Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt: I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: Koostöö õigus- ja siseküsimustes I sammas II sammas III sammas Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel. Välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013). PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide
selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja vabadust: kaupade, teenuste, omandi ja isikute vaba liikumist ning vahetust. Roomas sõlmitud leping riikide vahel on kahtlemata üks olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki.
.......................................10 Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule...................10 Eesti liitus EL-iga aastal 2004 Praegu liikmesriike 28 1. Nimeta EL asutajariigid. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993 Allkirjastajad: 1. Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) 2. Itaalia, 3. Saksamaa 4. Prantsusmaa, 5. Suurbritannia 6. Iirimaa 7. Hispaania, 8. Portugal, 9. Taani, 10. Kreeka 2. Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu? }Sajandi esimesel poolel oli Lääne maailma olulisemaks poliitiliseks üksuseks
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine · 4 vabadust (kauade vaba liikumine; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine); Seaduste ühtlustamine; Konkurentsieeskirjad; Tolliliit 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust): senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus- ja siseküsimustes 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) · Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad · ühine välis- ja julgeolekupoliitika · koostöö õigus- ja siseküsimustes 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks. · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO,
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Samms olid välis ja kaitseasjad(VKK)
Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem
ja Norra. Lepinguga lubatakse need EFTA riigid ELi siseturule, kus kaubad, teenused, isikud ja kapital saavad vabalt ringelda. ELi õigus ELi õigus koosneb erinevat liiki õigusaktidest. Tavaliselt eristatakse esmase õiguse akte ja teisese õiguse akte. Esmase õiguse aktiks on peamiselt ELi toimimise leping, mis algselt kirjutati alla 1957. aastal Roomas. Hiljem on seda muudetud mitmete lepingutega, näiteks ühtse Euroopa akti, Maastrichti lepingu, Amsterdami lepingu, Nice'i lepingu ja Lissaboni lepinguga ning 2 liikmesriikide ühinemislepingutega. Praegu kehtiv ELi toimimise leping on aluseks ELi õigusele ja selles sätestatakse ELi õiguse peamised põhimõtted. Teisese õiguse aktid tuginevad esmase õiguse aktidele ning nende aktide sisu on esitatud ELi institutsioonide poolt välja antavates õigusaktides
· 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) uus hingamine, kõik hakkas muutuma. Esimene kord, kus kolme aluslepingut muudeti. · 1990 Saksamaade ühendamine - Gröönimaa astus 85 välja. · 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus- ja siseküsimustes · 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga · 1994 - 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused · 1998 Liitumisläbirääkimised - 5 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki + Küpros · 1997/99 Amsterdami leping · 1999 Liitumisläbirääkimised - 5 KIE riiki + Malta · 2001/03 Nice'i (Nizza) leping
puutumusel teiste riikide õigusega. REÕSeadus § 1."Seaduse kohaldamisala": Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega Edasi käsitleme I.Nurmela jt teoses lk. 14-30 toodut, valikuliselt. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. 1.3.2. REÕ ülesanne (eesmärk) Seda võib määratleda mitmeti: - määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; - vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi (vt, prof Stefan Riesenfeld Boalt Hall`st UC Berkeley, Ca); - lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. 1.3.3. REÕ ese (objekt) Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole
alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud. Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa Liidu liikmesriikide majandustesse. Eesti ja paljud teised liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka,
EL uued poliitikavaldkonnad algne tasand ühisturu loomine (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine), millele on lisandunud: põllumajanduspoliitika keskkonnakaitse tarbijakaitse töötajate õigused transport telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine Tõusevad esile kaks vastandlikku iseloomujoont: teatav jäikus (nii algimpulsis kui kaugemates püüdlustes) erakordne paindlikkus (tulla läbi paljude kriiside; sisemine lõimumise loogika) Jäikuse märgiks on mh Euroopa Liidu niivõrd tugev sõltuvus ühisraha edukusest... ...aga ka üldine veendumus, et föderatsioonile (st tugevale lõimumisele) pole alternatiivi
7) Milles seisneb asja lahendamise olemus. Lisaks: 6.2 Õiguse rakendamise olemus - Õigunormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei). Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ilma pädeva aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral. Näiteks töövaidlus või mingi varaline vaidlus. 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. 6.3 Õigusloome organisatsioon ja korraldus. (ei pruugi olla tõsi) - Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste
aastal altkäemaksudeks ligikaudu miljard eurot (üle 15,5 miljardi krooni) umbes sama palju kui riik soovis 2007. aastal saada Euroopalt abirahasid. Euroopa Komisjoni arvates on veel liiga vara, et rakendada nende riikide suhtes mingeid sanktsioone, kuid mõlema riigi jälgimine kestab veel vähemalt ühe aasta (Postimees, 27.06.2007, 19. 05.2007, EPL, 27. 06 2007, http://www.epl.ee/artikkel/391175). Euroopa Liitu kuulub kokku 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu lepingud 1992 sõlmiti Hollandis Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping, see jõustus 1. novembril 1993. Koostööd tihendati mitmes valdkonnas, tugevdati rahvusüleste institutsioonide rolli. Senised Euroopa Ühendused nimetati ümber Euroopa Liiduks, Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Ühendus. Tegu oli Rooma lepingute kõige ulatuslikuma reformimisega: pandi paika euroraha sisseviimise ajakava, loodi EL kodakondsuse mõiste, suurendati europarlamendi volitusi, loodi EL kolme samba struktuur, otsustati avada piirid
Tugev majandus ja julgeolek. 3. Aktsionäri mudelit jälgides loodi institutsioone nagu Euroopa Stabilisatsiooni fond ja Euroopa Finantsstabiilsuse mehhanism, mille juhtimine väga erineb ELi loogikast. Aktsionäri mudel - juhtida samamoodi nagu eraettevõtet. Peab hoidma majandust, kaitsma krediitore, enamusel on õigus (ELis tavaliselt tahakse konsensust), loodud IMF mudeli järgi. Kasumitteeniva ettevõte loogika. 18. Biscop: EL-i välis- ja julgeolekupoliitika reaalsus ja võimalused On aeg pöörduda diplomaatia juurde tagasi ja jätta programmid. Liikmesriikide vastutustundliku poliitika Ei saa loota printsile (USA), tuleb ise teha. NATO ei ole peamine rahu tagaja, vaid ka EL on see. EL on nagu lumivalguke puhas, süütu, abitu ei sekku erinevatesse poliitiksse, puudub sõjaline võim, pehmeke nt. Mali, Süüria, Jeemen. Jagades üha rohkem õunu õpilastele on see üha rohkem vähem efektiivsem.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse
kolme aasta jooksul võivad ilmneda. Rohkem kui aasta pärast ühinemist ei ole ilmnenud suuri probleeme integreerumisel. Selline edu on tingitud suures osas ELi rõhuasetusest, mille kohaselt ühinejariigid peavad ühinemiseks põhjalikult valmistuma ning neid abistab ja toetab Euroopa Komisjon. Ühinemiseelse ettevalmistuse käigus oli võimalik kindlaks teha peamised puudujäägid ja need kõrvaldada, tänu millele kaitseklausleid ei ole olnud tarvis kohaldada. 5. Bulgaaria ja Rumeenia Ühinemisläbirääkimised Bulgaaria ja Rumeeniaga lõpetati 2004. aasta detsembris, nähes ette nende riikide ühinemise 1. jaanuaril 2007. Kokkulepitud ühinemistingimused olid sarnased 1. mail 2004 ühinenud kümne uue liikmesriigi ühinemistingimustega. Kõnealust ühinemist loeti poliitiliselt sama ,,viienda laienemise" alla kuuluvaks. Euroopa Parlament andis nõusoleku Bulgaaria ja Rumeenia ELi vastuvõtmiseks 13. aprillil 2005. 25
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone. Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja. Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt: tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara); sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid; osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne. 8. Õigussuhte mõiste
Vabariigi PS aluspõhimõtetest. III loeng 03.03.2006 §1 on seotud otseslt PS-e sama seaduse täiendamise seaduse §2-ga. §2: Eesti kuulumisel EL-i kohaldatakse EV PS-st arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle sättega on fixeeritud seni Euroopa kohtupraktikas mainitud kohaldamisprioriteet...st seda, et liikmesriik ei saa jätta täitmata Euroopa õigust, mis on antud liidu pädevuse raames. Euroopa õigust tuleb kohaldada ka siis, kui liikmesriigi PS näeb ette teistsuguse regulatsiooni. PS-e täiendamise seaduse pakkus välja õiguskantsler Allar Jõks. Sellise El õiguse primaarsuse olukorras nägi aluspõhimõtetes õiguskantsler nn kaitseklauslit. Niipea kui EL-i aktid lähevad vastuollu PS-e aluspõhimõtetega, peaks Eesti alustama liidust väljaastumise protseduuri. Samal ajal on ta aga liidu õiguse primaarsusest tulenevalt
kohtu enda töö eest pole ekstratasu. Liikmesriikide valitsustele see probleemi ei tekita, pigem väikeettevõtetele ja indiviididele. 3. Enamushääletamise kasutamine + eriarvamuste mitte arvesse võtmine on loonud olukordi, kus kohtuotsused võivad olla liialt vähe kokkuvõtlikud või n-ö kokkulapitud. Liikmesriikide läbikukkumised EL-i nõudmisi ellu viia, tuuakse Euroopa Kohtu ette ning peaaegu alati on algatajaks olnud Euroopa Komisjon. Maastrichti lepinguga on antud kohtule võim määrata sanktsioone liikmesriikidele nende nõudmiste mittetäitmise korral. Esimeses kohtuistungi staadiumis antakse liikmesriigile võimalus esitada raport senisest olukorrast, ning määrata lisa-ajalimiit vajalike nõudmiste täitmiseks. Kui liikmesriik ei suuda selle aja jooksul nõudmisi täita, siis võib Komisjon tuua teema tagasi kohtu ette. Seda tehes peab Komisjon määrama trahvi summa. Õigusaktide annulleerimine
riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone. Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja. Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt: tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara); sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid; osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne. 8
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhim�
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
erinevates valdkondades). 1951 ESTÜ, 1957 EURATOM, EMÜ (Rooma lepingud) Euroopa Ühenduste ajajärk. 1967 Euroopa Ühendus (ühendati juhtimine). Moodustati ka EÜ komisjon ja Ministrite nõukogu. Juba 1958 eksisteerisid Euroopa Assamblee ja Euroopa Kohus. 1969 Haagis pandi alus poliitilisele koostööle välisministrite regulaarsed kohtumised. 1986 Ühtse Euroopa akt kohustuti kujundama suhteid ümber Euroopa Liidu jaoks. 1992 Maastrichti leping Euroopa Liit, seda arendas edasi 1999 Amsterdami leping. D. Edward ja R. Lane nimetavad Euroopa õigust kitsas tähenduses Euroopa Ühenduse õiguseks. Ühenduse õigus ja Euroopa ühenduste institutsioonid on selgepiirilised ja iseseisvad ning neid ei tohi segi ajada Euroopa Nõukogu poolt loodutega. Neile kahele viidatakse kui Euroopa õigusele. Sellisest segiajamisest tuleb hoiduda.
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
