Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Faust 1.osa - teose analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
faust, mefisto, mefistofeles, tahad, margarete, zanr, faustis, stseen, kukub, depressioonis, rahutu, teelt, humanismi, deemon, austust, juttu, margareta, taipasGoethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et
,,Faust" I osa Johann Wolfgang Goethe 1972 Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning
kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.
on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse
tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele ja Wagner, kes hoidub rahvast eemale. Ilmub Mefistoteles musta puudli näol. episood "Töötuba"- koos puudliga sisse. Faust: " Teame, et inimlaps seda ei hinda, mida ei mõista, ei tunne , ei tea, tihti ta kõike, mis kaunis ja hea, väiklaselt mõnitab, halvustab, nuriseb...." (lk 36)
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra
Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. 2) Mida tähendab mõiste ,,Faustilik hing"? (mõtle ka ülekantud tähendusele) Mõiste ,,Faustilik hing" tähendab jumala eitamist. See tähendab rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ja ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. 3) Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet: On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel. Ta soovib omandada uusi teadmisi ja tunda saada armastust. Järsku pakkus talle seda kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. 4) Miks saab väita, et ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga?
"Faust" Goethe teosest pärineb romantismiajastule omane tegelaskuju Faust, keda autor on kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea
Mis on fauistlik ellusuhtumine? Faust on Johann von Goethe värsstragöödia. Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamaks kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata
JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära
käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. 2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem
lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. *Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust
Ta janunes armastuse järgi, kuid ei suutnud seda kusagilt leida. Nooruses ei pööranud ta sellele tähelepanu, kuid vanemaks saades avastas, et võib olla liiga hilja. Tema probleemid ja mured annavadki põhjuse moodustada leping Mefistofelesega, teoses avaldub see nii: ,, Liig vana olen mängudeks, liig noor, et olla soovideta!" (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70). Sellest lausest saab teada, et Faust tunneb, et miski on tema elus puudu ja kuigi mängudeks ja lõbustusteks võib liiga hilja olla, siis soovidest pole ta kunagi loobunud. 1.2 Faust ja Wagner olid teadlastena väga erinevad. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, kuid ei teadnud, mida ta ise oma elult tahtis. Wagneril see-eest olid aga eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust
rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub tekitada inimese mõttemaailmas vaid lühiajalist segadust ja mõistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lähtudes - püüd lihtsustada keerulist kui inimaju enesekaitsevahend. Kurat pole võimeline muutma inimkonna mõtlemise toimimise aluseid. Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele? Kurat pole üksnes negatiivne nähtus, temaski peitub midagi head. Kui Faust küsib Mefistofelese kui põrgudeemoni käest, kes too õieti on, vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises.
XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.
XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.
serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu
AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulgakovi romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Pilatus Jesua · Ta on Juudamaa prokuraator, kelle · Bulgakovi Jesua on eelkõige inimene, valitsemisajal I sajandil toimusid kes astub julgelt oma hukutajatele peamised evangeeliumi sündmused, vastu.
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas
kirju, vürst oli palunud, et nastasja lahkuks, ta ka tegi seda. koosviibimine, kus aglajale tegi abielu ettepaneku, aglaja irvitas näkku; samal õhtul kutsut vürst teisele kohtumisele(belokonskajaga, kes pidi otsustama, kas vürst saab kõrgseltskonda astuda kui ta abiellub aglajaga)kõik arvasid, et vürst oli siiras, aga ta oli siiski vaimuhaige, õhtu lõppes nii, et vürsti tabab äkkiline haigushoog kukub kokku; aglaja tahtis kohtuda nastasjaga, läksid koos sinna, naised läbi ei saanud, hakkasid üksteist süüdistama kõiges, esitati vürstile ultimaatum, vürst armastas aglajat, aga nastasjast oli kahju ja kui palju kahju ta talle valmistas; ei osanud midagi otsustada, aglaja jooksis majast välja, nastasja minestas, vürst päästis kukkumast, jäi nastasjaga seepärast
keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki
ja Igor Stravinski, Grigori Rimski ja Nikolai Rimski-Korsakov. Tegelased tihti kuulevad või mainivad mitmeid tuntud heliteoseid: "Jevgeni Onegin" kõlab, kui Ivan Moskva tänavatel Wolandit ja tema kaaslasi taga ajab, Meister mainib ooperit "Faust", kui kohtub esmakordselt Ivaniga. Ooperiga "Faust" on veel teisigi ühiseid jooni: "Siin ma siis olengi" (M&M lk 75) ütleb Woland seitsmendas peatükis Lihhodejevile, tegu on tsitaadiga eelnimetatud heliteosest. Esimeses vaatuses hüüab Faust:"Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab:"Siin ma olen!". "Oh suured jumalad..." (M&M lk 17), "Oh jumalad!" (M&M lk 22), "Oo suured jumalad!" (M&M lk 214) jne. kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. Viiendas
kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass
1949 dikteerib viimased ,,MM" parandused. Hüvastijätt kirjanike liidu majas. ,,MEISTER JA MARGARITA": tee- 1928 alustas kirjutamis, raske periood. Kirjutas 12.a 7 erinevat varanti. Esialgsed pealkirjad mustmaag, inseneri kabi- saatana kuju. 1939 ühisjooni Meistriga-> põletas käsikirju. Lisandub Meistri ja Margarita tegeles kuju. Algul määratles zanrit- fantastiline romaan, Suur kantsler, Saatan. Kirjutas surmani. Adresseeris romaani tuleviku lugejale, lootis et võim kukub. Ainestik- antiik- kui ka valgustus aja autorid, vene filosoofid, piibel, entsüklopeediatest, samuti religiooni ja demonoloogiat käsitlevatest uurimustest. Kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Faust. Piibli ainestiku muutmine- Pilatus sai surematuse, mõistis, et Jeesus on süütu- tahtis paasapühadega päästa, tunneb rohkem süüd. Jeshua/ Jeesus pigem filosoof/unistaja sarnaneb Meistriga, alles teispoolsuses tuleb välja, et Jeesus, ei astu ristilt, kuna ta
kahes suunas korraga minevikku, paljastades rohkem, kui algselt mainiti ja tulevikku. Liikumine tuleviku suunas selgitab samal ajal minevikus juhtunut. Ajalised mängud Igal romaanil on oma huviasetus tegevust valgustatakse neist aspektidest, mis pakuvad sihtgrupile huvi (nt noorsooromaan). Rütm ilmneb teksti ja loo vahelises suhtes, kajastab nende vahelist ajalist suhet. Näitab kui palju aega kulutab tekst ühest sündmusest teiseni viimiseks. Neli erinevat rütmi: Stseen kujutab loo kulgemist nagu lugeja oleks selle otsene pealtnägija. Lugejale jääb mulje, et sündmusi esitatakse sama kiiresti nagu on need juhtunud (nt tegelaste vaheline kahekõne). Kokkuvõte edastab sündmused kokkuvõtlikult, kiiremini kui need päriselt juhtusid. Paus osa, kus lugu edasi ei liigu. Sel ajal võib autor näiteks kirjeldada tegelast, ruumi või kommenteerida juhtunut. Hüpe osa, mida tekstis ei mainita
1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille
Lisandusid lendlehed, brosüürid, pamfletid (naeruvääristav päevakajaline kirjutis). Produktsioon tähendas ka seda, et ranged piirid publitsistliku kirjanduse ja ilukirjanduse vahel kadusid ära. Valgustusel on ka omad sptesiifilised zanrid, mis tegelikult osalt ei olegi pärit valgustusest vaid ka juba 17.sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan!
"Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" (1842) ja grotesk "Sinel" (1842). Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. 1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. "Hans Küchelgarten" (1829) · "Arabeskid" (novellikogu) · "Mirgorod" (novellikogu) · "Surnud hinged" (I osa; 1842; ilmus "Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged" pealkirja all) · "Naisevõtt" (1942) · "Sinel" (1942) Pilet nr. 6. Ivan Turgenevi (1818-1883) elu ja looming.
Kõike kijutati peategelase vaatepunktist oli ainult üks vaatepunkt, kuid realismil on mitu vaatepunkti. Romantikud kasutasid eleegiat (kurva sisuga luuletus kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest. Eleegial oli kindel kompositsioon. Veel kasutati läkitust nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud
vt Päevikud, lk 88. Mille järel juhtub pretsedenditu Stalin helistab MB-le vt Päevikud, lk 500. Tagajärg MB saab tööd Kunstiteatris. Teda ei represseerita, kuid ka ei avaldata endiselt (mitut näidendit hakatakse lavastama, kuid keelatakse viimasel hetkel ära), ei lasta ka välismaale, ta ei kohtu Staliniga. Ajakirjanduses mõnitatakse, samas kitsa ringi intellektuaalide jaoks kujuneb M sümboliks. Kirjutab ka näidendi Stalinist, ,,Batum", kuid ka see kukub liiga ausalt välja keelatakse ära. MM: Woland Margaritale: ,,...ärge kunagi ega midagi paluge!Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest
annaabi.ee 
