Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi ,,Äpp" analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Filmi- Äpp-analüüs #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Film ,,Äpp“ räägib tüdrukust kelle telefoni ilmub üks äpp, mis hakkab ta elu rikkuma, tappes
ta parima sõbra ja peaaegu ta venna

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

..............................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine...................................23 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine.....................................25 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine....................................26 2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates..........................................27 2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad.............................................................................27 2.1.10. Filmimuusika olulisim roll..........................................................................28 2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast..................................29 3. Analüüs ja järeldused............................................................................

Muusika ajalugu
thumbnail
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

seletav sõnaraamat“ soovitavad vältida ja kasutada selle asemel sõna vaat. Arvan, et ei vot(t) ega no(h) pole kumbki piisavalt eristuv keelejoon, et neil põhjalikumalt peatuda, sest tegemist on pea iga eestlase suulise keele sõnavarasse kuuluvate argisõnadega. Jüri Muttika kasutab ka inglise päritolu slängisõnavara. Ta kasutas elektroonikateemalises intervjuus slängisõnu äpp ja tablett eri käändeis. Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega

Filoloogia
thumbnail
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
28
doc

Arvo valton

1970.a- il hakkas ta käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavaga, millel on kalduvus korduda; ajalooproosas ammutas ainet teist maade minevikust. Ajalooteemaline on novellikogumik ,,Õukondlik mäng" (LR(ajakiri ,,Loomingu" Raamatukogu) 1972) ja Valtoni esikromaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978). Novellikogudes ,,Pööriöö külaskäik" (LR 1974), ,,Läbi unemaastike" (1975) ja ,,Võõras linnas" (1980) lisandus individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüs. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab sürrealistlik raamat ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984,osaliselt LR 1981). Ta on veel avaldanud jutustused ,,Üksiklased ajas" (I-1982; II-1985), kus on keskendunud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985)

Kirjandus
thumbnail
16
doc

Fotoajaloo piletid

Neil on algus, lugu, kulminatsioon - st on olemas mingi ajaline kompositsioon. Fotoesseedel ja fotojutustustel on filmiga palju sarnast. Iga kaader niisugustes pildikooslustes toetub eelnevate ja järgnevate kaadrite olemaoslule ning saab määrava hulga oma tähendustest just sel moel. 20. sajandi lõpus arenes tehnika suure kiirusega, see võimaldas kinos kasutada erinevaid valguseid, filtreid, tossumasinaid jne. Oluline oli nii dokumentaalzanr, aga ka meelelahutuslik film. Nagu fotodegi puhul muutus oluliseks tähendus, emotsioonid. Rezissööridele oli oluline publiku reaktsioon, publiku sisseelamine filmi. Oluline oli see emotsioon, mille publik sai. Filmilinal nähtu pidi panema kaasa mõtlema, samastuma, läbi elama. Oluline oli seega realistlikkus. nagu postmodernne foto, nii pidi ka 20. sajandi lõpu film konstrueerima vaataja jaoks reaalsust. Esitatav lugu pidi olema usutav. Pilet nr.7 1. Fotograafia leiutamine, selle môju kunstile jm. Eluvaldkondadele

Kultuur
thumbnail
9
docx

Popkultuur konspekt

Adorno "Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus" Marxi sõnul tuleb töölisklassi kõnetada väljaspool ühe riigi piire. Adorno leiab, et vormiliste tunnuste kaudu tuleb püüelda millegi uue poole: positiivne sisu ei aita, kui midagi on vormiliselt rüvetatud. Näiteks Hollywood: mis tahes sõnumit seal edasi ka ei kantaks, on Hollywoodi filmi vorm paha. Kunstiteose potentsiaal peab olema nähtav vormis. Adorno ei olnud mingi traditsioonilise kõrgkultuuri kummardaja, kellele saaks kõrge ja madala kultuuri väärtused kaela määrida. Tema ütles, et erinevad inimesed hindavad erinevaid väärtusi. Popkultuur oli talle vastumeelt, sest see oli vulgaarne, lahjendatud kõrgkultuur. Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist

Kultuur
thumbnail
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele ­ film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele ­ koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun