Füüsika I - Seminar 4 ülesannete lahendused (0)

PARVEPOISS
See novel  räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö
jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, 
et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on  uhked  ja kõrgid. Nende 
juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa  Silver  Kudisiim on vaesed. 
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. 
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi 
aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast 
möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki 
kutsub isa asja  uurima , ta  arvab , et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, 
et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas  Nipernaadi . Ta uuris loodust ja
vaatas  ringi ja siis läks Silver Kudisiimu  onni . Rääkisid Habahannese puugist, 
Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. 
Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab
temaga kaasa minna. Nipernaadi  tunnistas , et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole 
rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud 
teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. 
Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi
rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar 
Mall  arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti 
Nipernaadiga rääkima. Nipernaadi siis lähebki Habahanneste juurde ning  lahkub  
sealt mullika ja kolme seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi 
petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning 
nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki 
asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi 
hüppas enne seda maha kaldale.
TOOMAS NIPERNAADI
Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu  lesk  
perenaine  Li s Nõgikikas.  Janka  nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes 
olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli 
karm, kuna pojad olid  laisad  ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus 
ja  Joonatan . Janka käis talust  tallu  Li s Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta 
Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi  sammus  Krootuse poole, läks 
järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka.  Milla  ja Krootuse talu vennad ei
saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei 
tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab 
selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu 
pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt 
laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan  Nipernaadile , et talu kuulub 
nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta 
tahab Mil at perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist 
pärdiku, kel e nimi oli  Mika . Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. 
Nipernaadi läks Mil a juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, 
et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla 
ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla
rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid 
haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega 
saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses 
põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga  ajama . Pärdik põgenes salus  kase  
otsa. Kodust toodi  redel , kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud 
kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane 
puu oli maha võetud, hüppas pärdik  Joonatani  õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati 
rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti pi rati rukkinurm sisse. Lõpuks 
sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib 
parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli 
rukkipõllu äratallamine.  Trahv  670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. 
Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: 
Kuslapi sae ja  kirve  vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal 
hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes tal e kaela. Nipernaadi jooksis 
ruttu minema.
PÄRLIPÜÜDJA
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kel e nimi 
oli  Tralla . Ta oli  talus  teenija ning karjane. Nipernaadi astus  tuppa  ja küsis tööd. 
Peremees  keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta 
kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp.  Ello  küsis, kas talle meeldib 
luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on  meremees , kalur hoopis. Peagi sai ta 
talus omaks  inimeseks . Perenaine  armus  temasse. Ello  palus  ühel päeval 
Nipernaadit  saatma  ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et 
armastab   Ellot . Kirikhärra ja Ello otsustasid, et  pulmad  on kahe nädala pärast. Kui ta 
nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast 
koledaks  pidama . Sel ööl tuli ta koju al es vastu  hommikut . Ta läks Tralla aita ja rääkis
tal e, et nad peavad varsti  lahkuma . Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid
Tralal  oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis 
muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud ol a kunagi lai ning kullalaevastik ol a 
hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et 
armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, 
ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas  nutma . Teisel  hommikul  sõitis Nipernaadi 
peremehega vallamaj a. Nipernaadi rääkis tal e, et võtab jõe süvendamise kulud 
enda peale ning vastutasuks  peremehelt  saab paar vakamaad  liivast  neeme jõe 
suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et 
otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis 
tal e sel e 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju  tulema , mida ta näitas 
ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam  abielluda , vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. 
Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tal u oma 
venna, kes neile kulla järele  saadab , kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil 
pole kulda tarvis. Kodus sosistas Tralla aida lävel, et on nõus Nipernaadiga minema 
igale poole. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi.
VALGED ÖÖD
Nipernaadi oli teel olnud juba kaua. Ta oli  rahutu  ning sel e põhjuseks olid valged 
ööd. Ta jõudis läbi Jaanihansu metsadest. Siis hakkas äikest sadama. Äkki nägi ta 
metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees 
teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud 
tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli 
jäänud põõsa alla magama, kui  pikne  hakkas taguma, pani Küüp  plehku . Küüp on 
kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib 
Nipernaadile Traavli- Jaanist  ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda 
enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, 
Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi  arvas , et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava 
kose  ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas 
Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees  vangis . 
Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi  haigeks  ja enam ei 
naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu sel e soo asemel võiks 
olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi 
hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane 
Küüp.  Selgub , et aidas olid tühjad õl epudelid ning Anne-Mari  magab  hoopis kõrtsis 
hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp tal e leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et
Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et  Joona  ta üle viskaks. 
Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli 
rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. 
Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil 
Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad 
vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp 
ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima. Ta  kuuleb  heinte klõbinad ja 
arvab, et Anne-Mari on seal. Tegelikult on seal ainult loomad. Küüp arvab, et 
Nipernaadi on hul . Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna 
saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi 
kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi ütles, et ta teeb Küübile välja ja  valas  ainult 
Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-
Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama 
ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. 
Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid 
Anne-Mari lidus kohe  vangla  poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu 
sookuivatamise töö  salaja  ära teha, kuna Joona ei  julgenud . Paduvihma tuli ning 
sood  täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, 
et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee  tubakat , ei sülita maha jne. Järgmine päev 
lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünami did ja hakkasid lõhkama. 
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle 
ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus 
ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid
nii, et nad ei vaadanud enam  kordagi  tagasi.
PÄEV  TERIKESTE  KÜLAS
Madis Parvi oli  ihne , tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, mil ine oli 
Madise  poolelijäänud hääber. Tal oli tütar  Kadri , keda hakati peale Madise mõrva 
otsima . Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põl unaiseks 
ning peale kirikuõpetaja juures käimist,  viskas  ta oma uhked riided nurka ning läks 
põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta,
kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad
ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli  karjuse -ealine, viis ta sel e  kaevu  juurde, 
pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. 
Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis 
aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta 
Martin Vaiglaga. Tahtis tal e kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha  niimoodi , ta tahtis 
maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema 
neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta 
ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned  korrad  aastas kutsus 
ta oma küla kokku ning hakkas laste  nimesid  meenutama, kuid tal ei tulnud kõik 
meelde. Kül a oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna  aimu  ka, kes on kes. Ta 
tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli 
Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval –  Meos   Martini  
pojapoja  ristimine , Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata 
Kadrit . Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri 
teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar. Siis hakkas rahvast kohale
voolama. Meos Martin sai pahaseks, kuna  kohu  kraam, mis kingiti, viidi Kadri aita. Ei 
olnud aru saada, kel ele mingi kingitus mõeldud oli. Külla oli kutsutud ka uus köstler, 
kuna vana oli saanud surma. Kuid ta ei tulnud algul ja Kadri Parvi ja teised jäid 
häbisse. Tee peal tuli 2 meest – Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile 
vastu arvates, et tulid köstler ja tema  abiline . Selleks ajaks olid külalised juba päris 
täis. Siis järsku tuli kel amees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta 
ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on 
petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis  kaklus . Kadri arvab, et Joona pole süüdi 
ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku.
KAKS  SVIDRILINDU -PAABUKEST