Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpeta...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE ...
Veenmiskõne Mina räägin siis teile filmide kasulikusest. Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi. Inimesed vaatavad filme ja justkui sa süvened sellese nii palju, et hakkaksidki endale sellist elu tahtma. Enamik filmi režissööre on teinud sellise filmi nagu nemad soovivad, et nende ideaalne elu oleks. Filmides just kujutab sellist kaasa haaravust ja ideaalset elu millest enamus maailmas ihaldaks. Filmide huvitav fakt on see, et igas filmis leidub alati midagi õpetlikku. Kas näiteks oled enda üle uhke. Oled õn...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ IT süsteemide arendus VIDEOLAENUTUS TARKVARATEHNIKA Koostaja: Teet Adamson Rühm D22 Tallinn 2016 Ülesande kirjeldus Kirjeldada minimaalselt 25 kasutajalooga (user story) valitud teemat. Teemaks on videolaenutus. Kuna videolaenutus on väga mahukas teema, siis antud töös kasutan 2-te epikut, mis katavad teemasid nagu internetis filmide otsimine, filmidega kauplemine eesmärgiga vähendada tööpindade rentimist (videlaenutuse poeruum) ja kiirendada filmi saabumise protsessi. Töö paremaks mõistmiseks on see liigendamiseks epikuteks (epic), teemadeks (feature) ning kasutajalugudeks (user story). Ülesanne Epik 1 - kasutajana ma soovin videolaenutus veebikeskkonda registreerida, sisse logida erinevaid võimalusi kasutades ning hiljem sealt ka välja logida ning võimalusel katkestada teenuse kasutamine Feature 1...
Nimi Philip Klass 12C Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze. Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: "Mandariinid" , mängufilm, 2013 aasta. Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi?: Lembit Ulfsak (Ivo), Elmo Nüganen (Markus), Mikhail Meskhi (Nika) ja Giorgi Nakashidze (Ahmed). Filmi sisukokkuvõte Filmi tegevus toimub 1992. aastal Abhaasis, eestlaste külas, kus sõja lähenedes on eestlased Eestisse tagasi põgenenud. Külla on alles jäänud ainult kaks eestlast Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, kes tegeleb mandariini istandusega Markus (Elmo Nüganen). Markus kavatseb Eestisse minna, kui mandariinisaak on korjatud. Ivo aga ei soovi lahkuda ja tahab jääda külla. Sõda jõuab külani, kus abhaasid ja grusiinid sõdivad oma vahel. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze). Teised hukkunud nad matsid metsa, kuid matmise ajal avas...
Äpp Rezissöör: Bobby Boermans Osatäitjad: Hannah Hoekstra, Isis Cabolet, Robert de Hoog Film ,,Äpp" räägib tüdrukust kelle telefoni ilmub üks äpp, mis hakkab ta elu rikkuma, tappes ta parima sõbra ja peaaegu ta venna. Mulle meeldis see film päris palju, kuna see oli thriller aga sügava mõttega. Mõte oli see, et elektroonika ja masinad ei tohiks meie elu juhtida nagu praegu. Filmi vaatamise tegi huvitavamaks see, et filmi jaoks pidi tõmbama oma telefoni äppi, mille pidi kinos käivitama. Äpp näitas teatud hetkedel tekstsõnumeid, mis selgitasid süzee tähtsaid sündmusi, mis muidu oleksid jäänud segaseks. Filmi vaadates ma tegelikult keskendusin rohkem telefonile kui filmile. Mitme meediavahendiga filmi vaatamine on küll innovatiivne idee, kuid minu arust mitte alati hea. See ei sobiks paljudele filmidele nagu komöödiatele, kuid selle filmi õhkkond ja teema sobisid sellega väga...
Filmi ''Maleva'' kokkuvõte. Filmi sisu on sellest kuidas eestlastelt taheti ära võtta iseseisvus ning kasutada neid ära. Eestlasi tahtsid hävitada Liivi Ordulased. Filmipeategelane Uru proovis külavanemad kokku ajada ja eestimaad päästa kuid ükski vanem ei kuulanud teda. Kui külavanemad olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus: Filmi vaatamine ei olnud vastu, kuid kahjuks pidin vaatama subtiitriteta, mis raskendas sisu aru saamisest. Peale vaatamist avastasin alles et subtiitreid saab ka valida.^ Film oli väga huvitav ja mõtlema panev, kui erinev ja kui raske oli 13.saj elu praeguse eluga. Mingil määral tehti eestlased ka lolliks, kuna nad andsid rasketel hetkedel ...
