22 korda minutis, siis pingsalt kuvari ekraani jälgiv inimene unustab silma pilgutamise ning selle tulemusena pilgutab silmi ainult 10 korda minutis. Seetõttu tekib tal silma kuivus. Harv pilgutamine mõjub ka pisaravedeliku kvaliteedile halvasti. 1.1. Otsesed arvutitööst tingitud silmade stressisümptomid: · peavalud arvutiga töötamise ajal või selle järel; · ärritunud või kuivad silmad; · hägune nägemine; · aeglane fokusseerimine, kui vaadata arvutiekraanilt kaugel asuvate objektide peale; · lugemisel ja teksti sisestamisel kaob järg tihti käest; · peale arvutikasutamist ei ole nägemine terav; · aeg-ajalt võib esineda topeltnägemist; · muutused värvide tajumisel. 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE Koormust silmadele vähendatakse aruka töö- ja puhkeaja reziimiga, soodsate nägemistingimuste loomisega, vajadusel sobivate nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisega
pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Loodetud toime asemel saadakse nii mõnigi kord hoopis tugev mürgitus. Mõned narkootikumid muudavad lisaks käitumisele ka inimese silmi ja üldist olekut. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained tuntuimad: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy ehk MDMA, crack pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid reageerivad valgusele aeglaselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on tugev, lihased on pinges kehatemperatuur on kõrge vererõhk on kõrge ajataju on kiirenenud Lahustid & sissehingatavad ained tuntuimad: lahustid, bensiin, liimide ja muu olmekemikaalide aurud, gaasid & aerosoolid, popers pupillide suurus jääb normaalseks (2,9-6,5 mm) silmad 'hüplevad' edasi-tagasi ega suuda ühele objektile paigale jääda
elektrijuhtivust; lahutab vees mittelahustuvaid orgaanilisi ühendeid. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia (MECC): kus puhvriks on vesilahus, millele on lisatud pindaktiivset ainet (naatriumdodetsüülsulfaati SDS), mis moodustab mitsellid; lahutab ka naturaalseid orgaanilisi ühendeid. Kapillaargeelelektroforees (CGE): kus kapillaaris on geel väikesed molekulid liiguvad kiiremini kui suuremad; lahutab nukleiinhappeid, proteiine. Kapillaarne isoelektriline fokusseerimine (CIEF): kus kapillaaris on geel, milles tekitatakse pH gradient; lahutab valke. Affiinsuskapillaarelektroforees (ACE): interaktsioonid lahutatavate ainete ja spetsiaalselt lisatud ühendite vahel; näiteks: antigeen-antikeha. 5 Aparatuur: Sisestamise eriviisid: Gravitatsiooniline (hüdrodünaamiline) meetod- proovi anumat tõstetakse, kus sees on kapillaari esimene ots, kõrgemale nivoole võrreldes puhvri
Oleneb Teatud olukordades jah, laisad leiavad alati kõ Vahest on hea mitte midagi teha, kuid see on ka Mis on võiksid all järgnevatest valikustest olla laiskuse positiivsed väljundid? Annab stiimuli, et oma põhitegevust saab siis teha 101% paremini laiskus ei ole hea, see pigem toob rohkem probleeme, kui kasu. Energia kokkuhoid Teadlikkuse kasv, et mõni tegevus ei ole vajalik Võimalus jääda mugavustsooni ning mitte ette võtta midagi, mida ei oska Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Võimalus jääda mugavustsooni ning mitte ette võtta midagi, mida ei oska Energia kokkuhoid annab palju aega mõelda Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Energia kokkuhoid Teadlikkuse kasv, et mõni tegevus ei ole vajalik
autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade tema sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada, aga autodiegeetiline jutustaja võib edastada autori maailmavaadet. Fokusseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Nullfokusseerimine – kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokusseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib esineda ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline
19. Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? a. Tekst - ei pruugi olla kronoloogilises järjestuses b. Lugu koosneb tekstis aset leidnus sündmustest kronoloogilises järjestuses c. Jutustamine on sündmustest rääkimine tekstis d. Faabula on kronoloogiline süzee e. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad tekstis on 20. Mis on fokusseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? a. Fokusseerimine on tajumise küsimus 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? a. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu i. Bioloogiline aspekt Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada sugupuu ii. Psühholoogiline aspekt
Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost (2) romaan vt ülespoole (3) novell vt ülespoole ja proosavormid, lisaks lüürika proosavormid (nt värssormaan, poeem ja ballaad) 19. Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? (1) kes näeb vaatepunkt vs (2) kes jutustab (fokusseerimine) tekstuaalne autor kõiketeadev jutustaja Tekst / lugu ... süzee / faabula (rekonst. Sündmustest) (1)tekst - see, mida loetakse, ei pruugi olla esitatud kron. Järjestuses (2)lugu (story) - koosneb tekstis aset leidnud sündmustest & on kron. järjestatud (3) jutustamine - sündmustest rääkimine tekstis. (4) faabulaks nimetatakse omavahel seotud sündmuste kogumit, millest teoses teatatakse [ ... ]. Faabulale vastandub süzee: samad
