Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Euroopa liit - sarnased materjalid

koost, iguste, igused, sisek, igusk, lemkogu, hine, rgeima, julgeolekupoliitika, muutmist, steemiga, foorum, tavap
thumbnail
2
doc

Euroopa liit foorum 3

FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte).

Euroopa liit
29 allalaadimist
thumbnail
140
ppt

Euroopa Liit

Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale ­ eurole, asutati Euroopa keskpank EUROOPA LIIDU LOOMINE Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999 riikidevaheliste tehingute sooritamiseks (virtuaalne raha) (11 riiki), paberi ja müntide kujul ehk vabasse ringlusesse läks euro 01.01.2002 (12 riiki, lisandus Kreeka) Laiendati Euroopa kodanike kodakondsusmõistet Lisati Euroopa koostöösse 2 sammast: välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes (juba varem oli koostöö majanduses) 1995 ­ liitusid Rootsi, Soome ja Austria 1995 ­ esitas Eesti taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks EUROOPA LIIDU LOOMINE VI 1996-2004 üleminek ühisrahale, muuta Euroopa Liit efektiivsemaks ja tõhusamaks 1997 ­ sõlmitakse Amsterdami leping: Euroopa Liidu institutsioonide reformimine 1997 ­ sõlmitakse Agenda 2000: Euroopa Liidu laienemine ja reformimine, 21. sajandi

Euroopa liit
99 allalaadimist
thumbnail
34
odt

Euroopa Liit

• Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete • Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus •ELi õigusaktide menetlemine. •ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. •Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel •ELi aastaeelarve heakskiitmine. •ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. •Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja - ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Euroopa
7 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa Liidu vastused

arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades

Euroopa liidu põhikursus
92 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Euroopa Liidu õigus

fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid.  1997 Amsterdami leping Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse astmesse:viisa, asüül, immigratsioon, ja õiguslane koostöötsiviilasjades. Nõukogu peasekretäriks ja ühise julgeolekupoliitika juhiks nimetati Javier Solana.  2001 Nizza leping Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele. Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus.  2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD EU õiguste harta

Euroopa liidu õigus
150 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Euroopa kohus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS...............................................................................................

Euroopa liidu õigus
19 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Euroopa Liit

kooskõlastamiseks. Seda organit ei tohi ajada segamini: Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus ELi õigusaktide menetlemine. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. ELi aastaeelarve heakskiitmine. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. 1. ELi õigusaktide menetlemine Komisjoni esitatud ELi õigusaktide ettepanekute suhtes on lõpliku otsustamise õigus nii nõukogul kui Euroopa Parlamendil. 2. Majanduspoliitika koordineerimine ELi liikmesriigid on otsustanud Euroopa ühise majanduspoliitika kasuks, mida koordineerivad liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid.

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa Liit

See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja kaitse. 2. Majanduslik kriteerium Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. 3. Kriteerium, mis eeldab võimet võtta üle kogu ELi õigustik

Avalik haldus
13 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Euroopa Liit

lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel. Välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013). PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Euroopa liit

Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik ­ EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki ­ Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid B

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Euroopa Liit

novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993­ 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki ­ Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi ­ luua ühisraha. 1999

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Euroopa Liit

Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". 2012. aastal on Euroopa Parlamendil 754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti

Diplomaatia
9 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Euroopa Liit

( Euroopa Liidu riigid on toodud värviliselt ) Euroopa Liidu nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Pagar-kondiiter Cätlyn Taškin Euroopa Liit Referaadi koostamine Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................ .......................2 Sissejuhatus.................................................................................. .......................3 Euroopa Liidu ajalugu.......................................................................................... 4 EL laienemised.................................................................................. ...................5 EL kaart............................................................................................. ...................6 EL Nõukogu........................................................................................ ..................7 Euroopa Parlame

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess…………………………………………

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Euroopa Liit

aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Euroopa Liit

Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". 2012. aastal on Euroopa Parlamendil 754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Euroopa Liit

Euroopa Liit Euroopa Liidu ametlik lipp 1945-1969 1950. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus kestva rahu tagamiseks, mille ettepaneku tegijaks oli Robert Schuman Ühenduse asutajaliikmeteks oli Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia 1957. aastal sõlmiti Rooma leping ,millega loodi Euroopa Majandusühendus(EMÜ) ehk ühisturg 1960. aastatel tekkisid The Beatles's sarnased ansamblid, mis meelitas kohale hulk noori, olles majandusele hea aeg 1970-1989 Euroopa Liit võtab vastu keskkonnakaitseseadusi, asutades surverühmi nagu Greenpeace, et kaitsta maailma meie ümber Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames hakati suuri summasi eraldama, et luua vaeste piirkonnas piisavalt töökohti ja arendada infrastruktuuri 1986. aastal allikirjastati Euroopa akt, mis oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aastasele programmile 1987. aastal käivitati programm Erasmus, mille eesmärk oli toetada tudengeid, kes soovivad õppida aasta jooksul mõnes muus Euroopa riig

