Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, nato, institutsioonid, volinik, parlament, organisatsioon, holland, luksemburg, suurbritannia, tsehhi, rooma, julgeolekupoliitika, ülemkogu, ombudsman, kohtumist, osce, luxembourg, lõppakt, tollimaks, bulgaaria, hispaania, horvaatia, iirimaa, küpros, portugal, rumeenia, slovakkia, sloveenia, maastrichti, turumajandus, aitamine, rakendama3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea)
8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
TEST 1 1. Millal moodustati Euroopa Nõukogu? 1949 2. Kes oli Euroopa komisjoni 1 President? Walter Hallstein 3. Mis on Lääne-Euroopa Liit? Euroopa Kaitseühenduse Liit 4. Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? 9. mail 1950 R Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa 5. Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg 6. Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? 14.saj. 7. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Jean Monnet 8. Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Moodustada Euroopa Ühendriigid 9. Milles seisnes Prantsusmaa ,,tühja tooli poliitika" 1965 aastal? Prantsusmaa keeldus 6 kuud osalemist ministrite nõukogu istungitel 10. Milles seisnes Marshalli plaan? USA algatus Euroopa üles ehitamiseks TEST 2 1. Mis on ,,Valge raamat"?
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
............................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas....
3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45.
Rapla Ühisgümnaasium Geograafia referaat Euroopa Liit Koostaja: Eget Poom Klass: 9b Aprill 2009 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad )
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta
solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati 3 söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine
c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Euroopa Liit Väär Question 5 Punktid: 1/1 Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Vali üks vastus. a. Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa Väär b. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg Õige c. Prantsusmaa ja Inglismaa Väär d. Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Inglismaa Väär Question 6 Punktid: 1/1 Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Vali üks vastus. a. Moodustada Euroopa majandusühendus Väär b. Moodustada Euroopa Ühendriigid Õige c. Moodustada piirideta Euroopa Väär d. Moodustada Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 7 Punktid: 1/1
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................
Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks.
EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
...........................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU)..................................................................................
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
suunas. ELi loomisele pani aluse Robert Schumann, kes esitas idee ühendada Euroopa tuginevalt solidaarsusel. 9. mai 1950 esitab Robert Schumann tihedama koostöö kava ning hiljem hakatakse samal kuupäeval tähistama Euroopa päeva. Et tagada püsiv rahu, loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning sellega algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine. 18. aprill 1951 allkirjastavad Schumanni plaani põhjal Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa lepingu oma rasketööstuse ehk söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks. Külm sõda ida ja lääne vahel iseloomustas 1950ndaid ning aastal 1956 surusid Nõukogude Liidu tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. Toetudes Söe- ja Teraseühenduse edule, laiendavad kuus riiki koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks.
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele
.......................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit..........................................................................................
annaabi.ee 