eepikas: eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes, nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost ja proosavormid, lisaks lüürika proosavormid (nt värssormaan, poeem ja ballaad) 19. Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? (1) kes näeb vaatepunkt vs (2) kes jutustab (fokusseerimine) tekstuaalne autor kõiketeadev jutustaja 1. Tekst - ei pruugi olla kronoloogilises järjestuses 2. Lugu koosneb tekstis aset leidnud sündmustest kronoloogilises järjestuses 3. Jutustamine on sündmustest rääkimine tekstis 4. Faabula on kronoloogiline süzee 5. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad tekstis on 20. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis
sündmuste jutustamist kiirendus-aeglustus (tempo) - tajutav teksti tempo, kui tempo eksisteerib, võib tekitada kiirendusi-aeglustusi (1 lk = 10 min ajast; ent siis 1 lk =10 a) sagedus (rütm) - vt. luulekonsp; ei allu meetrumile, tuleb kasutada muud .., igal juhul, kui rütmi kirjeldada, eelduseks see, et teatavad tekstiükstused korduvad mingi intervalliga. etc Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) - 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade) - ka 1
skeemi? Ei järgi, sündmuste ajaline järjestus on segi paisatud, avatud algus ja lõpp 10 Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? - Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). - Anakrooniad prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib kasvada välja tekstist (ilma
Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. 1) sündmused 2) ajaline korrastatus 3) jutustamine (esitus) 4) tegelased 14 15 Autor on „rohkem või vähem psühhologiseeriv projektsioon tekstiga
põhitegevusena · Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel · 3PL = 3rd part logistics · 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid. 3PL eelised · Võimalus tegutseda väiksematel firmadel · Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv- kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt · Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele · 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii · Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised · Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid · Väiksem kontroll tegevuste üle · Kommunikatsiooniprobleemid · Tehnoloogiaprobleemid · Lepingulise vastutuse probleemid · Usalduse puudus
NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. *heterodiegeetiline – väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev *homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja *kõiketeadev jutustaja – lugejale usaldusväärne, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Sageli realistlukus romaanis. *ebausaldusväärne jutustaja – jutustab edasi kellegi kolmanda poolt läbielatud sündmust Fokusseerimine. Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Tekstuaalne autor. Teksti poolt loodud autorikuju. Selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist. Tegelane. Esindab teatava inimrühma iseloomulikke jooni. Peategelane (teose ideeline põhiraskus), kõrvaltegelane (peategelase teenistuses). Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?)
põhitegevusena • Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel • 3PL = 3rd part logistics • 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid. 3PL eelised • Võimalus tegutseda väiksematel firmadel • Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv- kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt • Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele • 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii • Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised • Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid • Väiksem kontroll tegevuste üle • Kommunikatsiooniprobleemid • Tehnoloogiaprobleemid • Lepingulise vastutuse probleemid • Usalduse puudus
Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Tekstuaalne autor. Jutustajatüübid: *heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, kõiketeadev *homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja *ebausaldusväärne jutustaja - Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise *metadiegeetiline - jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajalisel alusel:
kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid 1)heterodiegeetiline– väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev (sh. nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest (võib olla ka ebausaldusväärne) ja 3) autodiegeetiline jutustaja– peategelane kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist + kognitiivsed, emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt); sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti)
koostamine, seoste nägemine ("asjad lihtsalt juhtuvad") ST-ja roll: · aidata kliendil oma elu kõiki tahke mõista, teadvustatuse tugevdamine, nii et kliendid muutuvad enam teadlikuks neist aspektidest oma elus, mida nad pole uurinud · tähelepanu keskendumine ja teadvustatuse suurendamine neile valdkondadele, mis varjus või vastumeelsed või mida kliendid pole uurinud ja mida nad soovivad vältida · ebatäpse ja segioleva tähelepanu suunamine ja fokusseerimine ehk segaduses korra tekitamine, samal ajal klientide tajust ebaolulise väljafiltreerimine ja eraldamine · klientide abistamine oma keskkonna mustrite uurimisel ja selle uurimine, kuidas keskkonna mustrid neid mõjutavad, suhtest "klient - keskkond" arusaamine · järskude teadvustatuse hüpete toetamine, klientide aitamine neid väljendada ja väärtustada · klientidele päeviku pidamise soovitamine, nii et nad mõistaksid oma päevade
Carraway) Ebausaldusväärne jutustaja. Autodiegeetiline jutustaja Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada, AGA AD jutustaja võib edastada autori maailmavaadet. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti).
- Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina - Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne Tähelepanuhäired - Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid: - Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine - Hüpervigiilsus – ülemäärane tähelepanu ja fokusseerimine kõikidele välistele ärritajatele - Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus - Transs – hüpnoos, Dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Loetakse dissotsiatiivseks häreks kui esineb häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone - Hüpnootiline seisund – kõrgenenud sisendatavus Mälu - Aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida
Konkurendid suudavad eelist kiiresti kopeerida Diferentseerimisel ei arvestata tarbijate poolt omistatavaid väärtusi Loodetakse vaid tootele lisatud omadustele, ignoreeritakse tarbija väärtussignaale 3. Fokuseeritud e. turunisi strateegia Keskendutakse kitsale turusegmendile Eesmärk teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini Lokaalsest tegevusest lähtuvad eelised Massturundaja teenib käibelt Fokusseeritud strateegia kasutaja - juurdehindluselt Fokusseerimine on atraktiivne kui: Valitud sihtsegment on piisavalt suur Segmendil on hea kasvupotentsiaal Segment ei ole suurte konkurentide jaoks olulise tähtsusega Ettevõttel on segmendi teenindamiseks vajalikud oskused ja ressursid (mida teistel ei ole) Fokusseerimine töötab hästi kui: Laiemal turul tegutsejatel on keeruline või kulukas täita sihtsegmendi vajadusi Konkurendid ei püüa spetsialiseeruda samale sihtsegmendile Ettevõttel pole ressursse laia turu ründamiseks
· tarbijad; · info- ja nõustamisfirmad. 4.3. Turundusuuringute jagunemine a) Turundusmeetmetega seotud uuringud: · toote uuringud; · hinna uuringud; · turustuskanalite uuringud; · reklaami uuringud. b) Turuga seotud uuringud: · tarbijate analüüs; · turu potentsiaal; · turu tunnuste analüüs; · käibe analüüs. 4.4. Uuringu läbiviimise etapid 1. Turundusprobleemi täpsustamine. Uuringuprobleemi fokusseerimine. Millistele küsimustele vastust otsitakse? Milleks kavatsetakse vastuseid kasutada? Kui probleemi olemus on esialgu ebaselge, tuleb teha eeluuring probleemi täpsustamiseks. 2. Andmeallikate väljaselgitamine ja andmete kogumise meetodite väljavalimine. Kaasajal eristatakse kolme meetodit. · Vaatlus on mittepealetükkiv andmete kogumise protseduur. Subjektide käitumist jälgitakse ilma nende teadmata. Seega nende
teisedki levinud raviviisid. REBT-i ja KT sarnasused Sarnasused: kognitsiooni esmatähtsus teraapia eesmärk terapeut-kliendi suhe Erinevus: Kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Rogers (1951) kliendikeskne psühhoteraapia Perls (1976) gestaltteraapia Frankl (1967) logoteraapia Gendlin (1981) fokusseerimine Zen teraapiad (Watts, 1961) Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad Rõhk kogemuse konkreetsetel mitteratsionaalsetele sümboolsetel aspektidel ntks emotsioonid, kehalised tundumused, kujutlused, fantaasiad ja psühholoogilist hea olu üritatakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemuse kaudu. Isiksusekeskne teraapia Client-centered therapy Carl R.Rogers Isiksusekeskne teraapia (IKT)
kombineerimine – kombineerimist saab mõjutada ruumitähelepanuga ja ülalt-alla mõjutustega nt eesmärgid. Mis on ja kuidas toimib selektiivne ruumitähelepanu? Sensoorsete signaalide eelistatud vastuvõtupiirkonna väljavalimine ruumis. Ruumitähelepanu lubab inimestel selektiivselt töödelda visuaalset infot, määrates ruumiosad erinevateks prioriteetideks Mis on ja kuidas toimib seesmine ruumitähelepanu? Võime suunata TP fookust isegi kui pilk on fikseeritud. Valikuline fokusseerimine silmi liigutamata kui pilk on suunatud, aga saab tähele panna detailselt erinevaid osi. Kontrollitakse ruumilise eelosutamise testiga. Kas ruumitähelepanu valib kohti või objekte? Mõlemaid. Pigem kohti aga võib ka objekte. Liigub üldiselt globaalselt lokaalsele. Töötleb kohti kui ka objekte mis seal kohas on. Kuidas toimub tähelepanu suunamine ajas? Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis
