Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 (1)

5 VÄGA HEA

TTÜ keemiainstituut
Anorgaanilise keemia õppetool
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus
Laboratoorne töö nr.
4
Töö pealkiri:
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
Õpperühm:
Töö teostaja :
Õppejõud:
Töö teostatud:
Protokoll esitatud:
Protokoll arvestatud:

Töö eesmärk

Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.

Töövahendid

CO2 balloon , korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter , baromeeter.

Kasutatavad ained

CO2 balloonist.

Töö käik

Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.

Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest.

Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2).

Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord . Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g).

Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita.

Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil.

Katseandmed

Antud andmed

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs

1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit:
2) Teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis. Kasutan valemit:
3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi:
4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit:
Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi:
6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev –Clapeyroni võrrandi abil:
7) Veaarvutused esimese tulemuse puhul:
Katse süstemaatiline viga:
Katse suhteline süstemaatiline viga:
Veaarvutused teise tulemuse puhul:
Katse süstemaatiline viga:
Katse suhteline süstemaatiline viga:

Kokkuvõte

Laboratooriumis on võimalik gaaside mahu ja molaarmassi leidmine. Samuti saab uurida gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahelisi seoseid. Katsel tekkinud vead on alla 10%, järelikult tulemused on arvestatavad. Katse vigade vähendamiseks peaks laboris gaasiga täpsemalt ringi käima. Sellega tekib raskusi, kuna gaasid ei ole enamuselt nähtavad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 166 allalaadimist

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 #1

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 #2

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 #3

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 #4

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 #5

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4 #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

166 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tondike22 Õppematerjali autor

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Süsinikdioksiidi molaarmass Süsinikdioksiid

Sarnased õppematerjalid

docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid

Keemia

docx

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4

Katse süstemaatiline viga: | 2= 4 4,0 g mol -41,65 g mol|=2,35 g mol Katse suhteline süstemaatiline viga: g 2,32 ×100 mol 2= =5,34 g 44,0 mol Kokkuvõte Kokkuvõttena võib öelda, et keemia laboris on võimalik gaaside mahu ja molaarmassi leidmine. Katsel tekkinud vead jäid 10% piiridesse, seega on tulemused ka arvestatavad. Katse tulemuste parandamiseks tuleks labor läbi viia aeglasemalt ning gaase täpsemalt käsitlema.

Keemia

docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 13.10.2011 27.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained ja töövahendid

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Protokoll 4

Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Nimi, Rühm, Matrikli nr. Õppejõud: Nimi Aeg: kuupäev Ülesanne Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Juhin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolvi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikd

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Kippi aparaat või CO2 balloon; · korgiga varustatud seisukolb (300 cm3); · tehnilised kaalud; · mõõtesilinder (250 cm3); · termomeeter; · baromeeter. Töö käik. · Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.) · Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. · Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). · Juhtida kolbi

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia protokoll 4.

Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300cm3 kui kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 5 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Anorgaanilise keemia praks nr. 4

1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste soeste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250cm3), termomeeter, baromeeter 3. Töö käik. *Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. *Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. *Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). * Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2

Anorgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid