Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt (0)

SISSEJUHATUS INFOTEHNOLOOGIASSE
lambda.ee Kohustuslik lugemismaterjal
Alan turing computing machinery and intelligence Ta võrdleb seda kas masin saab mõelda, võttes aluseks imiteerimismängu. Selles on 3 
mängijat, mees, naine ja arvaja. Arvaja peab ära arvama kes on mees ja kes naine 
kasutades küsimusi. Kui mehe ja naise asemele panna masin siis arvaja peab uuesti 
küsimusi küsima. Kui meheks ja naiseks on masin ja arvaja vastab masina vastuste põhjal 
vähem ära kes on mees ja kes naine siis on tegemist suhteliselt intelligentse masinaga. Ta lisaks väidab et pole mõtet riietada masinat inimese moodi, kuna arvaja ei tohi näha 
mees ega naist. Kõige parem strateegia masinal võitmiseks oleks imiteerida võimalikult 
täpselt tüüpilisi mehe vastuseid Ta toob seal välja, et kõige parem strateegia masinal võitmiseks on näiteks see, et kui ta 
tahab meest järgi teha siis peaks masin andma vastuseid, mis on naturaalsed,tavalised 
mehe puhul Hackers and Painters
Võrleb seal computer science Jugoslaaviaga, kuna see koosneb paljudest teineteisest 
erinevatest tükkidest, mis ei sobi omavahel koos hoida. Seetõttu talle ei meeldi termin 
coputer science, sest paljud inimesed, kes sellega seotud, ei tee tegelikult scientsit nagu 
matemaatikud ja häkkerid Maalimine pakub palju rohkem ideid kui arvutiteadus, samas nii maalimisel kui ka häkkimisel
on sul vaja pidevalt enda vabal ajal selle kallal harjutada et osata kas maalida või häkkida
Häkkeriks saad sa häkkimist harjutades, maalijaks saad ma pidevalt maalimist harjutades.
Maalimist ja häkkimist saad sa õppida, vaadates eelnevaid näiteid, maalimises ja häkkimises
käib töö tsüklite kaupa, kord on töö igav kord väga huvitav
Nii häkkeritel kui ka maailjatel peab olema tahe teha palju tööd, kuna nende tööd vaatavad 
teised inimesed Häkker ei kuulu scienci alla, kuna häkker õpib häkkides, scientsit sa ei saa õppida sciencit 
tehes Ta ütleb et programmide kirjutamise juures peaksid sa ennem teadma teooriat, kuidas seda 
täpselt teha, ennem kui liikud asja kallale ja kohe debuggima The Law of Leaky Abstractions
TCP tugineb IPle, mis on ebakindel aga TCP on kindel, mis teeb sellest abstraktsiooni
Ta nimetab TCP abstraktsiooniks(midagi mis tundub lihtne kuid sisimas on keeruline)
Abstraktsioonid ei tee meie elu kuigi palju lihtsamaks väidab autor, hoopis vastupidi, kuna 
abstraktsioone on ajaga rohkem tekkinud ning seetõttu on rohkem keeli, mida selgeks vaja 
teha, seda raskem on ka programmeerijaks saada


The Iceberg Secret, Revealed
Kliendid tihti ei tea, mida nad täpselt tahavad ning see põhjustab tegijale peavalu, seetõttu 
tasuks panna ennast kliendi kingadesse ja näha, mis oleks hea lahendus tema jaoks. Tee 
kodutöö ja lahenda asi nii nagu klient ei teaks mida ta tahaks.
Enamik tarkvarast on jäämäe tipp, 10% mis on jäämäe tipp ja mida on näha, võtab kõige 
vähem tööd ehk kujundus ja UI, 90% mis on sees ja mitte näha nagu bugide fiximine, võtab 
kõige suurema osa ja töö. Ehk kui su kasutaja interface on ilus(10%jääme tipp) siis tundub 
et programm on ilus, kuigi nii ei pruugi olla. How to start a startup
alusta heade inimestega, tee mida kliendid tahavad v mida neile vaja on, kuluta nii vähe 
raha kui võimalik Great hackers
Mis teeb häkkeri heaks: ta armastab oma tööd ehk nad arvavad et nende töö on lõbus, raha 
ei ole peamine, mida ta tahab, avatud lähtekoodiga tahab ta töötada, sest annab rohkem 
valikuvabadusi, häkkeri jaoks oluline on ta kontor, et ta töötaks vaikuses ilma segavate 
faktoriteta, tähtis ka et ta töötaks huvitavate projektide kallal, mis pakuks tehnilisi 
väljakutseid Joel polsky it töökorraldus 12steppi
1.Talleta proge koodi bugid andmebaasi v kirjuta üles
2.Fixi bugid kohe, ennem kui hakkad uut koodi kirjutama
3.Hoia ajakava, tee kood valmis määratud ajaks
4.Kirjuta välja dokumentatsioon koodist, mida mingi asi tähendan
5.Kas töötajad töötavad rahulikus, soosivas töökeskkonnas
6.Anna progejatele tipptasemel tehnika, et nad ei hakkaks virisema
7.Lase testijatel koodi testida What is software disain?
software on lihtne ja kiire teha(vaja l2heb ainult vahendeid) kuid selle disanimine on kulukas The free software definition
Annab inimestele vabaduse copyda, distributida, muuta software. Software on tasuta kui sa 
saad seda kasutada kuidas tahad, vabadus õppida kasutama seda e source code on avalik. 
Kui tarkvara ei täida kõiki neid tingimusi, pole see tasuta. No silver Bullet
silver pullet-lithne lahendus, mis teeb tarkvara arendamise lihtsamaks, soodsamaks. Praegu 
on tarkvara väga keeruliseks aetud ning paljud tahaksid, et oleks silver pullet, mis selle 
keerulisuse ära võtaks. Seni pole midagi sellist välja töötatud Top ten geek business myths, Müüdid:
1.Hea idee teeb sind rikkaks
2.Keegi tahab su ideid varastada
3.Loeb see mida sa arvad
4.Kraad tähendab midagi
5.Vaja läheb milioneid, et alustada äriga


My 20year experience
Suurtes korporatsioonides on oluline ühine visioon ja eesmärk töötajate vahel, muidu ei tule 
suurte kommuunidega kommunikeerimine välja(Harrari 150inimese näide) Terminoloogia Turingi idee - universaalne arvuti oskab ja suudad arvutata kõike ASCII tabel - igale klahvile on pandud numbriline väärtus, peamiselt kasutatud maailmas
mälu on addresseeritud 8 biti kaupa = 1bait ehk iga address = 8biti =1bait pascal 1640 ehitas liitmine ja arvutusmasina esimese
leibniz 1671 masin lisaks korrutas ja jagas EKSAMI MATERJAL 1. nädal Tähti kodeeritakse:
-ASCII(128 märki, 16x8)
-Unicode(täiendatud Ascii, 1byte esimesed 128märki, edasi läheb kõrgemaks kuni 150k 
märki, kasutab utf8 standardit
 
Algoritm - täpne samm sammuline juhend
Programm - arvuti jaoks mõistetavad keeles kirja pandud algoritm induktsioon on üldistuste tegemine ehk õppimine, deduktsioon on järelduste tegemine ehk
reeglite rakendamine Vana kreeka(loogika sissejuhatuse raamat kirjandusest):
Aristoteles - rajas loogika uurimise teaduse. Aristoteles võttis loogikas kasutusele muutujad: 
see alusidee võimaldas luua süsteemi, mis jäi loogika vundamendiks Euroopas kuni 18. 
sajandini.
süllogism - väitlus, kus etteantud väidetest järeldub uus väide, nt :
1. eeldus: iga koer on imetaja.
2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad.
järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 
Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest 
lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascali masin liitmiseks ja lahutamiseks, Leibniz(1680)lõi loogikasüsteemi, mis sarnane 
Boolei omaga(1847aastal lõi ta loogikasüsteemi),  ja tegi masina mis korrutas ja jagas


Babbage(1822 aastal) ehitas esimese programmeeritava arvuti prototüübi. Babbage' 
masinale sai kasutaja vabalt ette anta meetodeid, mida mehaaniliselt järgides masin 
soovitud tulemuseni j~udis.
perfokaart  1800Jacquard -andmekandjad, paber millel augud sees,0d ja 1d, oli kasutusel 
kangastelgede juhtimiseks
kangasteljed - lõngade alla ja peale üksteisele panemine masina poolt, nii et sellest tekib 
muster, mustri saab moodustada perfokaardi abil
Hollerith -Tema firmast kasvas IBM, 1890 tegi masina USA rahvaloenduse jaoks 
perfokaartide abil
Colossos -
Turing - Turingi tees: kõike mida üldse saab masinaga arvutada, saab ka Turingi masinaga 
arvutada. 
Shanon - 
Zuse(1936) - programmeeritavate arvutite teerajaja saksamaal, esimese elektriga töötava 
arvuti rajaja ning programmidel põhineva arvuti looja. Samuti lõi ühe esimestest 
programmeerimiskeeltest 2. NÄDAL
relee-mootoriga lüliti, kasutatakse koos transistoritega
1947 tehti transistor, mis on igas arvutis. Tööpõhimõte arvutid kasutavad seda lülitina, 
panevad pinge peale ning võtavad ära. Texas instruments esimene suurfirma oluline firma kes transistore tootis(1954)
William Shockely(1955) üritas kommertseerida transistore - tema firma töötajatest said 
aluse INTEL ja AMD 1957
FORTRAN- IBMis tehtud kõrgkeelne progemiskeel, võimaldas sisestada järjest tegevusi nt y
* x +3+4/y, sisaldas ka tsükleid. On siiamaani kasutuses füüsikas
8 inimest lahkusid Shockley firmast tehes Fairchild Semiconductors
1958
Sage - linkis sajad radarid usas esimesse suurde arvutite communication networki
1960
IBM tegi esimese masstootmise tehase transistorite tootmiseks
AT&T tegi dataphone, esimese kommertsiaalse modemi
LISP computer language designed for writing artificial intelligence program
COBOL raamatupidamisprogramm
DEC PDP-1 - transistoritest tehtud mõõduka suurusega arvutid, sinna ehitati esimene kuulus
videomäng space war. 50tk ehitati. Hiljem muutusid hilisemad mudelid PDP-3 jne 
konkurendiks IBMile, kuna arvutid olid palju soodsamad
1964
IBM system360 esimene suur op süsteem
Moorei seadus - oletus, et transistorite arv iga 1.5a tagant kasvab poole võrra
Engelbart- hiire leiutamine


1969
AMD rajatud
Inteli tehtud 1kb RAM chip
Bill Gates, Paul Allen sattusid programmeerimisega tegelema
1971
Esimene mikroprotsessor INTEL 4004 - ühe kiibi peal olemas kõik mida rehkendamiseks 
vaja, 4biti kaupa., Algul progemiskeeli ei sisaldanud, intel hakkas seda edasi arendama EKSAMIMATERJAL 3NÄDAL, LOENG
Arpanet- ca 1970 interneti eelkäija . Usa kaitseministeeriumi andmepaketid
Alto- personaalarvuti mõeldud search teenuste jaoks, pankadele, ülikoolidele. Esimene 
prototüüp ehitati xerox Palo Altos. Ekraan on bitmapped image. 1974. Esimene arvuti mis 
sisaldas moodsat kasutaja interface: windows, hiir, klahvistik
cp/m-Gari Kildalli kirjutatud lihtne operatsioonisüsteem tema PL/M keelest. Seda kasutasid 
paljud pisikesed koduarvutid. IBM võttis enda operatsioonsüsteemi Gate ja Allanilt, napilt 
oleks võtnud cp/m.
winchester-IBMi esitatud kõvaketas, 70MB suurus, 
Altair- Esimene edukalt müüdud personaalkompuuter kits arvuti fännidele. Ilma monitori ja 
keyboardita. MITSi tehtud 1974, ilma monitorita, keyboardita
Unix 1969-at&t, K.thompson, opsys pere, DEC microarvuti peale, Linux, Androi
C-keel -  arendati 1969-1973, läks populaarseks tänu heale õpikule
Microsofti algus- Bill Gates ja Paul Allen 1975a lõid
Apple algus- Steve Woznaik-apple põhiinsener, Steve Jobs. Apple I - Wozniaki ja Jobsi kodu
disainitud esimene arvuti, komplekt, mida vaja ise kokku panna, müüdi paarkümmend
1977.a koduarvutid- Esimene kokkupandavate arvutite puum. Väiksed tiimid panid need 
kokku, kuna suured firmad ei arvanud, et personaalarvutitest asja saaks. 
Visicalc-spreadsheet applele
Apple II - 1977, milionites müüdud personaalarvuti, Esimene arvuti värvigraafikaga. Pikka 
aega tootluses, täiustati AppleII Plus, APPLE IIE
Symbolics -tootsid raudvara lisp programmide jaoks, 1980
IBM pc- Ostsid microsofti mitte valminud OPsüsteemi cp/m asemel
Sun - 1982 Sun Microsystems. Workstation(kõverate pcde tegija), arvuti sisaldas TCP/IP(ei 
loonud sun), 1990ndate buumi ajal väga edukas, 2000krahhi ajal kukkus kokku
Oracle - 1.data managem syste,jooksispaljudel arvutitel
Macintosh -1984, kaasaegne user interfaciga,
Apple ja microsofti tooteliinid - Apple loodud 75Steve Jobs, Steve Wozniak, Microsoft 76Bill 
Gates, Paul Allen
Riistvarast mälu tehnoloogia -Dram ehitatud kondensaatoritest, Dram läheb väga aeglaselt 
kiiremaks, protsessor, mis omakorda ehitatud transistoritest, on kümneid kordi kiirem 
DRAMist. Protsessorid on samas kallimad, aga see on kiirem.
Cache ja Mälu hierarhia -
Assembleri ja selle seos riistvaraga - koodi käsud vastavad protsessori masinkoodi omale
Kompileerimine - masinkoodis kompilaator teisendab xkeeles programmi masinkoodifailiks y,


ehk koodi tõlkimine teise keelde. nt C, Fortran
Linkimine - otsib vajalikud lisafailid kokku kui masin kompileerimise ära teeb,
Loader - osi osa, mille ül panna efec file mällu ja valmistab selle käima panema
sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu
hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb 
loader. EKSAMIMATERJAL 4NÄDAL 1990-2009, LOENG ● Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed  eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Lihtsad andmetüübid, 
stringid, massiivid, puud, mis on pointer. ● Python - Alustatud 1989 Guido van Rossum. Püüton 2.0, releasitud 2000
HTML, HTTP - W3C was born when Tim Berners Lee hakkas disainima mõnumat keelt 
teksti paisutamiseks(kujunduskeel HTML). Tegi lihtsakoelise asja, mida kerge 
implementeerida. Berners Lee tegi ka world wide web serveri ja browseri (muutus avalikuks 
1991) 
Berners Lee tegi lihtsa failide jagamise ja kasutus süsteemi(eelnevad olid väga keerulised)
Algus töötas HTML ja HTTP füüsikute keskkonnas
HTML-Veebi ehituskeel, kasutatakse tage, pealkirjade, piltide esitamiseks nagu 

,