Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad.
Biograafiline tegevusplaan/strateegia kujuneb läbi selle, kuidas inimene mõtleb läbi oma järgmised tegevused biograafilise töö käigus, arvestades sellega, mis on tema elus olnud ning kujundades seeläbi oma tulevikuplaanid, millele järgneb juba läbimõeldud biograafiline tegevus. Läbivad teoreetilised lähenemised: · E. Durkheim - funktsionalismi eelkäija · G. H. Mead, sümboolne interaktsionalism · Giddens strukturatsiooniteooria Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 7. Social Interaction and Everyday Life, lk 251-279 · 8. The Life-Course, lk 284-320 (kuni alapeatükini ,,Death, dying and bereavement") Lisalugemiseks: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 9
identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust. Dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Identsusteooria vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. 2 Milline filosoof tuli välja mõttega, et loomulik olukord e. vabadus on kõigi sõda kõikide vastu ja seega on vabadus kahjulik? Vastus: Hobbes Rousseau inimene ei ole loomu poolest egoist. Loomu poolest hea, seega algses looduslikus seisundis on ta õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub alles ühiskonnas.
5 3. Võimule on iseloomulik teatud kontsentreeritus teatud rühma (ka isiku) kätte. 4. Võim on "osaline" kõigis inimsuhete valdkondades. 5. Võimul on eriline suhe inimliku kavatsuslikkusega (sageli alateadvuslik). 6. Võimu rakendamine on eelkõige iseloomulik sotsiaalsetele institutsioonidele nagu riik ja poliitika. Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed V INTERAKTSIONALISM I teoreetiline suund, mis lähtub veendumusest, et sotsiaalseid struktuure loovad inimesed oma sotsiaalse tegevuse kaudu. Sümboolne interaktsionalism arvestab keele ja tähenduste rolliga sotsiaalsete suhete kujunemisel. Võtmemõiste: sümbol, mis tähistab midagi, millel on sotsiaalsetes suhetes osalevate indiviidide jaoks tähendus. Sümbolid on sõnad, zestid, hääletoon, kehahoiak, käitumisviis jne jne. SI uurib sotsiaalset käitumist peamiselt igapäevasuhetes
Nii et kui me saame milleski vähimalgi määral kahelda, siis me tegelikult ei tea seda. See paneb küsima: kas selleks, et meil oleks teadmine, peab meil olema täielik kindlus, puuduma igasugune kahtlus? See oleks kõige tugevam võimalik õigustus. Ja siis me ütleksime, et teadmine ei ole mitte lihtsalt piisavalt õigustatud tõene uskumus, vaid kindlalt tõene uskumus. "Cogito, ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas) Descartes'i dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning kooskõlastab keha ja vaimu tegevust; ning parallelism (ettemääratud harmoonia teooria): keha ja vaimu kooskõla toimub algse ühekordse jumaliku kooskõlastamisakti tagajärjel. Kant sõnastab oma teoreetilise filosoofia põhiküsimuse lihtsalt: mida meil on võimalik teada?
treeningust; • madala enesekontrolliga inimesed on ükskõiksed, enesekesksed,ebatundlikud teiste inimeste kannatuste ja vajaduste vastu. • Madala enesekontrolli põhjuseks on kasvatuse, distsipliini võiharjutamise puudumine. • Õige kasvatus, mis tagab enesekontrolli arendamist, seisneb: • laste käitumise jälgimises; • käitumishälbe äratundmises, kui see juhtub; • hälbiva käitumise karistamises Interaktsionalism ja märgistamine • Interaktsionalismi ja märgistamisteooria põhihuviks on kuritegu ja kuritegevuse tähendus. • Selle asemel, et positivismi vaimus otsida spetsiifilisi kurjategija omadusi ning sellest järeldada kuritegeliku käitumise põhjusi, keskenduvad interaktsionistid kriminaliseerimise protsessile, ehk sellele, kuidas inimest nimetatakse (defineeritakse) kurjategijaks või kuidas mõned teod saavad kuriteo nimetuse. Sümboliline interaktsionalism
Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel.
individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid) Altruistlik – üle-integreeritus (sotsiaalse kontrolli mehhanismid, nt religioossed, poliitilised põhjused - nn enesetaputerroristid) Anoomiline – madal regulatsiooni aste (anoomia – olukord, kus vanad normid ei kehti ja uusi veel pole) Sotsiaalne struktuur vs tegutseja II -> Interaktsionalism (E.Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A
Nt mina käisin homme koolis. Kakskeelsuse puhul võib minna kauem aega, enne kui ta hakkab aru saama sõnade tähendustest (eellingvistiline periood pikeneb, kuid ülejäänud kiireneb). Keele õppimiseks on erinevaid teooriaid: 1) Kinnitusteooria see väljend, mida kinnitatakse, see jääb ka meelde 2) Nativistlik seletus/teooria lapsel on bioloogiliselt programmeeritud keele omandamise võime (laps kuuleb keelt ja täidab selle reeglitega. 3) Interaktsionalism keele arengule mõjub keskkondlike ja bioloogiliste arengute kombinatsioon. N. Chomsky 1959 räägib, et analüüsimisel tehakse oluline viga meie uurime keelt väljundipõhiselt, tulemus on esimene eesmärk. Tegelikult tuleks tähelepanu aga pöörata keele abstraktsetele reeglitele, mille abil lihtsate lausete perioodil lauseid hakatakse moodustama. Keeleõpet tuleks analüüsida nii: Mida me õpetasime --- mis on tulem, mida õpiti. Tulem sõltub
annaabi.ee 