Kas raamat või film? Populaarseks on saanud fakt, et tihti peale tehakse raamatu järgi film. Milline neist on parem? Tõenäoliselt on filmid paremad, sest tegevus toimub visuaalselt. On ka vastu argumente, et raamat on parem, kui järele tehtud film. Üheks populaarsemaks filmi saagadeks on saanud ,,Harry Potter", mis on tehtud J.K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7 raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegela...
Film “Võõra võimu all. Repressioonid okupeeritud Eestis 1940-1991” OÜ Meediatee 2005. Vasta küsimustele -peale filmi vaatamist. 1. Kelle tellimusel on film valminud? 2. Millistest sündmustest film rääkis? 3. Millal need sündmused aset leidsid? 4. Nimeta vähemalt neli inimest, kes jäid sulle filmist meelde. Miks nad sulle meelde jäid? 5. Jutusta lühidalt ühe tegelase lugu. 6. Kirjelda oma muljeid, tundeid, mis sul tekkisid filmi vaadates ja selle lõppedes: mida sa mõtlesid nähes seda filmi? 7. Kas ja miks on/ei ole selliseid filme tarvis teha? 1. Film on valmistatud Memento Liidu tellimusel. 2. Film rääkis Eesti riigi ja rahva saatusest, Juuni- ja Märtsiküüditamisest kuni taasiseseisvumiseni. Kuritegelikest okupatsioonidest, küüditamistest ning nende mõjust ja üleelamisest. 3. Sündmusi kirjeldati vahemikul 1939-1991. 4. Filmist jäi meelde...
Michelangelo Antonioni „Blow up“ (1966) Antonioni film „Blow Up“ räägib moefotograafist, kes valmistab koos oma kirjanikust sõbraga raamatut kaasagsest Londonist. Peategelane kogub selle tarbeks eriti realistlikke fotosid igapäeva elust Londonis. Ühel päeval satub fotograaf pildistamas pargis suudlevat paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost. Filmi lugu pakub mitut e...
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Äriplaan väliskino rajamiseks Ettevõtluse alused Anne Raig RP 082 Tallinn 2009 Sisukord: I Firma üldiseloomustus.............................................................................3 II Käivitatav äriidee....................................................................................3 III Seadmed, töötajad.................................................................................3 IV Turg.........................................................................................................4 V Konkurents...............................................................................................5 VI Müük ja turustus....................................................................................6 VIII Projekti maksumus ja pakutava teenuse hind...............
Arvestustöö nr 2 AJA KASUTAMISE AUDIT Kati Muldma 123907 YASB (Rakenduskeemia ja biotehnoloogia) TEGEVUSE NIMETUS Ööpäevas keskmiselt Minu hinnang (liiga palju, kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites) Uni 8:48 Piisav Õppetöö ülikoolis 2:18 Arv oleks suurem, kui arvestada reaalselt nende päevadega, millal loengud toimuvad, mi...
Linateos vs film Nagu igalasjal on ka raamatul ja linateosel head ning halvad küljed. Lugedes raamatuid arendame oma lugemiskiirust, mõtlemiskiirust ning informatsiooni protsessimise kiirust ja sõnavara, filmide vaatamine on aga mugav ja kiire meelelahutus viis. Filmis on edasi antud olulisemad sündmused raamatust, olulisemad võitlused, tõelise sõpruse hetked, hetked mil näidatakse, et perel on suur tähtsus kuid raamatus kirjeldatakse ka tegelaste emotsioone ja tundeid, mida keegi mõtles kui keegi tegi või ütles midagi ja just see teeb raamatu lugemise põnevaks, et tead mis toimub tegelase peas. See tekitab just kui ühenduse tegelasega. Linateoses antakse tegelase välimus edasi näitleja poolt, raamatus saab iga inimene seda ise fantaseerida. Filmidele seab suure piirangu tehnoloogia võimekus, inimese fantaasia on hetkel tehnoloogiast palju parem ning seepärast, ei suuda anda meile linateos edasi nii häid ef...
,Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeva argipäev vajab muinasjutte. Paljud inimesed käivad teatris, kinos, vaatavad kodus filme või mängivad mänge. Neid tegevusi nimetatakse tavaliselt igavuse peletamiseks, kuid tegelikult võib nende tegevuste põhjuseks olla hoopis inimese alateadvuses soov. Olla kangelane või olla staar või mõni muu huvitav tegelane. Paljud inimesed mängivad mänge nii arvutis kui ka konsoolide peal. Mängimine tekitab paljudele võimaluse olla ,,kangelane" olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada. Neil tekkib võimalus samastuda mängu tegelas kujuga. Ja paljudel võib tekkida ka mängimisest sõltvus. Parimad mängud mis toovad hetkel palju kasumeid nende tootjatele on tehtud tõetruult ja reaalseks. Nende mängude teema ja jooksev lugu on kaasa haarav, nagu mõni Agatha Christie raamat. Inimesed ostavad mängu, mängivad ja pärast mitme tunnilist mängimist võib tekkida tahe, et ei taha...
Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: ,,Mandariinid", mängufilm, 2013 Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi? Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze, Raivo Trass Filmi sisukokkuvõte Abhaasias toimuva sõja tõttu kolisid sealsed eestlased minema ja alles jäid alles vaid vähesed eestlased. Kui Ivo, üks vähesid alles jäänud eestlaseid, Markuse poole läks, kohtas ta haavatud abhaaslast Ahmedi. Mõnda aega hiljem leiab ta ka väga raskesti haavatud gruuslase. Kuna nad olid omavahel vaenlased ning tapsid üksteise sõjakaaslasi, siis tekkis konflikte palju, kuid ajapikk nad harjusid. Ivo hoidis neid mõlemat oma kodus ning peitis neid abhaaslaste eest. Teist korda, kui sõdurid maja ette ilmusid, oli Ahmed juba väljas ning teda nähti. Tead asus kaitsma gruuslane, kellega tal vahepeal suhted paranesid. Abhaaslase kaitsmise kõigus gruuslane ...
Toimetulek stressiga. Mina sattun stressi tavaliselt siis kui saan koolis kahe. Aga kui mul see kaks parandatud elu kohe kergem. Vahel tekkib stress ka siis kui tuleb mõni suurem kontrolltöö. Kontrolltöö möödas, stress läinud. Aga suurem stress tuleb siis kui mul tuleb meelde et mul oli vaja mingi tähtsam asi ära teha aga pole siiani teind. Stress tekkib ka siis kui keegi ajab närvi. Vot sellisel juhul proovin mõttes 10 lugeda see tavaliselt aitab aga kui ei, siis lähen ta juurest minema. Stressi vastu aitab veel muusika kuulamine, filmi vaatamine, saun ja hobbid. Ma saan stressiga hakkama.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
Miks mulle meeldib teater rohkem kui film? Teater. Enne etendust. Valgus tumedal taustal. Keegi tegelane on kohe sellesse valgusse tulemas, et midagi seal teha, mõelda... Keegi, kes julgeb end avada. Näe, selles valguses on õhus natuke tolmu... Võib-olla oleks tore, kui ühtki tegelast ei ilmukski? Sest nii on päris hea... Vaikus, valgus, tolmuebemed õhus. Midagi on tulekul. Kõik on ees. Midagi peab kohe juhtuma... Inimesed istuvad ja ootavad - koos... Nii võikski igavesti kesta. Aga nii ei saa. Teatris tulevad alati inimesed lõpuks lavale, nii peab olema, see on paratamatu, nii on kombeks. Mis on filmi ja teatri erinevus? Filmi puhul tarbib vaataja koos teistega valmispakendatud illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui ka filminäitleja, teisel pole keegi õieti millegi eest kaitstud. Film jookseb edasi ka ilma ühegi vaatajata, teatris aga ilma ühegi vaatajata üldiselt etendusi ...
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selle...
Iti Tomingas-Oras 11.S „Isegi kui ma kaotan kõik“ Esimesel oktoobril toimus Kose Kultuuri Keskuses Arvo Pärdi loomingust tehtud dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotan kõik“ vaatamine. Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks. See liidab kaks ühehäälset liini : meloodia- ja kolmkõla-hääle . Selle tulemusel on muusikas kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Dokumentaalfilm „Isegi kui ma kaotan kõik“ on väga emotsionaalne ja tekitas minus kummalisi tundeid. Mind paelusid kõigerohkem koorilaulu kohad, sest nad laulsid nii võimsalt ja puhtalt...
Laenatud Aeg. Filmis on kujutatud käesoleva sajandi lõpuaastaid, kus teadlastel on õnnestunud peatada inimkonna vananemisprotsess. Inimene ei vanane pärast 25. eluaasta saabumist päevagi. Kõik inimesed on kenad ja noored, justkui 25 aastased, olgugi, et nende vanus võib olla oluliselt kõrgem. Siiski nad väliselt ei vanane, kuid nende eluaeg sõltub uuest ja näiliselt väga lihtsast ekvivalendist - ajast. Aeg on raha, kõlab levinud ütlemine. Kahtlemata tõsi - nii raha, kui ka aeg omavad sarnaseid omadusi. Mõlemad on piiratud ressursid. Kuid nüüd muutubki raha ajaks ja aeg rahaks. Aega tuleb teenida tööga. Ajaga tuleb tasuda bussipilet, maksta elamiskulud. Aja eest saab kõike. Täpselt, nagu meie ühiskond on harjunud rahaga ümber käima. Kuid meie ei pea otseselt maksma kellelegi eluspüsimise eest. Filmis kujutletavas uues ühiskonnas aga on aeg väärtus, millest sõltub sinu eluiga ja mis on elukonto jääg...
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks ...
Filmi autor kõnetab plastikutootjaid, kes toodavad plastikut mitte mõeldes selle tagajärgedele. Plastikus ning penoplastis on BPA´d ning teisi mürgiseid aineid, seepärast tuleks kasutada metallist või paberist anumaid. Hirmus oli näha seda, et mereloomad võtavad oma toiduga kaasa plastikut, mis täidab nende organid ning nad ei saa enam toituda, mistõttu nad surevad. Tuleks mõelda korduvkasutusele, mitte ühekordsele kasutamisele.Soovitaksin seda teistele, kuna see film pani mind mõtlema plastiku kasutamise üle, usun, et see mõjutaks ka teisi. See film sobib igale vanusegrupile. Arvan, et selle on põhjustanud inimeste hoolimatus ning inimeste suurenenud arvukus. Minu arvates ei tohiks olla ühekordselt kasutatavad esemed olla hävimatust materjalist. Plastikpudelite tarbimist saaks asendada vee joomisega kraanist. Eelistan ise kraanivett, eriti kodus kuna olen harjunud selle ,,maitsega’’. Usun, et filmi vaatamine mõjutab minu valikuid tulev...
Koolistress Helina Saar, 10.b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule ...
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lä...
Ekraniseering Stephenie Meyeri ,,Videvik" on tema niinimetatud ,,Videviku"-saaga esimene teos. See raamat sai väga ruttu ülemaailmseks bestselleriks. Teos räägib seitsmeteistkümneaastasest Isabella (Bella) Swanist, kes kolib ema juurest päikeselisest Arizonast vihmasesse Forksi linnakesse isa juurde elama ja seab oma elu ohtu, kui armub vampiiri, Edward Cullenisse. Raamatule on kirjutatud ka kolm järge "Noorkuu", "Päikesevarjutus" ja "Koidukuma". Ilmumas on ka "Keskööpäike". Bella kolib oma isa juurde ema Renee pärast, et too saaks reisida koos oma uue abikaasa Phil Dwyeriga, kes on pesapallur. Ta saab oma isaga väga hästi läbi. Bella äratab oma uues koolis palju tähelepanu ja sõbruneb kiiresti ka teiste õpilastega. Vastupidiselt Bella ootustele üritab nii mõnigi poiss koolist tema tähelepanu võita. Kui Bella istub oma esimesel koolipäeval uues koolis Edward Culleni kõrvale, tu...
Ballett "Kevade" Oskar Lutsu "Kevadet" on lugenud raamatut või näinud filmi enamus eestlasi. Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteeti...
Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Rohukonn Rohukonn on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23- 2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu ...
Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse. Peagi leiavad poisid endid veriselt...
