FÜÜSIKA KOKKUVÕTE IX KLASS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Magnetism

Magnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust.

Füüsika

2

doc

Magnetnähtused

MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad mõl

Füüsika

1

doc

Magnetväli ja elektrivool

Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne pla

Füüsika

2

doc

Magnetism

· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted. · Ampérei hüpoteesi kohaselt on püsimagnetite omadused põhjustatud ringikujulisest elektrivooludest magnetite sees. · Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi./Selle olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. · Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteeritud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. �

Füüsika

3

doc

Elektromagnetism - mõisted

Elektromagnetism Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamega pooli. Elektromagnet on ka magnet, mis vajab magnetvälja säilitamiseks ja elektrivoolu tekitamiseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse rauasüdamik. Selles võib veenduda katse abil. Sobiva pooli saame, kui kerime pliiatsi ümber tihedasti mõnikümmend keerdu traati. Mähise ühendamisel taskulambipatareiga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Kui lähedada vooluga pool rauapurule, tõmbab see külge vaid veidi rauapuru. Raudsüdamikuga pooli mõju raudesemetele on suurem sellepärast, et vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Kuna raudsüdamiku magnetväli on samasuunaline vooluga pooli magnetväljaga, siis ta tugevdab seda. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes rida eeliseid: tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel, voolu väljalülitamisel kaob ka elektromagneti magnetväli

Füüsika

2

doc

Vool, magnet

1.Defineeri alalisvoolu töö valem ühik? Ül Alalisvoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega Ühik J (Dzaul) Valem (pinge*voolutugevus*aeg), , A= l2*R*t 2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on ele

Füüsika

1

doc

Magnetismi kordamisküsimused ja vastused

MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8.Mida nimetatakse magnetvälja jõujooneks?Millise ku

Füüsika

2

docx

Magneti kohta küsimused

Sõnasta magnet, püsimagnet ja magneti poolused. Kus kaustatakse magneteid? Magnet on keha, mis pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. Püsimagnet on magnet, pärast mille kokkupuudet nt rauast kehaga säilib raual magneetiline omadus ka peale eemaldamist. Magneti poolused on magneti kohad, kus tema mõju raudesemetele on kõige suurem. Milles seisneb Oersted'i katse? Selgita. Teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Sõnasta parema käe reegel. Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab el

Füüsika

Kommentaarid (0)