Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomid: Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Mitokondrid: ÜLESANNE: Kindlustavad hingamise raku tasandil ja varustavad rakku energiaga Ümbritsetud kahe membraaniga: 1. välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga 2. sisemembraan on kurruline Tsütoskelett: Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom: Asub rakutuuma läheduses Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3. Nimeta tsütoplasma koostisosad. Missuguseid ülesandeid täidab
moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon sisemembraan- kurruline mitokonder sisaldab nukleiinhappeid, ribosome- kindlustavad hingamise rakutasandil. Toitainete lõhustumise käigus eraldub süsihappegaas ja vesi ningvabandeb energia (ATP) 15. Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. * annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks * kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise 16. tsentrosoom- osaleb raku jagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise, asub rakutuuma läheduses.
Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid *Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
orgaanilise aine lagundamine(nt baktermürgid), 3)fagotsütoos ja pinotsütoos, 4)moondega arengu juures, 5)nälgimisel või kaalulangetamisel. Mitokonder: on rakuorganell, mis on kaetud kahe kordse membraaniga. Ülesandeks on olla raku energiaallikaks. Tagavad hingamise raku tasandil. Aktiivse ainevahetusega rakkudes on mitokondreid palju. Seal toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on raku tugi ja liikumissüsteem. Koosneb valgulistest fibrillidest. Ül: tagab raku liikumise, kuju muutumise ja rakuorganellide ümber paiknemise. Tsentrosoom: Koosneb kahest tsentrioolist. Esineb ainult loomarakkudes, aga taimerakkudes puudub. Ül: raku jagunemise ajal tsentrioolid lahknevad ja nende vahele tekivad kääviniidistik.
d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 8)Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 nükrotuubulist. Olulised raku jagunemisel, käävniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid · Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest, mis koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. Need ahelad sisaldavad rohkelt glütsiini ja pea ainsatena sisaldavad hüdroksüproliini ja hüdroksülüsiini Kollageen moodustub kolmest polüpeptiidahelast
Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. Aktiivne Passiivne 13.Loomaraku skeem
sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii
moodustamine, lüsosoomide moodustumine. · Lüsosoomid: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. ÜLESANDED: surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine, rakusisene seedimine pino-ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine), kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt. Kullese saba kadumine), emada taandareng sünnitusjärgselt, metabolism tagamine nälgimisel või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid
Sisaldavad DNAd, 1.maatriks 2. Poorid (ribosoomid) ribosoome aine 3. Sile: glükogeeni süntees Ümmargune 2.Topelt-membraan Lipiidide süntees 2.pole poore 4.juhtimine Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, Annab rakule vormi, 3.piklik ---------------------------------------------------4. moodustab raku sisetoese kindlustab rakkude liikumise, Energia kuju muutumise --------------------------------------------------------
lagundamine. 2) Rakusisene tootmine 3) Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Mitokondrid Välimus: ümbritsetud kahe membraaniga. On oma DNA, RNA ja ribosoomid. Välismembraan on sile ja kaitsefunktsiooniga Sisemembraan on kurruline Ülesanded: toimub raku hingamine st. glükoosi reageerimine hapnikuga, mille tulemusena vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ning vesi. Tsütoskelett Välimus: valgulisest fibrillidest võrkjas struktuur Ülesanded: 1) annab rakule kuju ja seob organellid üheks tervikuks. 2) Raku tugi ja liikumissüsteem. Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. PUUDUB TAIME RAKKUDEST Taimeraku iseärasused Eukariootne Kõik organellid v.a. tsentrosoom Plastillid on ainult TAIMEDES. 3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid
· Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise · Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) · Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad · Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil MITOKONDRID · Ümbritsetud kahe membraaniga FUNKTSIOONID · Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) · Tagavad raku hingamise · Toimub ATP süntees TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes · Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) · Olulised raku jagunemisel · Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele TAIMERAKK RAKUKEST
rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D. Poolvedel raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. kromoplastid E. Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes. Golgi kompleks F. Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlus. tsütoskelett G. Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. chryssy 2007 Tööleht: Rakk tsentrosoom H. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 9x3 mikrotuubulist. 5. Jaga järgnevad seened sobivatesse rühmadesse. Kirjuta kasti täht. 8 p
..on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas
MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt Poolautonoomiline rakuorganell : paljuneb iseseisvalt Ülesanne : · raku energiaga varustamine · sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukeiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur · annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks · kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM : asub rakutuuma läheduses Moodustub 2'st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist · olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
Toimub ATP süntees. 4. (Ehk toodetakse rakule vajalik energia.) Plastiid- Kahemembraansed organellid. (eellaseks proplastiid) Kloroplastid- teda täidab valguline vesilahus ehk s trooma. Klorofüll asub lamellides. 1. Fotosüntees Kromoplastid- sisaldavad karotinoide. 1. Erksad värvid meelitavad ligi. (viljad) 2. Ainevahetus- taim vabaneb jääkainetest. Leukoplastid- pigmendivabad, värvuseta. 1. Varuainete talletamine Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur. Raku sisetoes. 1. Annab rakule vormi, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 2. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom- l oomarakkudes ja osades seenerakkudes. 1. Moodustub kahest tsentrioolist. 2. Olulised r aku jagunemisel. 3. Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele. Tsentrioolid- moodustuvad 3*9 mikrotuubulist. 1 x membraan 2 x membraan ilma
25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38
makromolekule ja rakustruktuure. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse, Mitokonder on raku energiat tootev organell. Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid(ATP). Tsütoskelett on võrkjas struktuur, mis koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahelrakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikke rakuorganelle. Müofibrill on valgulised kiud lihasrakkudes. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist ning sel on oluline osa raku jagunemisel. Tsentriool on loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Mikrotuubul on valguline toruke, mis kuulub mõningate organellide koostisesse.
vabaneb energia (ATP) Golgi kompleks – rakuorganell, kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. ; võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed ; surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur ; annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks ; kindlustab rakkude liikumise ; kuju muutumise ; organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom – asub rakutuuma läheduses, koosneb 2st tsentrosoolist ; olulised rakujagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. Rakutuum – membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine ; juhib raku
· Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Lüsosoomide ülesanded: · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). · Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). · Emaka taandareng sünnitusjärgselt. · Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL
22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37
töötlemine ja pakkimine põiekestesse; rakumembraani,rakukesta ja lüsosoomide moodustamine. *Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Ül-surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine;rakusisene seedimine(pino- ja fagotsütoos). *Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga(välimine sile,sisemine kurruline).Ül- rakuhingamine seal toimub glükoosi reag. O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekin CO2 ja H2O.*Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.*Tsentrosoom-asub rakutuuma läheduses,ül-osaleb rakujagunemisel ja kääviniitide moodustamisel. Taimeraku iseärasused- Olemas samad organellid v.a tsentrosoom. On olemas ka plastiidid. Jagunevad kloroplastid(toimub FS),kromoplastid(sisaldavad värvaineid viljad,õied);leukoplastid(värvained sisaldavad tärklist). Rakukest koosneb neil tselluloosist
Lisaks: Osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta moodustamises. MITOKONDRID Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud arvukate harjakestega. Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja DNA-d . DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja valkude sünteesiks. Põhiülesanne on raku varustamine energaiga. Hingamisprotsessi käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia. TSÜTOSKELETT Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidest. .. võib lugeda tugi ja liikumissüsteemiks.
Keskkonna soolsus raskendab seda ja seetõttu ei teki kõigil soolase vee olenditel rakkudes vakuoole. 13 Tsütoskelett Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tagab raku kindla kuju. Organellid on rakus pidevalt liikumises tänu tsütoskeletile. Samuti on tänu tsütoskeletile võimalik fago- ja pinotsütoos ning näiteks amööbi liikumine. See võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani ja rakuorganelle. Liikumine toimub tänu valkude muutustele, mis põhjustavad fibrillide pikenemist või lühenemist, selleks kasutatakse ATP energiat. Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom, mis koosneb kahest ristiolevast tsentrioolist. 14 Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid
3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Ül. Temast lähtuvad kääviniidid raku jagunemisel. Kääviniidid on olemuselt magnetilised jõujooned. NB! See puudub bakterites ja kõrgemates taimede. Taimerakk 1. Rakukest 2. Vakuool 3. Plastiidid kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid
Rakusisene mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine, seedimine. Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees Tsütoskelett - valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule Tuum- juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. protsesse. Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene
mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine, Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees Tuum- juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis Tsütoskelett - valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete organellide ümberpaiknemise. liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER).
17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. * Ehitusmaterjal - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. * Kaitse - täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest.Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid. * Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähteianeks kõigi biomolekulide-lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks. 6
kromosoomid on lahti keerdunud). Ribosoomid Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis on kaheosaline mõlemad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Siis liiguvad tsütoplasmasse ja kinnituvad tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomide kogumik polüsoom. (sisaldub ka mitokondrites, kloroplastides). Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib päristuumse raku tsütoplasmat. Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid: · prokarüoodid (eeltuumsed) bakterid arhebakterid, mükoplasmad, purpurbakterid,
Aineid ning rakustruktuure Ribosoom - ilma membraanita, sisaldavad RNA ja valgumolekule, sünteesivad valke Mitokonder - topeltmembraanid, DNA rõngas, ülesanne - raku varustamineenergiaga, HTP(adenosiintrifosfaat) süntees (energiarikas ühend) Tsentrosoom - kaks üksteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsenhiooli - ülesanne käävniitide moodustamine (niitjad valgulised moodustised) Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju organell eri talitlusega rakuosa , mis on ümbritsetud sisemembraaniga (mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus.
*Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. *Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi,
Emaka taandareng sünnitusjärgselt. MITOKONDRID Ümbritsetud kahe membraaniga: Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; Sisemembraan on kurruline. Harjakesed ehk kristad maatriks Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) TSÜTOSKELETT - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. · BAKTERID Bakterid prokarüoodid ehk eeltuumsed bakterioloogia mikrobioloogia L
Lüsosoomid - Üherakulised membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad ensüüme - Surnud ja mittevajalikke rakustruktuuride ning ainete lagundamine - Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos Mitokondrid (rakuaku) - Ümbritsetud kahe membraaniga 1) Välismembraan on silu, kattefunktsiooniga 2) Sisemembraan on kurruline - Toimub rakuhingamine, glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ja vesi Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur - Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks - Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Taimerakk Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar
Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65- 75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste verevarustus paraneb, kõõluste kaal (mass) suureneb, kõõlused muutuvad elastsemaks ja mehhaaniliselt tugevamaks. See on tingitud intensiivsemast kollageeni sünteesist fibroblastides.
Mitokonder Kahekordse membraaniga ümbritsetud organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võtkjas struktuus, mis annab rakule kuju ning Kordamisküsimused: RAKU EHITUS JA TALITLUS seob organellid ühtseks tervikuks. Tsentrosoom Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 1
8) Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid. 9) Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 10) Tsentrosoom - Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 11) Vakuool - suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vee reservuaar
sopistustega, mida nimetatakse harjakesteks. Nende vahele jäävat ruumis ehk maatriksis leidub mitokondriaalset DNA-d ja RNA-d. Seal paiknevad ka mitokondriaalsed ribosoomid, mis sünteesivad organellile vajalikke valke. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Rakuhingamise käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest. 11 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb üheksast kolmekaupa ühinenud mikrotuubulist. Rakujagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid kääviniidid.
