töö, mille kallal ta töötas 1915-1923. Pealkirjaga ,,Pruut, keda riietavad lahti seitse poissmeest". See töö oli tal kavandatud, koos mõne tööga avaldas ta mõned visandid. Ta oli pannud sellesse ka erinevaid teooriaid tehnikast, matemaatikast, teemaks oli seks, unistus, igatsus, inspiratsioon. Üldiselt arvasid inimesed, et dada on vahend, millega poliitiliselt meelt avaldada. Berliini jäi dada rühmitust juhtima Huelsenbeck, kellega koos olid ka teised juhtfiguurid G.Grosz, J.Heartfield, R.Hausmann ja J.Baader, anti välja ajakirju ja töötati koos teiste väljaannetega. Korraldati näitusi, kus publik sai sõnarahet kultuuri- ja poliitikateemadel, kanti ette ilma sisuta luuletusi. Igal liikmel oli oma eriala, kuid ühine oli nende kirg muuta maailma. Mõnikord võis neist jääda loll mulje, nt. kui Baader ründas Kristust keset jumalateenistust Berliini katedraalis või Weimaris väitis, et on vabariigi esimene president. Tegelikult oli reaalne võitlus, sest
Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray.
Otto Dix (1891-1969) 1950) tähelepanu inimeste kaugenes käitumisele pingelises ekspressionismist ja ühiskonnas hakkas jaheda ei kujutanud otseselt objektiivsusega sõjaõudusi vaid ainult kujutama linna kui vihjas neile kitsarinnalise ühiskonna peeglit Saksamaa Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma sõjavihkamist suure irooniaga edasi linnatemaatilistes piltides Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel oma kaasajas on ,,noa jõhkrus" valitsenud kaost
– Maalikunstnik ja kirjanik Marcel Janco “Dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp • Otto Freundlich Marcel Duchamp (1887 – 1968) “Fountain” , “Purskaev”-dadaism “Transition of Virgin into a Bride” - kubism Max Ernst (1891 - 1976) •
Dadaism Dadaism • Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916–1922. Marcel Duchamp Theo van Doesburg George Grosz Algatajad. • Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Algatajad New Yorgis. • Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaistid. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud.
T. Tzara – kirjanik, dada nimetus Francis Picabia – dadaist Mäss, šokeerimislust Sundis inimesi teisiti mõtlema (püüdis) Teosed rohkem mõtlemisele kui nägemisele „Ici, c’est Stieglitz“ „Undiin“ Kurt Schwitters Dadaist Saksamaal Kommertstrükistest kollaažid – nn. Merzbilder Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid – Merzbau „Hannoveri Merzbau“ „Juuksenõelapilt“ – kollaaž Prügi kasutamine kunstimaterjalina George Grosz – saksa Vasakäärmusliku propaganda kunsti ilmeline kunst Raevukas, sarkastiline pige sõjasüüdlaste vastu (kodanlus, ohvitserkond) Graafika, plakatikunst Hiljem ekspressionism John Heartfield – saksa verd, muutis nime Fotomontaažikunst. 1920ndatel Arenes Groszi Berliini dadast Hiljem palju realistlikke fotomontaaže Pärast sõda dada lagunes. Dada oli kunsti piiride avardaja.
Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Maalid olid sünged, kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Ekspressionistid: Otto Dix (1891 - 1969) Max Beckmann (1884 1950) Ernst Ludwig Kirchner (1880 1938) George Grosz Max Beckmann Armuhaige mees Öö (1916) (1918 1919) Kubism Kunstivool, mis hakkas kujunema Prantsusmaal 1907. Kubistid kujutasid asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Aastast 1912 hakkati piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollazitehnikat. Värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kubistid: Pablo Picasso (1881 1973) Georges Braque (1882 1963) Juan Gris (1887 1927) jne
naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas'' Marcel Duchamp `'Fontään'' Marcel Duchamp `'L. H. O. O. Q.'' Francis Picabia `'Undiin'' Francis Picabia `'La fille nee sans mere'' Francis Picabia `'Cézanne'i portree'' Kurt Schwitters `'Mertz-pilt vikerkaarega'' Kurt Schwitters `'Merzbild 25A, das sternbild'' Kurt Schwitters `'Kollaaz'' Kurt Schwitters `'Vaade hannoveri merzbau'le''
üksildasena Hannoveris töötanud KURT SCHWITTERS (1887-1948). Tema teosed on kommertstrükistest kollaažid ja juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Sõjas lüüasaamise järel levisid protesti- ja mässumeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968) fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on see idee
värvide jõudu. Vassili Kandinsky jõudis värvi väljendusjõu suveräänsust arendades lausa abstraktse maalini. Aastatel pärast Esimest maailmasõda muutis saksa ekspressionism oma ilmet. Alguse sai ,,teine laine", mis kestis 1933. aastani, kuna sellele tegi lõpu samal aastal võimule tulnud Adolf Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Oma jälje suutsid siiski jätta Otto Dix [otto diks] (1891-1969), Georg Grosz [dzoodz gros] (1893-1959), Max Beckmann [maks bekmann] (1870-1938), Käthe Kollwitz (1967-1945), kes esindavad ekspressionismi nii-öelda veristlikku varianti. Kujutluslaad muutus reaalsuselähedasemaks, kuid hoiak küüniliseks, veelgi ühiskonnakriitilisemaks. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast
põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT-ROTTLUFF; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe. „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE Järelekspressionism – DIX, Grosz Ekspressionismi areng jõuab abstraktsionismini KUBISM 1907-1925, Pariis Cezanne’i retronäitus Sügissalongis 1907 Cezanne’i töid peetakse kubismi lähtekohaks Mõju avaldas ka neegerskulptuuride näitus ISELOOMUSTAB: o Portreed, vaikelud, hooned jne o Väljendusvahendid: kleepimine, pinnad, jooned, hele-tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineerimine
,,Metallratas köögitaburetil", ,,Fontain" pissuaar, L.H.O.O.Q Mona Lisa mehena, ,,Sokolaadivabrik" PICABIA · Veidrad masinad, iroonilised kolaazid · ,,Undiin", ,,See siin on Stieglitz" fotoaparaat · Mõtlemisele mitte nägemisele Saksamaa SCHWITTERS · Kommertstrükistest kolaazid (Merzbilder), juhuslikud konstruktsioonid (Merzbau) · Nt ,,Hannoveri Merzbau", ,,Juuksenõelapilt" Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda kunsti ilme (GROSZ) Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga 1920 kujunes sellest montaazikunst (Heartfield) Dada oli lühiajaline sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes Itaalia Metafüüsiline maalikunst katse väljuda kaasajast CHIRICO · Pettunud kubismis/futurismis · Meeldis sümbolist ja itaalia klassitslik arhitektuur · 1917 aastal liitus Carraga metafüüsiline kunst · Igaviku ja ajatuse tunne
Tekstiilidisain 1919 Click to edit Master text styles kazimir Second level Third level Fourth level malevits Fifth level Naistööline 1933 71.2x59.8 Õli, lõuend kunst saksamaal kahe maailmasõja vahel, uusekspressionism Click to edit Master text styles Second level georg grosz Third level Fourth level Fifth level Suicide 1916 Oil on canvas 100 x 77.6 cm Tate Gallery, London Click to edit Master text styles georg grosz Second level Third level Fourth level
Tzara, Hugo Ball (1886 – 1927), Kurt Schwitters (1887 – 1948), Louis Aragon (1897 – 1982), Paul Éluard (1895 – 1952). Allikas: „Kirjanduse modernistlikud suunad. Konspekt gümnaasiumile“. Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde
eesmärgiks mäss ning püüd sundida inimesi mõtlema teisiti kui varem. Tihti pakuvad dadaistide teosed rohkem mõtlemisele kui nägemismeelele. Saksamaal omandas dadaism vasakäärmusliku propaganda ilme, peamine vahend oli graafika ja plakatikunst. Dada oli lühiajaline nähtus, mis lagunes pärast sõda, mis avardas kunsti piire. Maal: Hans Arp Marcel Duchamp Francis Picabia Kurt Schwitters George Grosz John Heartfield Metafüüsiline maalikunst - Oli katse väljuda oma kaasajast. Vaimustus Itaalia klassikalisest arhitektuurist. Püüdsid kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Rõhutatakse, liialdatakse või nihestatakse joonperspektiivi, et luua igaviku või ajatuse tunne. Esinevad realistlikult kujutatud, kuid õhuta
enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: „Elevant Celebes“ (1921), „Naine, vanamees ja lill“ (1923), „Millest inimene ei peaks midagi teadma“ (1923). ● Sürrealistide hulka kuulusid MAN RAY (1890-1976), PAUL DELVAUX, GIORGIO de CHIRICO (1888-1978). 9. 1920.-30. aastad prantsuse (Picasso, Matisse, Dufy, Bonnard, de Lempicka, Foujita) ja saksa kunstis (Heartfield, Grosz, Dix, Beckman) Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enamvähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. VENEMAALE on iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolševistliku
enam nn uusajalikkusest, mis ühest küljest on ekspressionismi jätk (värvid ja vormid on rohkem meeleolu väljendajad kui nähtava looduse väljendus), aga ka selle eitus. Sõjajärgselt loobuti minakesksest eneseväljendusest ja ebmäärasest romantilisest tundlemisest ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt ja tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Uusasjalikkuses eristatakse nn versitlikku suunda (George Grosz), mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda (Aleksander Kanoldt), mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. Maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Dix, kes avaldas palju mõju mitmele noorele eesti kunstnikule. Sealt on pärit inimeste karakteri rõhutamine kuni groteskini, objektida materjali ja vormi toonitamine ning õhu- ja värviprobleemide jätmine tahaplaanile.
