Füüsika KT "Voolutugevus ja elektrijõud" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Tähtsaim elektriõpetusest

Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena

Füüsika

1

doc

Elektrilaengud, Elektriväli ja Elektrivool - KT kordamine

vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Galvonomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikmõju. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. 1 A = 1 C : 1 s. Voolutugevus, mille väärtus on üle 100 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada. Elektrivoolu liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu

Füüsika

6

doc

Info elektrivoolu kohta ja valemid

Metallides on vabadeks laengukandjateks kristallvõrede vahel liikuvad vabad (ei ole seotud ühegi positiivse iooniga, võivad liikuda kogu metallitükki ulatuses, korrapäratult ja tohutusuure kiirusega ­ 1000 km/s) elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Tavaliselt on tavaline metallitükk elektriliselt neutraalne. Et metallides tekiks elektrivool tuleb neis tekitada elektriväli. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud panevad vabad elektronid suunatult liikuma, kuid samal ajal jätkub ka nende korrapäratu liikumine. Vabade elektronide suunatud liikumine on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Vabade elektronide suunatud liikumise kiirus on vaid 0,02 mm/s, kuid näiteks elektripirn süttib hetkega, kuna vabad elektronid paiknevad ühtlaselt igal pool, elektriväli levib peaaegu hetkeliselt laiali ja kõik vabad elektronid hakkavad üheaegselt suunatult liikuma ­ elektrivool tekib samaaegselt

Füüsika

1

docx

Elektrivool

14. Millised osakesed on elektrolüütide vesilahustes vabadeks laengukandjateks? Negatiivsed ja positiivsed ioonid. 15. Mida nimetatakse elektrivooluks elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatu liikumist. 16. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Vooluga juht soojeneb. 17. Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. 18. Kuidas ilmneb voolu magnetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. 19. Millega võrdub voolutugevus? Valem. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t, q = I * t, t = q : I 20. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Tähis ­ I, ühik ­ 1A 21. Millise mõõteriistaga saab voolutugevust mõõta? Kuidas see on tähistatud? Ampermeetriga, A 22. Kuidas ühendatakse ampermeeter elektriseadmega, milles mõõdetakse voolutugevust? Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse.

Füüsika

14

docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

V: samaliigiliste laengutega kehad tõukuvad 4.Kuidas mõjutavad üksteist eriliigiliste laengutega kehad? V: eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad 5.Kuidas nimetatakse eriliiki elektrilaenguid? V: nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks 6.Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks? V: jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7.Millest sõltub elektrijõu suurus? V: mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8.Mida näitab elektrilaeng? V: näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus 9.Sõnastage elektrilaengu jäävuse seadus. V: Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektriseeritud kehade vastastikmõju test Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad

Füüsika

1

doc

Elekter

1) Elektrivool nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib tingimustel: a) peab olema vabasid laengu kandjaid, mis saavad hakata liikuma, b) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud 2) Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 3) Mis on voolu toimed? VOOLU TOIMETEKS nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi.

Füüsika

7

doc

Füüsika kordamine 9. klass

12. Mis on elektrivool? ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib järgmistel tingimustel: · On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; · Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõudjõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. 13. Mis on elektrijuht? ELEKTRIJUHI iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool

Füüsika

1

doc

Elektrivool ja vooluringid

1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid.

Füüsika

Kommentaarid (0)