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Euroopa Liit

kaitsepoliitikast. Liit on eriti huvitatud endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riikide ja Vahemerepiirkonna riikide abistamisest stabiilsuse ja jõukuse suurendamisel. Euroopa Liit on näide sellest, kuidas demokraatlikud riigid saavad majanduslikke ja poliitilisi ressursse edukalt ühise huvi nimel kasutada, ning võimalik eeskuju, mida maalima erinevates piirkondades saab järgida. Täiendav teave Euroopa Liidu välissuhete, arengumaadele antud abi, humanitaarabi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta. Ühinemine Euroopa Liiduga Alates sellest, mil kuus asutajariiki Euroopa Liidu 50 aastat tagasi rajasid, on liiduga ühinenud palju uusi riike. Ajalooline laienemine toimus 2004. aastal, kui EL kasvas korraga 10 uue liikmesriigi võrra, see tähistas külma sõja tõttu 45 aastaks lõhestatud kontinendi taasühinemist. 2007. aastal liitusid veel kaks riiki – Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Liiduga võib ühineda iga Euroopa riik, kus valitseb stabiilne demokraatia,

Majandus alused
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Euroopa Liit

Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku? · Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. · Kuidas teeb ülemkogu oma otsused? · Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel

Ühiskonnaõpetus
41 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Euroopa Liit

Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa Liit

Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saks

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Euroopa liit

Euroopa liit. Vajaduse nii majandusliku ,kui ka poliitilise tingis II Maailmasõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees.Poliitiline koostöö sai alguse 1948. Aastal, kui toimus Euroopa kongress.Seal osalesid 16 riiki ja kongressi silmapaistvamaks tulemuseks oli Euroopa Nõukogu loomine aasta hiljem(tegutseb Euroopa liidu küljes tänaseni).Julgoleku alane koostöö sai lahenduse 1949. Aastal NATO loomisega.Siit tulenevad järgi majandusele ja sellega seondule.Kuigi 1949.aastal oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge sellest ainuüksi ei piisa.9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 1952. Juuli.Taolistel al

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Euroopa liit

riigid, millel on ühised juhtorganid siis hakati kutsuam neid Euroopa Ühendusteks. 1993. aastal sai Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal Euroopa Liidus jõustunud Maastrichti leping lõi Euroopa Liidu kolmesambaliseks. Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel (Bahovski, 2008: 84). 4 2. Euroopa Liidu ülesehitus

Rahvusvahelise majanduse...
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EUROOPA LIIT

“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks. EL’i 4 vabadust: kaubad, teenused, inimesed, kapital. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Euroopa Parlament: President on Martin Schulz. Seadusandlik võim. Valitakse iga

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
48
pptx

Euroopa Liit

peab rahvusvahelisi läbirääkimisi. Komisjon kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. Euroopa Ülemkogu  Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus.  Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad.  Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad  Siseturg ja ühtne valuuta  Ühine põllumajanduspoliitika  Regionaalpoliitika  Energeetika ja keskkonnapoliitika  Justiits- ja siseküsimused  Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP)  CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine  Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Euroopa Liit

Seda ei vaadata üle enne detsembrit 2004. From 3. 29.01.2015 Nõukogu kohtus erakorralisel istungil, et arutada hiljutist vägivalla eskaleerumist Ukrainas. Nõukogu mõistis teravalt hukka valimatud mürsurünnakud elurajoonides, eriti Mariupolis, ning võitluste ägenemise Donetski ja Luganski piirkonnas. Arvestades halvenevat olukorda tegi nõukogu otsused piiravate meetmete kohta. ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ütles: ,,Me loodame, et see võib aidata survestada eelkõige Venemaad tegema positiivseid samme ja vältima negatiivseid samme, mida me oleme viimastel päevadel näinud." Nõukogu leppis kokku, et pikendab kehtivaid piiravaid meetmeid, mida kohaldatakse praegu 132 isiku ja 28 üksuse suhtes seoses Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevusega 2015. aasta septembrini. Seda tehakse täielikus kooskõlas õiguslike nõuetega.

Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa Liit

ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 ­ Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV

Ühiskonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Euroopa Liit

Tugev majandus ja julgeolek. 3. Aktsionäri mudelit jälgides loodi institutsioone nagu Euroopa Stabilisatsiooni fond ja Euroopa Finantsstabiilsuse mehhanism, mille juhtimine väga erineb ELi loogikast. Aktsionäri mudel - juhtida samamoodi nagu eraettevõtet. Peab hoidma majandust, kaitsma krediitore, enamusel on õigus (ELis tavaliselt tahakse konsensust), loodud IMF mudeli järgi. Kasumitteeniva ettevõte loogika. 18. Biscop: EL-i välis- ja julgeolekupoliitika reaalsus ja võimalused On aeg pöörduda diplomaatia juurde tagasi ja jätta programmid. Liikmesriikide vastutustundliku poliitika Ei saa loota printsile (USA), tuleb ise teha. NATO ei ole peamine rahu tagaja, vaid ka EL on see. EL on nagu lumivalguke puhas, süütu, abitu ­ ei sekku erinevatesse poliitiksse, puudub sõjaline võim, pehmeke nt. Mali, Süüria, Jeemen. Jagades üha rohkem õunu õpilastele on see üha rohkem vähem efektiivsem.

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa Liit

Euroopa Liit Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada ühtemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Esimene laienemine toimus1973. Aastal, kui Euroopa Liiduga liitusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid. Eesti koos üheksa Kesk- ja Ida- Euroopa riigiga sai Euroopa Liidu liikmeks 2004.aasta kevadel. Praegu on Euroopa Liidul 28 liikmesriiki. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" · Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täides

Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat euroopa liit

aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu Ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:  Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.  Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.  Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki – Austria, Rootsi ja Soome liitumisele

Euroopa liit
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun