Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa liit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiõigused, foorum, rahvusriigi, koostööks, raamistiku, sammuga, emü, institutsionaalsed, muutmist, ülemkogu, vabadusedinstitutsioonid riikideülest õigust. Samuti väljendub rahvusvahelise õigussubjektsuse erinevus EÜ ja El juriidilises staatuses. 4. Euroopa Ühenduste asutamislepingud ning nende täiendusedja muudatused. Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb lepingu VII jaotisest. Sätted tihedama koostöö kohta. 5. EL õigussüsteem loob raamistiku kogu õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele, mistõttu riikideülese põhimõtte rakendamine on nii poliitiliselt kui ka õiguslikust mõõtmest lähtuvalt hädavajalik. Tavapärase valitsustevahelise koostöö puhul on igal liikmesriigil võimalik otsuseid erinevalt ning endale kasulikult tõlgendada, mistõttu muutuks problemaatiliseks ühiste poliitikate ( näit ühine põllumajanduspoliitika, ühine kaubanduspoliitika), elluviimine.
• Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) • EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) • Lepingu erandid (protokollid 2-5) • Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU • Taani, UK – rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused • Mitmete ÜEA reformide laiendamine • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus • Parlamendi volituste laiendamine • õigus moodustada järelpärimiskomisjone • ombudsmani institutsiooni loomine • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel • Kaasotsustamise menetluse loomine • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Rootsi. Lepingu põhiliseks eesmärgiks oli panna paika uute liitujate roll ja kinnitada nende ajakava.Samas tooksin välja ka üldised eesmärgid: 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu nii-öelda kodanikele lähemale toomine - eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 1.7
liikumisega seotud poliitika) jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). · Taani, UK rahapoliitika Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide I sammas: institutsionaalsed muudatused vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud · Mitmete ÜEA reformide laiendamine muudatused: · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
III samba 7 'ühise huvi' valdkonna Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine viimine I samba alla Tööhõive peatüki täiendamine Keskkonnapoliitika tõhustamine 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused · Eesm: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. · Tulem: Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine; Institutsionaalsed ümberkorraldused 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus · Korraldus: Igast riigist (k.a. kanditaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; o Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises; o Aluslepingute süsteemi lihtsustamine;
kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. • Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed. Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. 3) Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted. • Põhiõigused ja vabadused – Inimõigused, poliitilised õigused ja majanduslikud vabadused (isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ja konkurentsivabadus). Määratletud riikide põhiseadustes, EÜ lepingus neid pole. Lähtutakse 1950 Euroopa Nõukogus vastu võetud “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist”. • Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus – mõisted `õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse
liikmesriigi poolt 2. oktoobril 1997 pärast üle aasta kestnud ettevalmistusprotsessi. Leping jõustus 1999. aasta mais. LEPINGU EESMÄRK JA VAJADUS Peatähelepanu all olid: majanduse globaliseerumisest tulenevad muudatused (tööhõive probleemid, terrorismi vastane võitlus, rahvusvahelise kuritegevuse ja narkomaaniaprobleemide levik ning keskkonnaprobleemid) ning liidu ettevalmistamine laienemiseks. LEPINGU STRUKTUUR Põhiõigused, julgeoleku ja justiitsküsimused; Euroopa liidu kodanike õigused ja kohustused; Välispoliitika; Institutsionaalsed muudatused. Nice'i leping Esitati Euroopa Ülemkogule allkirjastamiseks 26.02.2001 Leping jõustus 01.02.2003.a Nice'i leping Nice'i lepinguga muudeti institutsioonide koosseisu ja ülesehitust, et võimaldada ELi laienemist. Nice'i lepinguga on ühenduste ja ELi lepingutele lisatud protokoll, mis
158-162) 8 Lepingu erandid (protokollid 2-5) Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis -viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika)- Schengeniga ei ühinenud( Taani nüüd on.) Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU Taani, UK rahapoliitika (ka Rootsi ei kasuta Euro't) · I sammas: institutsionaalsed muudatused- muudeti toimimises ühteist Mitmete ÜEA reformide laiendamine kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Parlamendi volituste laiendamine õigus moodustada järelpärimiskomisjone ombudsmani institutsiooni loomine konsulteerimine komisjoni kinnitamisel Kaasotsustamise menetluse loomine Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Vahe-eksam 1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet) Miks üldse EL loodi? Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema initsiatiivil loodi 1950. aastal Euroop
Probleemiks puudulik poliitiline sotsiaalne toetus siseturuarendamiseks, integratsiooniväsimus ja turuväsimus – usu kaotus toimivasse turgu. • Poliitikakujundamise erinev tähelepanu erinevatele siseturu aspektidele. Vajadus tegeleda uute arenevate valdkondadega, etneed töötaksid nii kodanike, tarbijate ja ka väikeettevõtete jaoks. • Poliitikakujundajate tähelepanu nihkumine teistele teemadele nagu rahandus, justiits- ja siseasjad, institutsionaalsed reformid,jne. Vajadus tegeleda jälle siseturu arendamisega, et ta tänapäevaste vajadustega kooskõlla viia. DIGITAALNE SISETURG Digitaalse tegevuskava meetmete valdkonnad: o Elujõuline digitaalne ühtne turg o Koostalitlusvõime ja standardid o Usaldus ja turvalisus o Kiire ja ülikiire internetiühendus o Teadusuuringud ja innovatsioon o Digitaalpädevuse, -oskuste ja kaasatuse parandamine
Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks.
üksnes valitsuste poolt juhitud ning kontrollitud. Integratsiooni tulemusena võivad riigid olla sunnitud toimima vastuolus oma eelistuste ja huvidega. Otsusetegemine toimub enamushääletuse alusel, riikidel puudub veto-õigus; rahvusülestel institutsioonidel on tugev mõju otsuste ja poliitikate kujundamisele ning elluviimisele. Peamised valitsustevahelise koostöö jooned EL-is: · mitmetes kesksetes poliitikavaldkondades toimub otsustetegemine jätkuvalt rahvusriigi tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel; · kõik olulised õigusaktid peavad saama Ministrite Nõukogu heakskiidu, mitmetes olulistes küsimustes on tegemist konsensusliku otsustamisega; · rahvusülesed institutsioonid (Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament) omavad üksnes
komisjoni seadusandlik algatus. Tähtis roll koordinatsioonikogul, ministeerium kujundab esialgse seisukoha, KOK kooskõlastab, valitsus kujundab seisukoha ja kiidab heaks ning riigikogu annab arvamuse. 2) Otsustusfaas (nõukogu): mõjutamine. Töögrupid (eksperdid). Ministeerium kujundab seisukoha (kui pole juba varem), annab tagasisidet. COREPER – alaline esindus – nõukogu – minister – ülemkogu – peaminister. 3) Rakendusfaas. EL Nõukogu (ja EP) või EK otsus/määrus/direktiiv. Ministeerium koostab vajadusel siseriikliku rakendusakti eelnõu (Riigikogu võtab vastu). Komisjon jälgib LR-ide rakendustegevust, vajadusel algatab rikkumismenetluse. Kohus (EL õiguse ja siseriikliku õiguse vahekord). Välisministeerium esindab Eestit EL kohtus.
ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM)
maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühendus asutamisleping. Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa
istungitel Väär b. Prantsusmaa keeldus 1 aasta osalemast Euroopa Komisjoni töös Väär c. Prantsusmaa keeldus 3 kuus osalemast Euroopa Parlamendi töös Väär d. Prantsusmaa keeldus 6 kuud osalemast Ministrite nõukogu istungitel Õige Question 8 Punktid: 1/1 Milles seisnes Marshalli plaan? Vali üks vastus. a. USA algatus Euroopa üles ehitamiseks Õige b. Berliini müüri ehitamise plaan Väär c. Euroopa riikide plaan majanduslikuks koostööks Väär d. Nõukogude Liidu plaan II Maailmasõja tagajärgede likvideerimiseks Väär Question 9 Punktid: 1/1 Kes oli Euroopa Komisjoni I President? Vali üks vastus. a. Robert Schuman Väär b. Jean Monnet Väär c. Walter Hallstein Õige d. Alcide de Gasperi Väär Question 10 Punktid: 1/1 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Vali üks vastus. a. Rene Pleven Väär b. Walter Hallstein Väär c
Enne II MS valitsesid Euroopas pinged, konfliktid ja sõjad (erinevates riikides kehtis erinev diktaatorlik riigikord). Riigid olid ebastabiilsed ning puudus võimu püsivus ja tasakaal. Pärast sõda algas rahuaeg ning majanduslik õitseng. Koostati mitmeid lepinguid, kus iga riik üritas oma heaolust lähtuvalt lepingut koostada. Sõja ajal ei õnnestunud eriti rahulepinguid sõlmida, kuna iga riik oli enda eest väljas (ühine siht ja valmidus koostööks puudus). Natuke ÜRO'st ja miks ta algul ei toiminud: 1)eesmärk oli hägune ja suur tõlgendamisvõimalus 2)valitsuseülene ning reaalse tegutsemiseni tavaliselt ei jõutud, kuna vajalik oli kõikide riikide nõusolek 3)riigid soovisid erinevaid asju. Sõja lõppedes valitses kogu Euroopas suur kriis, kuigi natsism ja fasism olid langenud, said kõik riigid tunda sõjajärgset nii poliitilist kui ka majanduslikku depressiooni (hukkunute arv suur, linnad maatasa jne)
Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks Parlament on ainus EL-i institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel (ELTL art 22). – Õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa liidu kodakondsusest Euroopa ülemkogu Ülesanded ja pädevused: ● Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte. ● Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel. ● Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju. ● Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi
töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Liidu juhid leppisid kokku ka selle eesmärgi saavutamise üksikasjaliku strateegia. Lissaboni strateegia hõlmab selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised. Hinnastabiilsus: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 1,5 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima 6 inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Eelarvedefitsiit: riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes; Võlakoormus: riigi
