14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust; edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust; rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro; kaitseb ja edendab oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. 15. Selgita, mida tähendab ELi naabruspoliitika ja nimeta riike, kes on naabruspoliitikaga hõlmatud Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt. Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna-Kaukaasias). 16. Selgita, mis on EL Idapartnerlus. Milliseid riike see poliitika hõlmab? Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga
suurriikide koostöö loomise. 76 aastal tekkis nii pr ja sm algatusel see organisatsioon, misoli tuntud G8 all. see tekkis G5,6,7, aga tuntub 8 Euroopa riigid said kõik kokku tänu sellele, et inglismaa lubati kontserdi juurde, siis moodustati kinnine klubi G6,7,8, (estaign saavutus) Loodi ka prantsusekeelsete riikide ühendus, eesti vaataja liige alates 2010. Rumeenia ja moldova räägivad ka prantsuse keelt ja kuuluvad sinna ühendusse. (Leedu ja Poola käivad käsikäes) Moskva ja Läti eliit saavad kokku Jurmalas, iga korralik vene tipp veedab suve Jurmalas. pompidu ja estaigni aega jääb pingelõdvenduspoliitika algus. nemad selle peamised tagantlõkkajad lääne poolt. lääne sm on vahetu teostaja. komplikatsioonide korral estaign hõppas NSVL-i. 74-81 estaigni perioodi jääb 1974 afganistaan, ja olümpiamängud, Prantslased purjetasid, sild töötab edasi. 81 pr presidendiks saab Francua Mitterrand (sotsialistliku partei juht) 1981-95, peale teda
See sai lõpuks teoks 1958.aastal Brüsselis 12 liikmesriigi osavõtul. Tolle energiaühenduse nimeks sai EURATOM. Toda nime ei tohiks aga ära segada 1954.aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil liideti kokku nii Söe- ja Teraseühendus, Ühisturg kui ka EURATOM. Neil ühendustel sai olema ühine nõukogu ja komisjon ning toda liidetud ühenduste kogumit hakati nimetama Euroopa Ühenduseks. Samas jäid seda Ühendust hõlmava kolme organisatsiooni aluslepingud eraldi edasi eksisteerima. See tähendab, et neid ei liidetud kokku ühiseks Euroopa Ühenduse lepinguks. Ühtlasi aga tekkis mõjuvõimas juriidiline ühendus Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993
oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. kuidas saada liikmeks? pärast seda kui komm blokk kukkus, ja teised riigid hakkasid huvi tundma liitumisega ELi ja NATOsse. et üks org toimiks, on vaja kriteeriumeid. riigid küsisid et mida nad peavad tegema
Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil. Eesti liitus WTO-ga 13.nov.1999.a WTO peadirektor on alates 2005. aastast prantslane Pascal Lamy. SRÜ Sõltmatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja ukraina 8.dets 1991. Need riigid deklareerisid, et NSVL on sügavas kriisis ja saadedakse laiali. SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSVL liiduvabariikide vahel. SRÜ liikmed Armeenia, Azerbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa, Tadzikistan, Usbekistan, Türkmenistan, Ukraina. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon on organisatsioon mis loodi 1975.aastal ühiselt NATO ja
võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale). Kartaago kaotus ja läbirääkijate saatmised Rooma. Läbirääkija diplomaatilise immuunsuse äravõtmine ja hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. Saavutused: esimene regulaararmee (palk, toit, elamine). Suur haldusala (senat, provints, imperaator, ideoloogia ülekandumine provintsidesse, Diplomaatia protokoll ja etikett: Õukonna etikett Henry III, 1585- fikseeritud pöördumised kuninga poole. Louis XIV (1638- 1715) ajal muutus õukonna etikett väga keeruliseks. Õukonna tseremoniaalsus. Bütsantsi diplomaatia tseremoniaalsus- väga silmakirjalik
Slovakkia 18 + + + Sloveenia 28 + + + Soome 4 + -! + Suurbritannia 11 + + -! Sveits 23 - - - Taani 9 + + -! Tsehhi 17 + + - Türgi 40 läbirääk. + - Ukraina 15 - -(kandidaat) - Ungari 21 + + - Valgevene 8 - - - Venemaa 39 - - - · USA, Kanada Määratle tabelis olevate riikide riigikorrad (monarhia või vabariik) Nimeta puuduolevaid riike. Nimeta Euroopa riik, mis kuulutas 2008.a. välja iseseisvuse. Teda on tunnustanud üle 60 riigi, nim
..................................................................................................................................... 24 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................................................25 Sissejuhatus Käesolev projekt annab põgusa ülevaate Euroopa Liidust, tema põhilisest tegevusest ning suhetest Gruusiaga. Nagu ka hiljem projektis tõestust leiavad andmed kinnitavad siis Gruusia on lootustandev maa, kelle liberaalne majandus on huviorbiidiks pajudele investoritele ning pakub oma mõjusfääride suurendamiseks huvi ka julgeoleku ühendustele. Projekti teine osa keskendubki rohkem Gruusiale ning tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO'ga . 1. Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu Euroopa nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust hakati esimesena kasutama