performance'il on). Abstraktne ekspressionism 1950datel väga populaarne tema tõttu. II laine Berliinis Keisri kukutamisega kaasnenud sündmustest inspiratsiooni saanud Novembergruppe - Saksa ekspressionismis sõjateema, sõjatraagika. Beckmann: "Öö" - kujutab enesetapja mahavõtmine purjus seltskonna poolt. "Tantsupaar Baden-Badenis". Põgenes hiljem USAsse. Dix - triptühhon "Sõda" - gaasirünnaku ajal läänerindel. "Tikumüüja seeria". Põgenes. Grosz - õel ja jõhker karikaturist, graafik, kommunist. Gori on teda matkinud. Teravalt vasakideoloogiline. Ühiskonnategelastega maal. "Hitler-päästja", "Hukkamine", ,,Ühiskonna alustalad" Samuti ka massiprostitutsioonitemaatika. Ekspressioniste kiusati rängalt taga, viidi koonduslaagritesse. Seega on ekspressionism märtrite kunst. 30.date lõpul põletati ekspressionistlikke graafilisi lehti, maale etc. Hitleri arvates mandunud kunst
mõõtmisega. Puudub liikumine, tardunud maailm. Ei maali mitte inimesi vaid mannekeene ja kujusid, mison mingist muust ajast (eemaldumine kaasajast) CARLO CARRA 1881-1966 tänapäevast irdunud, igavikulisusele pretendeeriv maailm GIORGIO MORANDI tardumuse tunne, liikumise vältimine DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT John Hearfield; montaaziehnikaga poliitplakatid GEORGE GROSZ 1893- 1959 (esimene pilt dada surm) Berliini dada kui sarkastiline sõjajärgne karikatuur. Põimub ekspressionismiga (karikatuurne moment!) JOHN HEARTFIELD OTTO DIX Politiseeritud ekspressionism . Kunst mis ei taha ilus olla. Sõjakoledused, sandid. Eesmärk rünnata, paljastada.. kuid mitte ilu. MAX BECKMANN. Sõja järgse berliini õudused. (põgeneb hiljem Hollandisse) SÜRREALISM ANDRÉ BRETON 1896-1966
inimeste käitumisele pingelises ühiskonnas. Ta ei kujutanud otseselt sõjaõudusi vaid ainult vihjas neile. (,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" (1926), ,,Söögitoomine rindel", ,,Sõda" (1932)). MAX BECKMANN (1884-1950) kaugenes ekspressionismist ja hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. (,,Öö" (1919)). RUDOLF SCHLICHTER (1890-1955) portretistina andis suure irooniaga edasi oma kaasajas valitsenud kaost. GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on ,,noa jõhkrus". Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool ,,BAUHAUS" (1919-1933). ,,Bauhaus" oli kool, mis ühendas endas arhitekte,
Ta ei kujutanud otseselt sõjaõudusi vaid ainult vihjas neile. (,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" (1926), ,,Söögitoomine rindel", ,,Sõda" (1932)). MAX BECKMANN (1884-1950) kaugenes ekspressionismist ja hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. (,,Öö" (1919)). RUDOLF SCHLICHTER (1890-1955) portretistina andis suure irooniaga edasi oma kaasajas valitsenud kaost. GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on ,,noa jõhkrus". Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool ,,BAUHAUS" (1919-1933). ,,Bauhaus" oli kool, mis ühendas endas arhitekte,
annaabi.ee 