liidule pidi tulema president ja välisminister. KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping EU Põhiõiguste harta Euroopa Liidu põhiõiguste harta on selge ja tugev avaldus ELi kodanike õiguste kohta. see võeti vastu 2000. aastal ning on alates 2009. aastast ELi liikmesriikidele siduv. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud põhiõigused, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad järgima Nice`i leping allkirjastati 2001, jõustus 2003 Nice´i lepingu eesmärk oli reformida liiduasutuste struktuuri. Lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust TEISESED ÕIGUSALLIKAD. Määrused Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiivid
2. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) loomine ja areng (Nugent) II Euroopa Liidu institutsionaalse süsteemi skeem Euroopa integratsiooni protsess algas Lääne-Euroopast, hiljem levis Ida- ja Kesk-Euroopasse. Endised NSVL riigid jäid kujundamisest ilma ja kui nad liitusid, olid teised riigid juba omavahel lähedased. Enne II MS oli palju natsionaliste, kes eelkõige keskendusid vaid enda rahvale ja seetõttu ei jätnud nad ka ruumi koostööks teiste Euroopa riikidega (nt Prantsusmaa välisminister A. Briand leidis koostöös mõtte vaid siis, kui Prantsusmaa sellest kasu sai, eelkõige Saksa- Prantsuse küsimuste osas). Peale II MS oli vajadus Euroopa ühendamiseks muutunud kordades suuremaks. Euroopa ühenduse oli pikk protsess mille käigus loodi erinevaid institutsioone: Euroopa Söe ja Teraseühendus loodi ühisturg söele ja terasele, esimene Euroopat ühendav organisatsioon. Eesmärk
riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. II EUROOPA LIIDU JUHTIMINE JA FUNKTSIONEERIMINE EUROOPA LIIDU JUHTIMISSTRUKTUUR Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Liidu juhtimine erineb rahvusriigi juhtimisest, kuna pädevused on institutsioonide vahel jaotatud teistmoodi. Euroopa Liidu Nõukogu e nõukogu Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis.
sügavasse võlakriisi, kust väljatulek võtab parimal juhul pikki aastaid, ning sedagi nii kasinusmeetmete kui innovaatiliste meetmete oskusliku rakendamise korral. Sellega seoses on suure küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab aluslepingute tuntavat muutmist. Seega tänane Euroopa Liit on suurte muutuste lävel. Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed. Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid välja idee luua Euroopa Ühendriigid. Taoline moodustis pidi paljuski hakkama jäljendama USA-d. Paraku ei leidnud see idee aga Euroopas loodetud laialdast kõlapinda. Pigem kujunes otse vastupidine olukord.
võimaldades neil osaleda üha tihedamalt kokku kasvava Euroopa ülesehitamises. Et seda efektiivsemalt toetada võeti 2006. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu programm ,,Kodanike Euroopa" ajavahemikuks 20072013, millega kehtestati õiguslik raamistik Euroopa kodanikuaktiivsust ning seega kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide Euroopa integratsioonis osalemist edendavate eri tegevuste ja organisatsioonide toetamiseks. Põhiõigused Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku.Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse
Euroopa Liidu ajalugu: Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................
Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust, võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust. Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus Kaupade vaba liikumine; Isikute vaba liikumine; Teenuste vaba osutamine; Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused; Põhiõigused - Lissaboni lepinguga antakse aluslepin- gutega samaväärne õigusjõud; Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Kontrollikoda Alates kontrollikoja asutamisest Brüsseli lepinguga 1975. aastal on Euroopa integratsiooniprotsessi käigus ja järgnevate lepingutega antud kontrollikojale Euroopa Liidu rahalisi vahendeid auditeeriva ELi institutsiooni staatus. Välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja on liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsja.
võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. Euroopa Liidu eesmärgid selles valdkonnas on: kauba- ja teenustevahetuse ning investeeringute liberaliseerimine, et tagada kaubanduse kasv ja seeläbi majanduslik heaolu; Euroopa huvide kaitsmine, eriti teatavates tööstus-, põllumajandus-, avalike teenuste ja kultuurisektorites; liberaliseerimise jaoks raamistiku loomine eekirjade abil, mis kaitsevad keskkonda ja töötajaid ning tagavad vähemarenenud riikidele õiglase osa. Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab Euroopa Liit kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult Euroopa Liit tervikuna.
Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel. Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis.tehnol orient-tud ekspertide poolt. Seega integratsioon justkui hõlmaks uusi alasid iseenesliku täienemise kaudu. Lisaks kahe nn ideaaltüüpil mudelile ka teisigi näiteks Euroopa Ühendus, kus föderal elemendina on riiklik suveräänsus osalisel
annaabi.ee 
