Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et se...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD..................................
Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 ...
Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel Mida suur...
kool HUVITAVAID KATSEID/FAKTE FÜÜSIKAST Referaat Koostaja: ... Klass: 8a Tallinn 2006 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus füüsikasse...............................................................................................................3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast.............................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................
Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoop...
Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7. Osakeste detek...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander 12. klass Uurimustöö Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.3 Histogramm............................................................
Põhikool ALFRED NOBEL referaat autor: 8. klassi õpilane Juhendaja: Füüsika õpetaja Juhendaja: Arvuti õpetaja 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Varane eluiga...............................................................................................................................4 Leiutised......................................................................................................................................5 Nobeli auhind..............................................................................................................................6 Nobeli preemia fond.......................................................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Mihkel Kivimäe ALBERT EINSTEIN Referaat PA-11A Juhendajad: Rutt Kukk Tallinn 2012 Lapsepõlv Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Alber...
- , : , : - 2013 ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2 , , , 70% ...
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika h...
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumisest. Elektrolüütide vesilahuses tekib elektrivool pos. ja n...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................
Nõo Reaalgümnaasium NRG õpilased ja reisimine Ees- ja perekonnanimi Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ...
Ernest Rutherford Referaat Kris Härsing 12b Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus.............................................................................................................
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Aive Ots ja Evelin Pärn VÕNKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine teise sõnaga võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva su...
KAS KÕIK ON JUHUS? RAAMATU KOKKUVÕTE Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Priit Pärnapuu Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Kas kõik on juhus? Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni, et uurida juhust ennast, tema mõju ja inimeste arusaama sellest ning seaduspärasusi. Ühes sellega pakub välja ka võimalused kuidas kaasaegses globaliseerunud, automatiseerunud ühiskonnas juhuse toimaga hakkama saada. Käesolev kokkuvõte on jaotatud neljaks osaks nagu ka teos ise: teke, mõju, taju ja strateegiad,...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri. Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi perekonnast. Pärast Nielsi sündi möödus 1,5 aastat, kui perre sündis teine poeglaps, Hara...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Evelin Pärn ja Aive Ots Alatskivi 2010 MIS ON VÕNKUMINE ? Võnkumiseks nim. perioodiliselt korduvat liikumist. Laias tähenduses on võnkumine mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumise järgi. VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Nim. sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi. Vabavõnkumise sagedust nim. võnkesüsteemi omasageduseks. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Vedru otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Sundvõnkumine Sundvõnkumiseks nim. võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. ...
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte....................................................................................
Puurmani Gümnaasium Kertu Vahtra KVANTARUD JA PAULI KEELUPRINTSIIP Referaat Juhendaja: Andres Juur Puurmani 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................3 1. Kvantarvud...................................................................4 1.1 Kvantarvu diskreetsus..............................................4 1.2 Süsteemi aditiivne kvantarv.......................................4 1.3 Elektroni kvantseisund.............................................4 2. Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip................................5 2.1 Pauli keeluprintsiip.................................................5 2.2 Veidrus mikromaailmast...........................................5 2.3 Üldine väide keelupri...
Lihula Gümnaasium Augustin Louis Cauchy Referaat Õpilane: Kai Mänd Juhendaja: Andres Arumäe Lihula2009 Sisukord Augustin Louis Cauchy eluaastate algus....................................................................................3 Cauchy ja ta vanemad.............................................................................................................3 Haridus..................................................................................................................................4 Töökohad.......................
FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks- nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Magnetvälja jõujooned on kujutletavad jooned, neid tegelikkuses ei eksisteeri...
Inglise kunst 17.-18. sajandil Marion Soomre Kätli Valbrit 11.B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652 · Sündis Londonis. · Õppis arhitektuuri Itaalias. · Esimene tähtis arhitekt Inglismaal. · Tõi renessanssi arhitektuuri Inglismaale. Queen's house, Greenwich Banqueting House, London Arhitektuur 17. saj. II poolel ·...
