Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara
Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara
Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital
Tagasiside Õige vastus on: D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 Küsimus 10 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõte soetas aruandeaastal vaba raha kasutamise ning kauplemise eesmärgil 1 000 000 Premia Foods AS aktsiat hinnaga 0,7 €. Millisel bilansi kirjel kajastatakse soetatud investeering? Vali üks: Raha ja raha ekvivalendid Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Investeeringud tütarja sidusettevõtetesse Tagasiside Õige vastus on: Lühiajalised finantsinvesteeringud Küsimus 11 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keldripoe kassa jääk enne poe avamist oli 200€ . Sularaha müük päevas oli 6000€. Õhtul oli kassas 6210. Kuidas kajastatakse erinevus? Vali üks: D: kassapuudujäägid ja ülejäägid
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku
........................................................................................................................................................... 8 3.2 Finantsinvesteeringud ......................................................................................................................................
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900
14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16. Vastavalt üldkoosoleku otsusele tuleb reservkapitali suurendada 100 võrra (eelmiste perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud Bilanss (eurodes) 31.12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948 Lühiajalised finantsinvesteeringud 270 230 Nõuded ja ettemaksud 13 309 15 951 Varud 19 070 19 070 Käibevarad kokku 36 593 39 199 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 000 10 000 Kinnisvarainvesteeringud 88 500 90 000 Materiaalne põhivara 103 340 114 340
omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses toodang, valmistoodang jne) Ülekurss
Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE
Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed
Ülesanne 6 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 420 000 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 000 5 Lühiajalised kohustused Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 160 000 15 Võlad tarnijatele 370 000 23 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 25 000 12 Võlad töövõtjatele 760 800 16+17+26
majandustulemusi selgemalt ja ülevaatlikumalt [1 : 181]. 6 VARADE ARVESTUS Varad on majanduslikud ressursid, mis on ettevõtte poolt kontrollitavad ning milli maksumus (reaalväärtus) soetamise hetkel on objektiivselt mõõdetav [6 : 129]. Varade arvestus jaguneb käibevarade ja põhivarade arvestuseks. 6.1 Käibevara arvestus Käibevara arvestus jaguneb: 1) rahaliste vahendite arvestus; 2) aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud; 3) lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus; 4) varude arvestus; 5) bioloogilised varad; 6) müügiootel põhivara. 6.1.1 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid on raha pangakontodel ja sularaha kassas. Raha arvestuspõhimõtteks on õiglane väärtus [8 : 39]. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus [11]. 6.1.1.1 Sularaha arvestus
Investeeringute planeerimine on pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmine kasu saamise eesmärgil. 10. Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? *reaalinvesteeringud käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine (Reaalinvesteeringud suunatakse põhivaradesse ja käibevaradesse. Põhivaradesse) tehtavaid investeeringuid nimetatakse ka kapitalimahutusteks *finantsinvesteeringud raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine. (Finantsinvesteeringud tehakse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. Finantsinvesteeringute eesmärk on teenida jooksvat tulu ehk intressitulu ja/või kasu kapitalilt. Kasu kapitalilt on vahe investeeringuobjekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ehk ostuhinna vahel.) Erinevus: üks on raha (finants; väärtpaberid) teine on asi (reaal) 11. Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Dividendiotsused
raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa) Käibevarad, lühiajalised varad raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded (ostjate võlad), ettemaksed (ja
ja omakapitali 9.Omakapital on.. ...käibevara+põhivara-kohustused ...käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ..
Valem: Vahetu maksevalmiduse kordaja ꞊ raha+nõuded/lühiajalised kohustused 2015 3687673 3336550+351123= ˭ 0,64 Rahuldav näitaja 5706920 2016 2995801 2624210+371591= =0,69 4295914 Tulemuse näitaja peaks olema vähemalt 1. See arvutus väga hetkel midagi ei anna, sest ettevõttel puuduvad finantsinvesteeringud. 4. Võlakordaja Optimaalne võlakordaja sõltub suuresti ettevõtte tegevusalast ning selle leidmine on ettevõtte finantsjuhtimise üks põhiküsimusi. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. Kõrge võlakordaja viitab võimalusele, et ettevõtja täiendava laenukapitali kaasamise võimalused on väikesed. Valem: Võlakordaja ˭ kokku kohustused/koguvara 2015 7633845
Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses)
Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit Pange õigesse järjekorda kasumiaruandes o Tulu o Kulu o Ärikasum o Kasum enne masksustamist o Puhaskasum
Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud). Ja varad mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. Finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt
17. Müüdud kauba kuluks kandmisel tehakse järgmine lausend: Valige üks: a. D kaup / K müügitulu b. D kassa (pank) / K kaup c. K müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad d. D kassa / K müügitulu e. D müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad 18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa 150 000 (soetushinnas) ulatuses ja valmsitati juurde 120 000 väärtuses. Milline järgnevatest oli kaubavaru algsaldo? Valige üks: a. 42 000 b. 18 000 c. 30 000 d. 12 000 Kasutades kontoristi leiad vastuse: 20
Phivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 000 182 000 3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL - RAHA - LÜHIAJALINE - VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.) Aasta Tulud Kulud Finantsinvesteeringud 2005 53,07 53,04 -0,3 2006 66,9 66,6 - 2007 82,1 77,5 - 2008 90,1 90,3 2,6 2009 97,8 98,5 -0,8 2010 83,9 89,5 -5,5 2011 87,9 92,7 4,6 · 2005-st aastast kuni 2007 aastani ületavad riigieelarve tulud kulusid
................... 6 Kasumiaruanne...........................................................................................................7 Rahavoogude aruanne................................................................................................ 8 Omakapitali muutuste aruanne...................................................................................9 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja -meetodid..............10 Lisa 1 Lühiajalised finantsinvesteeringud............................................................14 Lisa 2 Nõuded ostjate vastu..................................................................................14 Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded......................................................................... 14 Lisa 4 Varud......................................................................................................... 14 Lisa 5 Sidusettevõtete aktsiad ja osad..................................
arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised A S Võlad ja saadud ettemaksed E Eraldised*
Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Kokku Nõuded ja ettemaksed kokku Varud Tooraine ja materjal Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Pikaajalised nõuded Materiaalne põhivara Ehitised Korter Masinad ja seadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Materiaalne põhivara kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital)
Seejärel tuleb vaid otsustada, kui suurt riski seatud eesmärk lubab võtta, kui palju tuleks vajaliku summa kogumiseks ühekorraga või igakuiselt investeerida ning millised investeerimistooted selle saavutamiseks enim sobivad. Mõisted, mida peaks teadama: Investeering on raha paigutamine eesmärgiga tulevikus saadava kasu eesmärgil. Reaalinvesteeringud - suunatakse ehitistesse, siseseade ja kaubavaru soetamiseks Finantsinvesteeringud on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega ning üldse väärtpaberite ostmisega. Mitteainelised investeeringud nähtamatu kapitali soetamiseks (raha suunamine teadusesse, uurimistöödesse ja koolitusse, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad). Absoluutne valik peame otsustama, kas antud projekti tasub investeerida või mitte. Võrdlev valik võrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv Ärilised projektid rahaliselt täpselt mõõdetavad
on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ...................................................................................................
Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996
vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus? Vastupidine olukord 38. ülesandele. Varud on vähenenud ning seetõttu käibevarad samuti vähenenud, kui raha ja nõuded samaks jäävad. Siin peab olema kasvanud
vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk. 39. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus? Vastupidine olukord 38. ülesandele. Varud on vähenenud ning seetõttu käibevarad samuti vähenenud, kui raha ja nõuded samaks jäävad. Siin peab olema kasvanud
Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed
ajalised kaubad, ettemaksed varude eest) muud võlad), lühiaj.eraldised. kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused, Põhivara: pikaajalised Pikaajalised: varad=koh+ok+aruandeaasta kasum, varad=koh+omakap-aruandeaasta kahjum, finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis
KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2
KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL · Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid · Kasum (kahjum) 3.1.1 Muutused bilansis Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada
1. raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; 2. varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näit. varud ja nõuded ostjate vastu); 3. varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näit. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja 4. varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2
kasumist dividendide näol. Võrreldes võlakirjadega on aktsiad märksa riskantsemad väärtpaberid ja sobivad pigem riskialtimatele investoritele. 1.2 Investeerimise mõiste Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus ja parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimistegevus jaotatakse enamasti 3 kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara näiteks maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt. aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. 1.3 Tähtsamad investeerimismõisted Raske rääkida investeerimisest kui ei tea investeerimisega seotud mõisted ja väljandid. Selleks, et oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist.
Toetame avatud elektriturgu. Kütuse- ja energeetikapoliitika peab vaatama tulevikku, tagades meie julgeoleku ja varustuskindluse. Muudame riigihanked läbipaistvaks Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. Sisepoliitika Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta Väldime maksuerisusi ja soodustusi Eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Sotsiaalpoliitika Anname kriminaalasutustele kõik vahendid võitluseks organiseeritud kuritegevusega. Rakendame ellu vara konfiskeerimise organiseeritud kuritegevuses ning korruptsioonis süüdimõistetud kurjategijatelt. Tagame range järelevalve kinnipeetavate üle Panustame oluliselt narkoennetusse Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Omavalitsusjuhid Harjumaal
18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000 3.PRAKTIKUM 10.10.2012 19.D Lähetuskulu 2500 K Kassa 2500 20. D Omaaktsiad (nimiväärtuses) 10 000 (10*1000) D Ülekurss 2000 K Arvelduskonto 12 000 21. D Valuutakonto 24 000 (1,2*20 000) K Arvelduskonto 24 000 (1,2*20 000) 22. D Nõuded aruandvatele isikutele 5000 K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000
8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. 12 Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; kipk kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine.
·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest.
kr, erakorralisi tulusid 20 000 kr, ärikulusid 20 000 kr, kaubakulusid 5 000 kr, materjali kulusid 3 000 kr, muid tegevus kulusid 10 000 kr, tööjõu kulu 60 000 kr, finantskulu 5 000 kr, Kas ettevõte on kasumis või kahjumis? Paiguta õige sõna õigesse lahtrisse LÜHIAJALISED KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum
Tooraine ja materjal 0 0 Lõpetamata toodang 0 0 Valmistoodang 0 0 Ostetud kaubad müügiks 0 0 Ettemaksed hankijatele 0 0 KÄIBEVARA KOKKU 0 0 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 Tütarettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaajalised nõuded tütarettevõtetele 0 0 Sidusettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaakalised nõuded sidusettevõtetele 0 0 Muud aktsiad, osakud ja võlakirjad 0 0
Valisin investeerimise oma töö teemaks, sest tahtsin sellekohta rohkem uurida ja teada saada. Käesolev töö annab ülevaate, mis on investeerimine, sellega kaasnevad riskid, miks, kuidas ja kuhu investeerida. Investeerimine üldiselt on majandustegevus, mille all mõistetakse hetkel olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste soetamie, näiteks aktsiad ja võlakirjad. Inimesi, kes paigutavad oma raha investeerimisobjektidesse nimetatakse investoriteks.(LHV s.v. investeerimine) Investeerimine on hea moodus oma raha kasvatada.Kuid sellega kaasneb ka palju riske, sellepärast paljud inimesed investoriteks ei hakkagi.
annaabi.ee 