Antiigi pärand 2. kodutöö Herakles Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada. Esimesed erinevused kahe Heraklese vahel ilmnevad juba filmide algusfaasis. Erinevad on Heraklese nö loomislood. Mängufilmi-Heraklese lõi Zeus kavatsusega, et temast kasvaks kangelane, kes on tugevam ja intelligentsem kui teised inimesed, et ta kaitseks te...
Aja kasutamise audit ja analüüs Töö eesmärk: · Kuhu kaob aeg? · Kes või mis ,,varastab" minu aega? · Milleks ja kui palju aega mul ööpäeva jooksul puudu jääb? Vt. töö lõppu. 17.nov.2013 (pühapäev) 00:00-2:00 Tähistame parima sõbranna Karina 19.sünnipäeva 2:15-5:30 Pidutseme klubis Prive 5:30-5:50 Lähen koju 6:00-15:00 Uni, magan 15:00-16:30 Pesen, söön, riietun 16:30-23:30 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 22:30-23:45 Pesen 23:45 Lähen magama 18.nov.2013 (esmaspäev) (vaba päev, kooli pole paaris nädala esmaspäeviti) 00:00-9:00 Uni, magan 9:00-10:00 Pesen, söön hommikust, riietun 10:00-17:00 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 17:00-19:00 Teen süüa, vaatan telekat 19:00-19:30 ...
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võ...
I ülesanne I pilt: Näen puu kumerustest välja joonistuvaid loomi ning kalu. II pilt: Näen vaasi kumerustest välja joonistuvaid nägusi. II ülesanne Püsivus ehk konstantsus: Kui lähed külmal talvehommikul välja ja näed autot lume alla mattunud, on ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle e...
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA.....................................................................................6 3D KINO TAASSÜND...............................................................................................................8 TÄNAPÄEV...............................................................................................................................9 KOKKUVÕTE...................
Hasartmängumaksu nõukogule 1.Kokkuvõte Olen MTÜ Olen Prii üks asutajatest . MTÜ Olen Prii on tegutsenud juba 4aastat ja meie põhieesmärgiks on tõsta laste teadlikkust ja vähendada nende riskikäitumist teabepäevade ja laagrite kaudu just sellistes valupunktides nagu narkomaania, alkoholism, HIV ja AIDS. Tuginedes sellele et hasartmaksumängu nõukogu on toetanud sotsiaalvaldkonda kuuluvaid ennetus- ja teavitus projekte, palun Teil kaasfinantseerida meie 5.klassi õpilastele suunatud Ole Teadlik projekt. Projekti põhieesmärgiks on anda spetsiaalselt 5 klassidele välja töötatud programmi alusel noortele teadmisi sõltuvusainete(alkohol, narkootilised ained) tarvitamise ohtlikkusest, tõsta laste teadlikkust HIV/AIDS-iga seotud küsimustes ja õpetada lapsi arutlema, lahendama konflikte ja oskust öelda ,,ei". 2. Finantseerija valik Tuginedes sellele et hasartmaksumängu nõukogu on toetanud sotsiaalvaldkon- da kuuluvaid enn...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogline Seminar Noorsootöö eriala Sigrid Kiisk Oskar Luts: ,,Nukitsamees" Draamaprojekt Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2015 Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lis...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut INNOVATSIOON TURUNDUSES Referaat Juhendaja: Aet Kull, MA Mis on innovatsioon? Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon turunduses Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses -...
Stress noorte inimeste elus Kristina Oolu 10A Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Mis on stress ja mis seda põhjustavad? Millised on ülepingetest vabanemise võimalused? ,,Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. [---] Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks." Stressi tekitavad erinevad sotsiaal- ja majanduslikud tegurid. Üks peamine stressi tekkepõhjus on rahapuudus. Lisaks põhivajadustele nagu vajadus to...
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
2. KÜSITLUS Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmisek...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
LOODUSE KAUGSEIRE (konspekt) Kaugseire on meetod eemal (peamiselt Maal) asuvate objektide kohta info saamiseks mittekontaktsete meetoditega, peamiselt elektromagnetkiirguse abil. Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: · raadiolained (pikimad lained) · infrapunane e. soojuskiirgus · nähtav valgus · ultraviolettkiirgus · rörtgrnkiirgus · gammakiirgus (lühimad lained) Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaaro...
RUUM Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ...
Mis on kunst? Kunsti tähendus on väga laialdane. See on nagu meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõ...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.............................................................
annaabi.ee 