Ained jõuavad sinna ER-i kanalikesi mööda. Ülesanne rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 6. Mitokondrid mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Neil on oma ribosoomid ja DNA. Ülesanne raku varustamine energiaga. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. 7. Tsütoskelett Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad. 8. Rakumembraan Ümbritseb rakku. Ülesanne - kaitseb rakku kahjulike mõjude eest, ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist.
mitokondriaalsed ribosoomid) Tagavad raku hingamise Toimub ATP süntees 33. Miks me sööme? Energia saamiseks Et sünteesida ATP-d 34. Miks me hingame? Rakud saaksid hapnikku Et seostada vabu prootoneid - veeks 35. Kloroplastide ehitus ja funktsioon? Kloroplasti täidab valguline vesilahus – strooma Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON fotosüntees 36. Tsütoskeleti funktsioonid? Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur Raku sisetoes Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke seenerakke 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Loomad Taimed Seened Protistid 39. Taimeraku ehitus
Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka
Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Orgaanilised ühendid Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka
mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes on glükoos ja tema teisendid.
Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka
mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud rakumembraanist, selle vastas asetsevast erilaadsest tsütoplasmast ja viimasest radiaalselt raku sisemusse suunduvatest fibrillidest. Loetletus tsütoplasmalistest organoididest on mitokondrid seostunud eeskätt raku hingamisprotsessidega, ergastoplasma valgu sünteesiga, Golgi aparaat ainevahetusproduktide koondamisega oma piirkonda ja tsentrosoom mõningate fibrillaarsete strurkuuride moodustamisega. rakuinklusioonid ehk rakusisaldised - nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel temas
üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud rakumembraanist, selle vastas asetsevast erilaadsest tsütoplasmast ja viimasest radiaalselt raku sisemusse suunduvatest fibrillidest. Loetletus tsütoplasmalistest organoididest on mitokondrid seostunud eeskätt raku hingamisprotsessidega, ergastoplasma valgu sünteesiga, Golgi aparaat ainevahetusproduktide koondamisega oma piirkonda ja tsentrosoom mõningate fibrillaarsete strurkuuride moodustamisega. Rakuinklusioonid ehk rakusisaldised- nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel
Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades. 2) Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves.
_____________________________A. Roos______________________________ 30 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 41. Elektrilise takistuse põhimõttel töötav niiskuse mõõtja. Elav puit sisaldab umbes 50% vett, osa niiskusest asetseb raku seintes ja osa rakkude siseruumides. Niiskus, mis asetseb raku seintes, on seotud ehk hügroskoopne vesi, paiknedes fibrillide (raku sein koosneb fibrillidest) pinnal ja moodustab nende vahele pidevaid veemolekulide kihte, paksusega kuni mõnesaja molekulini (joonis 42c). Joonis 42. Hügroskoopne vesi rakuseintes. a rakk, b tselluloosikiudude kimp kuiva puidu puhul, c tselluloosikiudude kimp märja puidu puhul. Hügroskoopsuseks nimetatakse puidu omadust imeda endasse niiskust seni, kuni see tasakaalustub ümbritseva õhu niiskusega. Seega võib kuivanud puit niiskust hiljem
Tselluloosi keemilised omadused, mis pakuvad huvi tekstiilikeemias, on seotud igas D-glükoosi jäägis leiduva kolme alkohoolse hüdroksüülrühmaga. (Sellest hiljem). Puuvillakiud on tegelikult puuvillapõõsa seemnete lennukarvad. Üksiku puuvillakiu pikkus on mõni sentimeeter ja läbimõõt ca 20µm. Puuvillakiud on üks tselluloosirikkamaid looduslikke materjale, milles on puhast tselluloosi 90 95%. Puuvillakiud koosnevad mitmesugustest peenematest kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest. Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud, linditaolised, mille sisemuses on tühik. Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja dzuut ( need on varrekiud). Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama
ning teravilju bioloogiliste tunnuste alusel sortidesse. 2. LIHA JA LIHATOOTED 2.1. Liha ehitus, keemiline koostis ja toiteväärtus Liha kujutab endast tapetud loomade, lindude või ulukite terveid toidukõlblikuks tunnustatud (veterinaarkontrolli templiga märgistatud) rümpasid või nende osi. Liha koostisse kuuluvad lihaskude, rasvkude, sidekude ja luukude. Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha
annaabi.ee 
