Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Frank Llyod Wright". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, arhitektuur, põhiplaan, isse, betoon, chicago, kompleks, building, sullivan, muuseum, unit, projektid, elumaja, fallingwater, usonia, näitus, kujulise, chicagos, fassaad, arendas, spiraal, kavandi, kirik, guggenheim, johnson, 1959, larkin, arizona, hotel, kõrb, robie, kamin, ebaharilik, tellija, hotell, büroohoone, unity, temple, eluruumid(L. MoholyNagy. Bauhausi rõdud.) INTERNATSIONALISEERUMI NE Edaspidi asendusid valge Video!! krohviga kaetud seinad klaasiga. Seinad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone teraskarkassile. Taolised ehitised levisid ka LääneEuroopas ja teisteski maailmajagudes. Stiili on võimalik tõlgendada moderniseerimise ja progressi sümbolina. (Le Corbusier. ÜRO peakorter. N.Y. WALTER GROPIUS (1883 1969) Oli Saksa arhitekt ja Bauhausi looja Sai arhitektuuri õppejõuks Harvardi ülikoolis. (W.Gropius) Kavandas mitu hoonet oma ülikoolile, Bostoni keskuse ja PanAmi hoone New Yorgis. (W.Gropius. PanAmi hoone. N.Y.) LUDWIG MIES VAN DER ROHE (18861969) Bauhausi viimane direktor Arhitektuuris valitseb range geomeetriline reeglipära "Less is more" võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. LUDWIG MIES VAN DER ROHE
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851
süngeilmelised, juhuslikuna tunduva väliskujuga nagu tugevast tuulest voolujooneliseks lihvitud hooned. Näiteks Potsdami tähetorn meenutab välimuselt pigem ehk sõjalaeva tekiehitist. Tõeliseks funktsionalismi toetajaks ja levitajaks sai aga 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikool „Bauhaus“. Kool loodi küll arhitektuuri ja töötustoodete kujundamise õpetamiseks, kuid sellest sai tähtis kunstikeskus, kus õieti kadusid piirid üksikute kunstialade vahel. Kooli rajas silmapaistev arhitekt Walter Gropius (1883 – 1969), kes kavandas ka „Bauhausile“ hoone – see on üks funktsionalismi tähtteoseid. „Bauhausis“ töötasid õpetajatena tuntud maalijad Kandinsky ja Klee. „Bauhaus“ likvideeriti 1993. aastal fašistide poolt. Paljud eesrindlike kunstialaste ja ühiskondlike vaadetega bauhausalased pidid maalt lahkuma, 2 peamiselt USA-sse, kus nad arhitektuuri arengusse edaspidi tõhusa panuse andsid.
Kujundati seest poolt väljapoole. On mõeldud ruumi kasutajale kõige paremini. Ei ole sümmeetriline. On vabalt voolav. Charles Voysey toetus kohalikele materjalidele, oli omas ajas uuendusmees, horisontaalsed aknad ja valge pind. Chicago koolkond (USA 1886-1895) ei saa öelda et tuli üks stiil ja siis järgmine, vaid nad sulavad üksteisele sisse. 20 aastaga 10x elanike arv jnejne. Ameerika tõusis esile just oma tehniliste saavutustega, kui Euroopale tutvustati USA tooteid. Chicago vastandus New Yorkile, kus kasutati kõrghooneid ja pilvelõhkujaid. Metalli katmine kiviga tule kaitseks ja said ehitada kõrgemaid hooneid nii. Metallkonstruktsiooni tulepüsivaks muutmine aitas ehitada kõrgemaid hooneid. Dankmar Adler + Louis Sullivan (kaks tähtsat nime) andsid nime, sisu ja vormi. "Form follows function" Ornamenti pole vaja et teha hoonet ilusaks, vorm ise teeb hoone ilusaks. Samm tulevikku. Auditorium building. Hoone kui sammas, sammas koosneb baasist
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad)
Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).. Ideed oli suuresti inspireeritud vajadusest luua parem maailm, kuna lõppenud oli kohutav I MS. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Funktsionalism levis kõige rohkem Saksamaal ning nt ka Tsehhoslovakkias. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus, mis tegutses 19191933. *Kooli kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Selle põhimõtte läbi muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide kasutamisel tähtsaks nende selgust ja puhtust ning erinevate materjalide omaduste maksimaalset arvestamist.
van de Velde projekteeritud teatrimaja mudel.Liidu tegevuse tulemusena sündinud tähtsamaid töid on Hellerau aedlinn Presdani lähedal, mis avati 1911. aastal. Arhitektideks Paul-Schultze Mannburg ja Heirich Tessenow. Tuntud liikmed: P. Behrov, J. Hoffmann, W. Gropius, B. Taut, H. Vander, H. Tessenov, Mies Van der Rohe. Bauhaus on 19191933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Bauhausi koolihooned Weimaris ja Dessaus kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises. 4
1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid.
Gropius ja ,,Bauhaus", Le Corbusier ja ,,De Stijl" arhitektid Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki Internatsionaalse stiili kõrghoonete juures kasutati teraskarkassist ,,skelette", mis kaeti üleni klaasist kardinseintega L. Mies van der Rohe põhimõte oli ,,less is more", mis tähendas, et võimalikult lihtne geomeetriline vorm on kõige ilusam, nt Seagram Building Stiili rakendati nii üksikhoonete puhul kui ka linnaehituses Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitektuurile Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana Orgaaniline stiil F Lloyd-Wright projekteeris peamiselt ühepereelamuid nn preeriamaju. Ta arvestas mitte ainult omanike vajadusi, vaid ka loodusliku ümbruse omapära ja reljeefi. Tema majades on tihti kõveraid jooni ja pindu, mis on omased loodusele
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Mackintoch- konstruktiivne ehk geomeetriline. Ruudumotiiv. 1. värv-tume mees, hele naine, 2. Ruumimäng, 3. joon, 4. ruut, 5. valgus- seob kõik eeleva. Arhitektuur- ruumi ja valguse konsentratsioon. Kunstisõprade maja. Arts and crafts, Glasgow raamatukogo-rangelt geomeetriline. Taimeornamentika. Kunstisõbra maja. Ver Sacrum- püha kevad: Wagner, Hoffman,Olbrich Hoffman-vertikaalne triip, rütm, tihe ruudujaotus. Historitsismi vastand. Iga generatsioon peab leidma OMA. Arhitektuur on oma ajastu väljend. 3- triibu motiiv on Viini juugendist.(Hoffman ja Wagner) Maaliline juugend. Henry van der Velde - Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred. 3- uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Adolf Loos ja tema arhitektuuriideed Varase modernsimi arendaja
(1971 . Revolver (1981 . Popskulptuur- Claes Oldenburg – hiigelmõõtmetes igapäevaelust tuntud esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest.
(1971 . Revolver (1981 . Popskulptuur- Claes Oldenburg – hiigelmõõtmetes igapäevaelust tuntud esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest.
võib vabalt väita, et skulptuur on veelgi vanem. Mitmest kohast on leitud luust, kivist või savist loomakujusid. Üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutavaid skulptuure kannab oma Austrias asuva leiukoha järgi nime "Willendorfi Veenus". Huvitav on märkida, et sellel skulptuuril ei näe me naise nägu. Arvatakse, et selle kiviaja skulptuuri vanus on üle 25 000 aasta. NB! Suurenda pilte! a) Menhirid Carnacis b) Dolmen Bretagne'is c) Willendorfi Veenus, Loodusajaloo Muuseum, Viin Stonehenge'i kromlehhi megaliidid on siia toodud Lõuna- ja Kagu Walesi mägedest, u. 300 km kauguselt. Kive transporditi parvedel mööda merd, siis mööda Avoni jõge ja maismaal kasutati rullikuid (ratast siinsed inimesed ei tundnud). Megaliite võib nimetada ka monoliitideks (kreeka k. mono `üks, ühtne' ja lithos `kivi'). Suurimad Stonehenge'i monoliidid kaaluvad kuni 26 tonni.
Linn kui tervik muutub inimesele kodusemaks ning ta tunneb ennast selles paremini, kui ta teab, oma asukohta teatud objektide suhtes. Töös tuuakse välja Tartu kesklinna loetavaimad objektid ning analüüsitakse nende olulisust linnapildis. 3 1. Kevin Lynch – töö ja elu Kevin Lynch sündis Chicagos, 1918. aastal. Vanemateks olid tal teise generatsiooni iiri- ameeriklased. Kodukandiks jäid tal Michigani järve läheduses asuvad alad Chicago põhjaosas. Kevini haridustee algas koos koduste eraõpetajatega, pärast seda läks ta mõneks aastaks katoliikliku koguduse kooli. Hiljem aga saatis tema vabama mõtlemisega ema poisi Francis W. Paker`i kooli, mis oli osariigi kõige arenemisvõimelisem. Seal veetis Lynch oma keskkooliaastad, olles ka John Dewey õpilane. Siinkohal võiks mainida, et Dewey oli Ameerika filosoof ja psühholoog ning hariduse reformija. Parkeri kool pani Lynch`i intellektuaalsusele kõva alustala
heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3. 1960 Lillepaviljon Tallinnas Pirita teel Lauluväljak ja Pirita Näidissovhoosi näidisaed koos lillepaviljoniga kuulusid ühte kompleksi.