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahusu...
21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus tekkis õpetus nimega atomism; sellele va...
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
Võnnu Keskkool GALAKTIKATE TEKE Füüsika referaat Autor: Ragne Poks Klass:12 Juhendaja: Tiit Viileberg Võnnu 2012 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb galaktikate teket. Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke Valdav osa ainest Universumis (tähed,gaas,tolm,planeedid) on koondunud galaktikasse, keskkonda, kus tähed tekivad, arene...
Vesiniku aatomi spekter Vesinikuaatomi spektrijooned on rühmitunud seeriatesse. Igas seerias olevad jooned 1 1 1 = R( 2 - 2 ), kus n1 n2 moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: - joonelaine pikkus - Balmer Rydbergi valem. n1 ja n2 on täisarvud, n1 on konstantne täisarv ja n2=n1+1, n1+2. Statsionaarne olek - olek, milles aatom ei kiirga. Ergastatud olek - olek, mille energia on suurem kui aatomi põhiolekus.A) ergastatud olekusse läheb aatom peale energia neeldumist. B) Ergastatud olek on ebastabiilne( ei ole püsiv) C) Ergastatud olekust läheb aatom iseenesest põhiolekusse.D) Ergastatud olekus püsib aatom 10 astmel -9 sekundit. Aatomi põhiolek ehk normaalolek - Väikseima võimaliku energiaga olek, selles olekus v...
Mehaanika Mehaanika definitsioon Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: 1)Tahkete kehade mehaanikaks 2)Vedelike mehaanikaks 3)Gaaside mehaanikaks Sisepõlemismootor Parimaks näiteks mehaanikast tooks välja sisepõlemismootori, kus kõik tööprotsessid on omavahel mehaaniliselt seotud. Tänapäeval on enamasti kõikidel autodel ja mootorratastel kasutatud 4-taktilist sisepõlemismootorit, sest see on ökonoomsem, suurema kasuteguriga, võimsam ja vaiksem võrreldes 2-taktiliste mootoritega. Sisepõlemismootor Sisepõlemismootoris muundatakse vedel- või gaasikütuse plahvatusest tekkinud energia mehaaniliseks energiaks. Plahvatuse tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu ...
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium WOLFGANG ERNST PAULI referaat Ester Alasalu 12a Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Teemaks on valitud kuulus teadlane Wolfgang Ernst Pauli, sest tema kohta ei ole väga palju teada. Töö on oluline, sest füüsika on kiirelt arenev ala ja seetõttu on tähtis pidada meeles neid teadlasi, kes on avastanud ja kirja pannud füüsika alustalad. Wolfgang Ernst Pauli on kindlasti üks neist ja on väärt teada tema kohta rohkem kui koolitunnis mainitakse. Töös keskendutakse teadlasele kui inimesele, on mainitud tema perekondlik taust ja isiklikud suhted, loomulikult on kirjutatud ka Pauli avastustest, mis ta füüsikalukku kirjutanud on. 3 Wolfgang Ernst Pauli elulugu Wolfang Ernst Pauli sündis 25.aprillil aastal 1900 Vi...
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni...
Sisukord Elulugu..................................................................................3 ja 4 Matemaatika..........................................................................5 Füüsika..................................................................................6 Filosoofia...............................................................................7 Leiutised................................................................................8 Lisa........................................................................................9 Kokkuvõte.............................................................................10 Elulugu Blaise Pascal sündis Clermont'is, kus tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noo...
Kuressaare Gümnaasium Vladimir Lenin Koostaja:Karl Grepp 2010 Sisukord Üldine info ................................................................................3 Lapsepõlv,haridus,kasvatus.......................................................4 Poliitilise tegevuse algus ...........................................................5 Tegevus emigtatsioonis .............................................................6 1917 a.Veebruarirevoltusioon ...................................................7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon ................................................... 8 Atentaat,haigused ja surm ..........................................................9 Pärand ja surmajärgne kultus ....................................................10 Kokkuvõte ................................................................................
