites on 1.
Kaaliumi reaktsioon veega.
3
Levinumad ühendid
Kaaliumil on väga suur reageerimis võime: ta oksüdeerub õhus kiiresti kaaliumhüperoksiidiks KO2 (seetõttu säilitatakse teda petrooleumis, mineraalõlis või inertse gaasiga täidetud klaasampullis), reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik ) ning hapetega.
Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab.
Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O
Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2 * 6H2O
Kaaliumi ühend sülviin.
Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas
Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat .
Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust.
4
Soovituslik kogus on 4700 milligrammi päevas. Konkreetne vajadus sõltub inimese kehakaalust, füüsilisest seisundist, kahelisest aktiivsusest, elukoha kliimast jne. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt, soodustab vitamiin B6.
Toiduained kus on palju kaaliumit: ( 100g kohta)
Pan-sool
13000
Petersell , kuivatatud
6300
Kohvipulber, lahustuv
3900
Paprika , kuivatatud
3170
Nori vetikalehed, kuivatatud
2840
5
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kaaliu m
http://buduaar.ee/Article/article/kaalium-aitab-korge-vererohu-vastu
http://tap.nutridata.ee/24/showTOP/31
,, ENE”
6