negatiivses korelatsioonis vee sügavusega. Horisontaalne transport orgaanikaga rikastumine on tingitud merepõhja lähedal asuvast turbulentsist (siselaine), mis ei lase orgaanikal kleepuda suuremateks känkudeks. Tuuled suunavad orgaanika tagasi hõljuvasse ossa. järvedes on kestvad ja seisulained. Tuule surve väheneb järve ühes osas ja seega suureneb järve teises otsas. Kui veekogu nõlv on järsk, hakkavad setted mööda nõlva sügaviku poole nihkuma – SETETE FOKUSSEERIMINE. Põhjas setteid lisandub ja keerutatakse uuesti üles. Horisontaalsuunaline vee liikumine etendab suurt osa mõnes ookeani piirkonnas (Peruu ja Tšiili läänerannik ja Aafrika edelarannik) Biomassi levik süvavees: Madalates rannaalades on bioproduktsioon mitukümmend korda kõrgem kui hästi sügaval. Madalate eutrofeerunud järvede profundiaalsetetes ja merede mandrilaval allpool sesoonset termokliini kõigub makrofauna biomass 10g- 10 grammini märgkaalus/m2. Eutrofeerunud
Nt vahendatakse ainult jutustaja teadvust, väljaspool seda olev on puudu (tegelikkus). Või nt jutustaja teadlik eksitamine. Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne 23.Fokusseerimine Fokuseerimine tähendab seda, kes kõneleb või ka kes näeb. See tähendab, et iga lugu esitatakse läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Lisaks on olulised ka kognitiivsed (taju) ja emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus ehk kolmandas isikus jutustus võib edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti; liikuv vaatepunkt)
Tähelepanu automaatne võime tõmmata tähelepanu sõltub peale tunnuste erinevuse suuruse ka TP kontrollseadistusest > (nt tähelepanematuse pimedus, nähtamatu gorilla illusioon) märkimisväärsed ja silmatorkavad muutused jäävad tähelepanuta Väline ja seesmine ruumitähelepanu - Väline – silmade liigutamise abil, liigutame silmi selleks et midagi näha. Tänu sellele võtame vastu erinevaid sisendeid. - Seesmine – valikuline fokusseerimine silmi liigutamata. - Fokusseeritud tähelepanu: taskulamp – nihutatav kitsale sensoorse välja alale, valgusvihi suurus ’timmitav’; valiidsed vihjed kiirendavad taju Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne või tsentraalne. Mõju sõltub valiidsusest: tsentraalse osundaja mõju on teine põhjus miks TP väli ei pea olema ringjas - Kui esitatakse enne stiimulit, siis kiirendab objekti töötlust
Põhimõtteks on see, et üheski etapis ei tohi mõne sõna ega teoga riivata inimese eneseväärikust. Vastajal on alati õigus põhjendatult nõuda lindistuse hävitamist kui ta tõestab, et tema õigusi on rikutud. Kui sissejuhatus intervjuule on tehtud, järgneb sellele intervjuu läbiviimine. moderaatori põhiülesanneteks: 1. Intervjuu kulu pidev jälgimine 2. Intervjuu juhtimine lähtuvalt intervjueeritava vastustest. - Vaba ja sundimatu arvamusevahetus. Vestluse fokusseerimine. Grupi tasakaalustamine. 3. Andmete kogumine. Üldiselt võib kokkuvõtvalt öelda, et intervjuu läbiviimisel on moderaatoril kaks võimalikku rolli: 1. Kliiniline intervjuu, kus moderaator püüab intervjuud juhtida võimalikult nähtamatult ning vähendada oma isiku kohaloleku ja mõju tajumist vastajate poolt. 2. Empaatiline intervjuu, kus moderaator sekkub aktiivselt vestluse kulgu, fokusseerides intervjuud ja motiveerides vastajaid. Andmetöötlus ja analüüs
– isiksuse muutused • sõltuvushäired – abulia-puudub tegutsemissoov (skisofreeniale sarnane) • Ventromediaalne osa (B 25,32): hinnang emotsioonidele ja aistingutele PFK piirkonnad 2: • Eesmine tsingula piirkond: tähelepanu fokusseerimine (ka oma mõtetele) Orbito-frontaalne (B11-14) – seos TS-ga (amygdala) – Tuleb teada: Juhtivat defitsiiti ja kas see muutub või mitte seoses vanuse, soo ja teiste – PS kaasuvate haigustega. – haistmis-ja maitsmiskoorega
annaabi.ee 