Turks ja Caicos - Tuvalu - Taad - Tehhi 42,228,629 Tiili 2,672,204 Türgi 108,309,977 Türkmenistan 3,617,438 USA Neitsisaared - Uganda 275,817 Ukraina 48,774,722 Ungari 30,503,726 Uruguay 10,976,737 Usbekistan 7,736,001 Uus-Kaledoonia 79,573 Uus-Meremaa 2,440,650
Nizza leping / Nice'i leping 2001: Valmistumine suuremaks laienemiseks, Süvitsi integratsioon, Ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhageni kriteeriumid 1993 Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks Kriteeriumid : Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse, Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla, Võimekus EL elus osaleda, EL valmidus võtta uusi liikmeid * Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu Suur Laienemine 1990 1990ndate keskel ühinejaid 13: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Malta, Küpros, Türgi Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tsehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros 2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi) Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003, Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile, Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35
ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999
kui sellist nii nagu antud tsivilisatsioonis mõisteti. Selles mõttes olid suurriikideks oma geopoliitilise mõtte kohaselt kuj8nemas: Aleksander Suure riik, Rooma. Põhja-Rooma. Bütsants. Osmanite Impeerium, Tšingishiidide impeerium, Hiina, Inkade Impeerium. Suur soome-ugri ala, jne. Põhjamaade Rooma, Püha-Saksa –Rooma keisririik, Hispaania ja Portugalm Kalifaad). Soome hõomude muinas riik, inkad. Siia kuukuvad ka muistne Russide Impeerium ja selle muinasaeg. Ukraina ei ole Venemaa. Ka Nikolai Trubetskoi märkis et Kiievi Rus pole Russia, meid seob ainult üks nimetus. Seda väitsid ka saksa geoiokuurujud II m.s.- ajal. Moskva ja Venemaa õigeusu kirik eraldus peale Moskvasse ülekolimist ja mongolite-tatarlaste ajal eraldus lõplikult Konstantinopoli kirikust. Seega ei saa venelased mingit eesõigust eesti alade Tarbastule, mida Kiievi sõdalased nimtasid Jurjeviks, kuhu rajati õigeusu kirik. Sest teemist oli
1944: Üleüldine Rahvusvahelise Organisatsiooni Plaan 1941: esimest korda Londonis (eksiilvalitsused) 1941: USA ja Suurbritannia riigijuhid Argentiinas “Atlandi Harta” 1942: esmakordne “Ühinenud rahvad” kasutamine (F.D.Roosevelt) – United Nations – United States 1943: “Ühine Julgeolekudeklaratsioon” Moskvas 1943: Teherani kohtumine 1943 – suurte riikide valmisolek uueks organisatsiooniks Jalta konverents- Loodav hääletussüsteem, N.Liidu 16 vabariiki, Ukraina ja Valgevene San Fransisco 1945- Vaidlused (suured ja väikesed riigid) Julgeolekunõukogu (JN) ja viie riigi priviligeeritud staatus, Väikeriikide katse end kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver ÜRO loomine Ametlik algus: 24.oktoober 1945 Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis. Esimene peasekretär: Trygve Lie
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud. Varjupaigataotlus – välismaalase esitatud taotlus enda pagulasena tunnustamiseks või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja endale rahvusvahelise kaitse saamiseks. Allikas 3. Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast 18.01.2015 Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, vahendab ERR Uudised. Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai Eesti mullu 157 varjupaigataotlust kokku 24 riigi kodanikelt ja ühe taotluse, mille esitaja kodakondsus ei ole teada. Eesti rahuldas taotlustest 20 ehk seitsme sudaanlase, nelja Süüria ja nelja Kosovo kodaniku taotluse, samuti said asüüli kaks Bangladeshi ja kaks Palestiina okupeeritud alalt saabunud põgenikku ning üks Venemaa kodanik. Enim taotlusi
50% riikide kaubandusest toimis ühenduse sees. Kapital ja rahvas ei liigu. Britid (alguses ei soovi, siis näevad, et kasulik, tahvad 1961 liituda). Lõpp (majanduskriis nafta pärast) P: Chrles de Gaulle- tühi tool ( ei brittidele, ei ühistegevusele, kui meile ei sobi. Tulemus- teatud küsimustes konsensus ja põlluamajanduspoliitika muutumatus läbi aastakümnete). Ühenduste ühendamine 1967 (3 ühendust üheks. Euroopa Ühendused (European Communities) Inst. ühildatakse- komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg ja Belgia. I laienemine 1971/3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub, britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei).