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ LOODUSTEADUSTE TEKE Referaat Koostaja Laura Tomband 11. klass Tallinn 2008 Sisukord Tiitelleht...........................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................3 Töö valik..............................................................................................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..........................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902. aas...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja vo...
Tallinna XXX Gümnaasium Mustad augud Referaat Autor: xxx xxx Klass: 12 Tallinn 2010 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Must auk..........................................................................................................................5 Üldrelatiivsusteooria.......................................................................................................6 Mustade aukude kvantaurumine......................................................................................7 Informatsiooni kadumine mustades aukudes..................................................................7 ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Ilona Shmunk ALBERT EINSTEIN Referaat Juhendaja: Marko Häelm Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaat räägib Albert Einsteinist. Ta on jagatud kahte peatükki, millest esimene käsitleb endast lühikest kirjeldust tema eluloost, ja teine räägib tema tähtsusest füüsikas. Viimasest võiks muidugi kirjutada pikki tekste ja neid kirjutama jäädagi, kuna Einstein saavutas enda elu jooksul rohkem, kui mitu sajandit füüsikud enne teda. Einsteini tähtsust füüsikas võib pidada põhimõtteliseks, ta oli suurte ideede kasutuselevõtja, kes muutis maailmapilti märkimisväärselt ja võib lausa öelda absoluutselt. Kuigi muidugi absoluutsed asjad Einsteinile endale ei meeldinud. Einstein ise on inimene, keda tunneb pildi pealt ära kõik ennast natukenegi harituks pidavad inimesed. Oma eksentrilise oleku ja välimusega on ta jätnud maailma...
Kuressaare Gümnaasium PSEUDOTEADUSED Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 TÄNAPÄEVAL ON TIHTI RASKE VAHET TEHA, MIS ON TÕELINE JA MIS ON VÄLJA MÕELDAD VAID SELLEKS, ET KEEGI SELLE PEALT SAAKS RAHA TEENIDA. PALJUD INIMESED TEEVAD TÄHTSAID OTSUSEID ASTROLOOGIALE PÕHINEDES, KASUTAVAD HOMÖOPAATIA RAVIMIEID, USUVAD, ET VÕLUVITSA ABIL SAAB ERINEVAID ASJU LEIDA, USUVAD PENDLI VÕIMETESSE JNE. SEDA SORTI NÄHTUSTEL PUUDUB TIHTIPEALE IGASUGUNE TEADUSLIK TÕESTUS VÕI ON VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENE...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Irina Vassiljeva SOTSIOLOOGIA RAJAJA A. COMTE Referat Õppejõud: Ahto Mülla, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Inimene on keeruline isiksus , vahet ei ole kas ta on üksik ja mõtleb ainul iseenesest, kuid tema teod võivad mõjutada mingil moel ka teisi. Läbi aegade on eksisteerinud ühiskond, kes täidab kindlaid rolle. Muistetel aegadel tundus kõik nii lihtne. Igal hõimu liikmel olid kindlat rollid ja keegi ei esitanud küsimusi miks on see nii või on see teisiti. Kogu hõimu rahva eest vastutas hõimu pea...
Jakob von Uexküll The Right Livelihood Awards SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Biograafia 2 2. The Right Livelihood Awards mis see on? 3 3. Auhind 4 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus 5 5. Kuidas kandideerida? 5 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi lähemalt uurida, kes see mees ise on ja mida kujutavad endast need auhinnad ning muidugi milline on auhindade seos Jakob von Uexkülliga. Oma tö...
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17] Mis on termomeeter? Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuur...
Maidla Põhikool Püsimagnet Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsimagneti omadused................................................................................................................3 Koostis........................................................................................................................................ 3 Kasutamine..................................................................................................................................4 Huvitavaid fakte magnetitest........................................................................
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
annaabi.ee 
