Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping  lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping  leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping  selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest
müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
faktooringu klient müüa faktoorile võlgniku vastu suunatud kõrvalnõuded jättes samas põhinõude endale. See milliseid nõudeid müüakse sõltub poolte vahelisest kokkuleppest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik ehk faktooringu klient loovutama teisele isikule ehk faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku ehk faktooringuvõlgnik vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Võimalik on seega, et faktor kohustub kaheks erinevaks soorituseks, kusjuures neid eristab sisuliselt
tehing sooritatakse. 10. FAKTOORING JA LIISING 10.1. Faktooringu liigid ja protsess Faktooringtehinguid sooritati juba 5000 aasta tagasi Babüloonias. Esimesed faktooringuga tegelejad ei olnud mitte pankurid, vaid müügiga tegelevad inimesed ise. Eestis alustati faktooringtegevusega alles 1990ndate keskel ja see on saanud väga populaarseks. Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis. Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente: · müüja müügiarvete ostmist ja diskonteerimist; · müügiarvete haldamist (laekumiste jälgimist, suhtlemist ostjatega) ja rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt; · müüjafirma krediidi- ja välisvaluutariski maandamist. Faktooringut saab kasutada debitoorse võlgnevuse juhtimise instrumendina. Arvete faktoorimise
poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; ostja peab müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping- lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omadi vm esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-üks isik(faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, st et faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma maj-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot; või andma fak.kliendile nõude täitmise arvel krediiti, valitsema nõuet faktooringu kliendi jaoks ja teostama sellest tulenevaid õigusi. 34
võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. 3) Faktooringuleping  üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktoorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks
kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Faktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama
Erinevuseks on vaid kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha, vahetus- ehk barterlepingu puhul teine kaup. Üldiselt eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne, kuid kui ühe lepingupoole üleantava kauba maksumus on suurem teise poole üleantava kauba maksumusest, kompenseeritakse kaupade maksumuste vahe rahas. 2.1.3. Faktooringuleping Lepinguga kohustub isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping-Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama
pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. 8. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja
Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks kinnisasjade puhul vajalik notariaalne tõestamine, AÕS § 119). Vorminõude järgimatajätmine ei too kaasa kinkelepingu tühisust, kui leping täidetakse, st kink üle antakse ning ka omand üle kantakse. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat
. Faktooringlepingu tähtaeg  üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav; Faktooringu limiit  kokkuleppel; Lepingutasu  üldjuhul 1% summast, kehtestatud minimaalne tasu; Avansimäär  60-90 % faktoorile esitatud arvest; Arve käitlustasu, töötlustasu, komisjonitasu  0,1-1,5% arve summast, võib-olla kehtestatud minimaalne tasu; Maksetähtaeg- faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahelises lepingus, faktoor määrab üldtingimuse (nt kuni 120 päeva maksetähtaeg ostjale) Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast; Krediidikindlustustasu  sõltub faktooringuvõlgniku risikastmest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. Lühiajaliste kohustuste eelised: võimalik ajastada, ajalooliselt on lühiajalise
13. Finantsrisk tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. 14. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda väiksem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. 15. Faktooringulepinguga ei kohustu otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. Faktooringulepinguga kohustub otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. 16. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse käibevarade ajastamise e iselikvideeruva võla printsiipi
eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest
kolmanda isiku (faktorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile faktoor aga kohustub: teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata maksma selle eest tasu (komisjonitasu). jätmise riisikot või TOETAMISLEPINGUD o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma
oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest
osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. 77. Mis on baaspunkt (tooge näide)? Baaspunktiks (basis point  bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Nt. 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. 78. Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse? Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis. Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente: · müüja müügiarvete ostmist ja diskonteerimist; · müügiarvete haldamist (laekumiste jälgimist, suhtlemist ostjatega) ja rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt; · müüjafirma krediidi- ja välisvaluutariski maandamist. Faktooringut saab kasutada debitoorse võlgnevuse juhtimise instrumendina. Arvete
ulemineku ostjale, ostja aga kohustub muujale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele ule andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ulemineku. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. Faktooringulepinguga kohustub uks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi. Kinkelepinguga kohustab uks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) ule andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ulemineku kingisaajale
109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113
muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetatakse kaupa mitte raha, kuid kui ühe väärtus on teisest suurem ,siis tuleb se ekompenseerida rahas. -faktooringuleping- üks isik kohustub teisele isikule loovutama rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorignu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab tasuma nõude eest, või andma krediiti -kinkeleping- üks isik kohutub tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale. 2. Kasutuslepingud (toimub valduse üleminek, asi antakse teisele kasutusse) -üürileping- üürilenadja kohustub andma üürinikule kasutamiseks ajsa ja üürinik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping
24 n=12 kuud laenusumma 127 000 Leia ief? ief=(1+0,07615/12)12-1=0,0788648 7,886% 06.10. 3) faktooring  on üks pangalaenu alternatiive, mille abil ettevõtja saab katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõtja oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksepäev ei ole saabunud, kolmandale isikule, keda nim faktooriks. Faktoor võib olla pank või tema tütarfirma või faktooringutele spetsialiseerunud finantsasutus. Faktooringu alaliikidest: · Diskontofaktooringu  puhul tasub faktor ettevõtjale ostetud võlanõude eest kohe ja raha kogumine võlgnikelt jääb faktoori hooleks. Kuna arve tasumise tähtpäev saabub hiljem ning võib ka juhtuda, et faktor ei saa võlga tagasi, ostab ettevõtjalt arve ära nimiväärtusest odavamalt. Stabiilsetes tingimustes
FAKTOORINGULEPING Tallinnas, "....."...................... ..... .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "faktooringu klient", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 10000000002, asukohaga Taru mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "Faktoor", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1. Käesoleva lepingu järgi faktooringu klient, juhindudes LS paragrahvist 256, loovutab faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku, faktooringuvõlgniku (nimetus, registrikood.......................................) vastu, mis tuleneb lepingust nr. ..... ".....".
109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113
eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. (www.riigiteataja.ee VÕS) Vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga. Erinevuseks on kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha vahetus- e barterlepingu puhul on selleks teine kau. (ÕÕ 171) 154. Mis on faktooringleping? · VÕS § 256. Faktooringulepingu mõiste Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu
Võõrandamislepingutega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek. 1) Müügileping a. Tarbijalemüük 2) Vahetusleping (ehk barterleping) 3) Faktooringuleping  faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub a. Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. c. Kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4) Kinkeleping Kasutuslepingud 1) Üürileping
Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Mis on faktooringuleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku
Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Mis on faktooringuleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma
tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 207. Mis on faktooringleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:  tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat
tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga 212. Mis on faktooringleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. 213. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma
annaabi.ee 