Vältis skulpuurkaunistusi, taotles hoone vormi selget liigendatust, ranguse ja proporsiooni kooskõla, ehitise sobivus loodusega. Tõstis sammasportikuse 2. korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik, eraldiseisva raamiga aknaosa) · · Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon, sammasportikus · Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos
klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole
Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse linnadesse ja maadesse, olla ühenduses sõprade ja pereliikmetega olenemata nende asukohast. Näiteks kahe päevase Tallinn Tartu hobusõidu asemel on see vahemaa praegu võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õm
saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754) • välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt c. Harleman anfilaad (pr. k. sõnast enfilade „rida“) kina slott. Kuninganna lovisa ulrika sünnipäevaks 1753 maalikunst renessanss ehk vasa-aja kunst • portreekunst- valitseja te ja teiste silmapaistvate isikute portreed (välismaa kunstnikud) • urban larsson -üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. • Peatöö: vädersoltavla 1535 stockholmi suurkirikus skulptuur • wilhelm boy'd gustav vasa hauamonument uppsala toomkirkikus barokk maailikunst
voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest vedaja oli sellel Prints Albert. Põles mingis tulekahjus ära 1931ndal aastal. Teine kuulus metall valmis samuti maailma näituse jaoks 1889 aastal. Kõrgus on 320m, 3 platvormi. Ehitamiseks kasutati 15 000 metall detaili.
tehniliste vahendite kasutuselevõtuga, ei tunnista modernismi ja modernismieelset kunsti 3. Neodada üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Kasutati ebatavalisi materjale ning tehnika, mida kasutati oli sageli enneolematu, avardusid kunsti piirid, avanesid võimalused loovuse avaldumiseks. 4. Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. Loobuti ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja terbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Nõuti värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ja erinevate materjalise omapära maksimaalset arvestamist. Eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid, värvilisi detaile, kõiki uue
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus: Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Juugend Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Arhitektuuris olid tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati, vaatamata mässule tööstuse vastu, uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Tähtsamad arhitektid:
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
Konstantin Stepanovich Melnikov Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik. Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks
.......................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)............................................................................ 23 18. Eesti kunst 1918-1940.................................................................................................................... 25 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s...................................................... 27 20. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. ............................................................. 28 21.Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda................................................................................... 30 22.Neodada........................................................................................................................................... 31 23.Inglise kunst. Popkunsti tekkimine............................................................
Tallinna Reaalkool Arvuti ja selle areng Referaat Marelle Ellen Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval. Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad
Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (Teknillinen korkeakoulu) hoone. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Aalto vaas".
Gloasgow’ koolkond. 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kuultuurides ? Euroopast. Inglismaa- Modern Style, Prantsusmaa- art noveau, Saksamaa- Jugendstil 6. Millistes Euroopa linnades võib leida parmaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Austria, Belgia, Barcelona, Riia, Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tuntumaid teoseid, iseloomusta neid. Katalaani arhitekt, Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Sagrada Familia kirik, Güelli park 3. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2
J.Praxton, Kristallpalee - pavilion Eiffeli torn - pidavat maha võtma pärast maailma näitust (Ruhnu tuletorn - Eiffeli loodud) Juugend võtab terasarhitektuuri omaks Metroo sissepääs Charles Rennie Machintosh Glasgow kunstikool - uksed jätavad juugendliku mulje, tuleb vaadata suuri aknaid, funktsionalism, terasarhitektuur Arhitekt projekteerib ka sisekujunduse - Jätkub funktsionalismis Jaapani mõju mööblis - väikesed ruudukesed, lihtsakoelisus J.Sullivan & F.L.Wright Wainright Building - Juugend peaks olema oma hiilgeajas, mõistlik ülesehitus(all kauplused, siis bürood, siis elukorterid). XX sajandi arhitektuur Tekivad esimesed moodsa kunsti koolid - Saksamaa, Venemaa, Holland Funktsionalism Walter Gropius Bauhausi hoone Dessaus 1926 - Vastandub juugendile, kandiline, esimese maailmasõja mõju, kuidas kiiremini ja säästlikumalt ehitada Erinevad hooneosad on erinevat värvi, Maja on elamise masin, ilu on lihtsuses, kasutatakse ära teraskontsruktsiooni võimeid
Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid
võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte esiletoomist ja samal ajal sundis see leima uusi väljendusvorme ja suunas nii tähelepanu moodsatele arhitekuurisuundadele, mis oma ekspressivse vormikeelega olid eelusseisundis varasemate stiilivooludega võrreldes. Hästi on ka märgata tellijate poolset aktiivsust (EÜSi
annaabi.ee 