2) Inimeste elupaiga muutused uute piiride tõttu jm põhjustel Nt Eestist põgenes läände 80 000 inimest NL küüditas ka kogu rahva nt Krimmi tatarlased, tšetšeenid, Ingušid Pärast 2- MS asutati Poolast; Tšehhist jm Sakslased Saksamaale 3) Muutus jõudude vahekord suurriikide hulgas Üliriigiks kujunes USA NL saavutas ülemvõimu Ida- ja Kesk- Euroopas, Aasias. Väikeriikides kehtestati rahvademokraatia e kommunistlik diktatuur Võimule pääsesid Moskva meelsed erakonnad Lääne mõju piirati „raudse eesriidega“ 4) suur majanduslik kahju 5) hukkunuid ca 50 milj inimest, neist pooled tsiviilisikud ÜRO(1945 SAN FRANCISCOS) EESMÄRK Ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel erialadel LÄÄNERIIKIDE JA NSVL VASTASSEISU PÕHJUSED PEALE II MS NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule
ÜRO ja Eesti • Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan) • Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine Pakistanis (2005) NATO • NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu alusel • Peakorter: Brüssel • NATOt juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen • NATO liikmeid kokku 28 riiki. Asutajaliikmeid NATO riigid
Kõige rangem on määrus, kuulub kogu mahus tätmisele kõigi liikmesriikide poolt. Kohustuslikuks täitmiseks ja ülimuslik teiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga. Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Voliniku tegevus lähtub Euroopa Liidust. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president Jose Manuel Barroso. Komisjoni tähtsmateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (ministeeriumid). Euroopa Komisjoni
Valitakse eesistuja riik, kes vastutab nõukogu töö eest (hetkel Ungari, siis tuleb Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded: · ELi õigusaktide vastuvõtmine (osaliselt koos ELi parlamendiga) · ELi eelarve kinnitamine (koos EL parlamendiga) · Ühtse majanduspoliitika kordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Kaasotsustusmenetlus Euroopa parlament ja ELi nõukogu jagavad seadusandlikku võimu. Euroopa komisjon täidesaatev organ ehk valitsus. Igast riigist üks volinik, ehk 27 volinikku. Kandidaadi nimetab riigivalitsus ja Euroopa parlament peab sellega nõus olema. Seda juhib Euroopa komisjoni president (hetkel Jose Manuel Barroso) Euroopa kohus sõltumatu institutsioon, kõrgeim kohtuvõimu organ Euroopas. Kokku saadakse nii, et igast riigist valitakse üks esindaja (Eestist Uuno Lõhmus, president Vasiljos Skouris (töölehel kuues)). Koostatakse kuueks aastaks
USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Peale Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. 5) Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami sõda ei kujutanud endast otsest ohtu maailmarahule, kuid üliriikide suhteid häiris siiski. (1961-72 ei kohtunud NSVLi ja USA juhid kordagi) Vietnami sõjas olid vastamisi: Ida Lääs Moskva Washington sotsialism kapitalism I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946-1954:
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja j
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse sea
Lepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood: · etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise eest blokeerida, kehtestati tollid kolmandatele riikidele; · etapp - ühisturu loomine · Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine: Ülemamet (High Authority)- edendamine, ettekirjutised, tänapäeval on see Euroopa Komisjon, volinikud on liikmesriikidest sõltumatud, otsused Euroopa Liidu terviku huvides. Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on Euroopa Assamblee (Common Assembly)- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju
Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden) kellega tänaseks enam läbi ei saada. Külm sõda Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus. Euroopa koostöö, Tuumatasakaal ja Võidurelvastumine koguti nii palju relvi kui oli võimalik ja võimsam oli see kellel oli kõige rohkem relvi. Tuumatasakaal- erinevad riigid said tuumapommi. Kolmanda maailma ekspluateerimine ja hiljem dekonolisatsioon- ühel päeval lasti koloniaal riigid vabaks ja jäeti valitsuseta, need riigid pidid ise hakkama saama. Paljud need riigid paarikümne aasta jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon).
erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis,
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
OPEC o Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon o Reguleerida toornafta hinda maailmaturul ÜRO o Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (Eesti 1991) NATO o Põhja-Atlandi lepingu Organisatsioon (Eesti 2004) RIIGID JA PEALINNAD Austria- Viin Afganistan- Kabul Belgia- Brüssel Albaania- Tirana Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Alžeeria- Alžiir Brasiilia- Brasilia Ameerika Ühendriigid- Washington Bulgaaria- Sofia (Sofija) Andorra- Andorra la Vella Costa Rica- San Jose Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila
Regioonide komitee - "teine parlament" koosneb riikide esindajatest. Omas suurt mõju Amsterdami leingu koostamisele. Liikmed pole ekspertid vaid esindajad. Muudes asjades väga sarnane EESCle. On õigus minna kohtuse, kui nende arvate mingi seadus ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Ülesanded: Esindada liikmesriigi kohalikke ja piirkondlike huve Esitada EL õigusaktide kohta seisukohti ja arvamusi Komisjon ja nõukogu peavad konsulteerima regioonide komiteega kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi otseselt puudutavates küsimustes, kuid nad võivad küsida komitee arvamust ka millal iganes vajalikuks peavad Komitee omalt poolt võib omal algatusel avaldada arvamusi ja esitada need komisjonile, nõukogule ja parlamendile Struktuur: Komiteesse kuulub 344 liiget, sama skeem, mis EMSK puhul. (Eestist 7) Liikmed nimetatakse ametisse ELi liikmesriikide valitsuste poolt.
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil.
EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib öelda, et EL on moodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
