Fruktoos Üldiseloomustus Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Nagu ka teised monosahhariidid, imendub see seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev süsivesinik.On 1,73 korda magusam kui sahharoos. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Fruktoosi lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. Majanduslik tootmine Seal tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas
Fruktoos Pamela Sageus LM14 Nimetatakse ka levuloos ehk ka puuviljasuhkur. See on üks monosahhariididest (lihtsuhkur) ning fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse vereringesse. Kõige magusam suhkrutest ongi just fruktoos, selle avastas prantsuse keemik Augustin-Pierre Dubrunfaut 1847.aastal. Kuna Augustin avastas esimest korda fruktoosi puuviljadest, siis sellest on ka tekkinud nimetus „puuviljasuhkur”. Puhas, kuiv fruktoos on kristalne tahke aine, valge värvusega, magus ja lõhnatu. Ta on lisaks kõige magusamale suhkrule ka kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Taimedes võib fruktoos esineda nii
Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur. Glükoosi sisaldub veres ja kõikides kudedes ning rakkudes
Monosahhariidid Mihkel ja Jargo T11 Monosahhariidid jagunevad Aldoosideks ja Ketoosideks Aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos). Ketoosid - monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monosahhariidid Kõige tuntumad on glükoos ja fruktoos. Glükoos Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem on C6H12O6. Fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6
............................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos..........................................................................................................................................7 3. VALGUD...............................................................................................................................................9 3.3. Metioniin.......................................................................................................................................10 4. TABEL TARBITAVA TOIDU KOHTA.....................
See iseloomustab glükoosi kiiret imendumist ja sellele vastavalt veresuhkrutaseme järsku tõusu. Võrdluses glükoosiga määratakse kõigi teiste toiduainete indeks (1-st 100-ni). Selle alusel eristatakse kõrge, keskmise ja madala glükeemilise indeksiga toiduaineid. Suure GI-ga toit tõstab vere suhkrusisaldust kiiresti. Madala GI toidud tõstavad veresuhkru taset aeglasemalt ning ühtlasemas tempos, sest organism seedib neid toiduaineid kauem. Glükoos imendub sel juhul verre tasapisi. I. tüübi diabeetikud peavad suhtuma ettevaatusega ainult madala GI-ga toidu tarbimisse. Tagajärjeks võib olla hüpoglükeemia sagenemine. Kui kombineerida kõrge ja madala GI-ga toite/ toiduaineid, on tulemuseks mõõdukas GI. Näiteks: maisihelbed serveeritakse piimaga. Kõrge GI (70 ja üle selle) Keskmine GI glükoos (55-70) suhkur rosinad
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning
kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut
1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad
Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist
elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid:
elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.
elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid:
- kuivatatult. Marjadest valmistatakse: - mehu, - mahla, - toorhoidiseid, - kompotti, - tarretist ja - moosi. Kasutatakse magustoitude ja soolaste roogade valmistamiseks. 20. Musta aroonia tähtsus, koristamine, säilitamine, kasutamine. Arooniates on suhteliselt palju kuivainet, kuni viiendik viljade massist. Küpsetes arooniates on: 810% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos), 0,81,0% orgaanilisi happeid, kuni 0,7% parkaineid. Värskete viljade kauaaegse säilivuse tagavad: - happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid jne) poolest on aroonia puuviljaaias esikohal. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid. Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades:
Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu Suhkur ja magusained Suhkruid ei tasu karta, aga enda ja oma pere tervise huvides tasub suhkrute ja toitumisega kursis olla. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult. Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus, mida sellisel juhul nimetatakse lisatud suhkruteks. Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10% soovituslikust energiast. Ideaalis võiks see olla alla 5%. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks tema menüüs olema süsivesikuid 250-300 g. Seejuures peaks lisatud suhkrute kogus
AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest, kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga. Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, mitteseeduvad SV-d ehk kiudained. SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate
roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole
Eestis) tähtsat osa etendanud. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige mineraalainete ja vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid (neid sisaldas ka porgand). Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). Seejuures on C-vitamiini kaod ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb eelkõige suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Toiduks tarvitatakse kaalikat keedetult, küpsetatult, hautatult, samuti toorelt. Ta võib kuuluda väga mitmesuguste roogade koostisse. Väga kohane toorsalatite koostisosana. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Väga kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat just vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul.
Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Märkimist väärib galaktoos, mis seotuna glükoosiga moodustab laktoosi (piimasuhkru). Glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres. Glükoos on ka levinum
6. Peatükk. TOITUMISE TEOORIAID Toit peab rahuldama nii organismi energia, kui toitainetevajaduse. Ratsionaalse toitumise teoorial põhinevaid soovitusi järgides rahuldatakse organismi vajadusi ainult osaliselt. Adekvaatse toitumise teooria põhiseisukohad on järgmised: · Organismi vajaduste katmisel toiduga kaasneb suure hulga bioloogiliselt aktiivsete ainete sekkumine toidu seedimisse ja omastamisse; · Toidu mõju pingeseisundis ja rahulikus olekus on erinev; · Seedimise käigus moodustuvad vaheproduktid võivad ajutegevust ergutada või pärssida. Neid kolme seisukohta oleks mõistlik oma menüü koostamisel arvestada. Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk
Umbes 300 ensüümi kofaktor, osaleb valkude ning nukleiinhapete sünteesis. Tsingita häirub normaalne areng, kasv ja paljunemine samuti immuunsüsteemi, epidermise ning maitseretseptorite normaalne areng ja insuliini toime. Soodustab B- kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist. Osaleb alkoholi metabolismis. Fluor hammastes, luudes. Vajalik hammaste arenguks, suurendab kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, on oluline vereloomes. Pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Räni kõhredes, kõõlustes, luudes, veresoonte seintes. Vask Vaske vajab hemoglobiini süntees, kofaktorina aminohapete metabolismi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümid. Vajalik rakuhingamises, soodustab raua omastamist. Mangaan osaleb kilpnäärme hormoonide, rasvhapete, kolesterooli sünteesil. Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida.Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohekemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
3.Toitained ja toidu energeetiline väärtus 27 Toit on kõik see, mida me sööme. Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup;
Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv).
Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaazi, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest- glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral
tunni vahele. Sümbiontsetel bakteritel nagu Rhizobium on generatsiooniaeg pikem. Patogeenidel, nagu Mycobacterium tuberculosis ja Treponema pallidum on generatsiooniaeg eriti pikk. Generatsiooniaeg Bakter Sööde (min) Escherichia coli Glükoos 17 Bacillus megaterium Sahharoos 25 Streptococcus lactis Piim 26 Streptococcus lactis Laktoosipuljong 48 Lactobacillus acidophilus Piim 66-87 Rhizobium japonicum Mannitool, pärmiekstrakt 344-461 Mycobacterium tuberculosis Sünteetiline 792-932 Treponema pallidum Küüliku testised 1980 Diauksia on nähtus, mis tekib log-faasis, kui bakterid lülituvad ümber uuele energiaallikale
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
