Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa kaart. Kaardiülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monarhia, nato, organisatsioon, sveits, üro, küpros, unitaar, ratsioon, bulgaaria, island, montenegro, unitaarriik, föderatsioon, organisatsioonid, föderatiivne, suveräänsus, küsimusi, kanada, argentiina, konföderatsioon, põhjenda, bosnia, herts, suurbritannia, strasbourg, brüssel, moon, anders, fogh, manuel, rasmussen, barroso, konventsioonRahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea)
Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro Sularahana kasutusel 2002. Aastast. Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal,
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak
anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945
liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. 4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt. Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192. Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-moon). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt.
Eesmärk ellujääda kasum Haridus, heaolu Info, aeg Tootmisviis Käsitöö masinad Masinad Robotiseeritud masinad Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms. Diktatuur, demokraatia Ühendatud Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGOd Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel)
- parlamendil on sõnaõigust ka „kaasotsustamismenetluses“, kui on vaja nii MN kui Euro parlamendi nõusolekut. Euroopa Kohus Kohtul on ainuõigus EL-u aluslepingute tõlgendamiseks. Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik! -> kui mõne on liikmesriigi seaduse ja EL-u õigusnormi vahel on ebakõla, peab liikmesriik vastavat seadust muutma Euroopa Ülemkogug (ka EL tippkohtumine) H.V.Rompuy Euroopa Liidu eesistujad riigid: 2012 II pool- Küpros 2014- Kreeka 2013 I pool- Iirimaa Itaalia 2013 II pool- Leedu 2015- Läti 2016- Holland/Madalamaad Luksemburg Slovakkia 2017- Malta 2018- Eesti Ühendkuningriigid Bulgaaria 5. MAJANDUS JA POLIITIKA Tootmistegurite liigid – MAA (loodusressursid, kliima, maa)
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis on väga tähtis, väga oluline. Kaubalepingud jne. EL tänase nimetuse all sündis tegelikult 1993. Järk järgult arenenud, protsessi sisu muutunud ja nimetused. Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries. · Kust läheb Euroopa piir? Küpros EL riik, kuid füüsiliselt asub Aasias, kuid poliitiliselt ja majanduslikult siis ikka Euroopa liidus. Küpros on hea näide, et geograafililne piir on läinud üle Aasiasse. See on tõsine dilemma, et kui kaugele laieneda ja kui kaugele mitte laiendada. Kas kriteerium on ainult sobimus? Või siiski ka geograafiline suundumus?! Uus-Meremaa sobiks väga hästi kriteeriumite põhjal, kuid asub noh natuke kaugel. Küsimus tekib Marokkoga, Türgiga
1957 (1967) Euroopa Aatomiagentuur 1967 (1993) Euroopa Ühendus 1993 - ... Euroopa liit Hetkel on liidus liikmesriike 27 ja kodanikke peaaegu 500 miljonit. Euroliitu astumiseks peavad olema täidetud kolm elementaarset tingimust: * Demokraatlik riigikord * Euroopa liidus konkurentsivõimeline turumajandus * Seadustiku põhimõtted peavad vastama Euroopa liidu seadustikule. Eesti astus liitu 2004, siis astusid liitu veel Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Euroopa kaart: Euroopa liidu institutsioonid (7) Euroopa parlament Euroopa liidu kodanike esindusorgan (736 liiget), valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poole, mandaadid jaotatakse vastavalt rahvaarvule, tööd juhib president, kes valitakse kahe ja poole aasta järel (hetkel Jerzy Buzek), peakontor asub Strasbourgis. Ülesanded: * jagab seadusandlikku võimu ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa otsuseid vastu võtta
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
teatud käitumiskorra) -sunni ja vägivalla mehhanismid, et tagada seadustest kinni pidamine) -riigivõime astuda suhetesse teiste riikidega ja suhelda rahvusvahelisel areenil. RIIKIDE LIIGITUS ÜRO's on 192 riiki liigitatakse Valitsemisvormi(riigivormi) järgi see näitab kuidas on paika pandud riigi ülesehitus juriidiliselt(seadustes) see kajastub alati Riigi Põhiseadustes. a)MONARHIAD(riigipea on mitte valitud, tavaliselt tänu päritolu saadud absoluutme monarhia piiramatu võim kuulub ühele isikule, selline valitsusvorm on paljuski ajalugu.(Saudi-Araabia) selle puhul on kõik kolm võimu riigis koondunud ühe isiku kätte ja see on pandud paika ka juriidiliselt. konstitutsiooniline(põhiseaduslik) monarhia monarhi võim on seadustega priiratud.Tal on ainult esindusfunktsioonid. Tegelik võim on siiski seaduslikult(rahva poolt valitud) parlamendi käes. b)VABARIIGID(kõik tähtsamad ametid on kaudselt või otseselt valitavad.)
· otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi o Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Parlamentaarne Presidentaalne Konsitutsiooniline Absoluutne vabariik vabariik monarhia monarhia Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on võimu valitsuse juht ja piiratud ainuvalitseja, kellele ülimuslikkusel. enamasti kodanike põhiseadusega ja tal kuulub nii Riigipeal poolt otse valitud. on pigem seadusandlik, esindusfunktsioon
ressursside puudus, majanduskriis, Suur Depressioon, aktsiaturgude kukkumine. Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism. Teine Maailmasõda 1939 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid Tulemuseks sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine, lõi Nõukogude liit) ja NATO, kadusid mitmed riigid. Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden) kellega tänaseks enam läbi ei saada. Külm sõda Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus. Euroopa koostöö,
Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le.
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
Euroopa inimõiguste konventsioon Võetud vastu 1950, seotud Euroopa Nõukoguga ning Euroopa inimõiguste kohtuga Sarnane ÜRO-ga, keelab surmanuhtluse Lisaks protokollid allkirjastamiseks. Mitmed pole paljusid allkirjastanud Rahvusvaheline õigus ja RVO RV organisatsioonid toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes RV organisatsioonid loovadki RV õigust RV suhted toetuvad sellele, et meil on RV õigus! Rahvusvahelised organisatsioonid Organisatsioon: liikmete kogusm, kes töötabad ühise eesmärgi nimel Rahvusvaheline: liikmed või tegevusvaldkond on rahvusvahelised Milleks neid vaja on? Koordineerivad riikdevahelist koostööd Seisavad eraldi/kõrgemal rahvusvahelistest huvidest 19.saj oli organisatsioonide algusaeg. Ravasteliit (poliitiline organisatsioon) 1920-1946 Esimene tänapäeva organisatsioon Wilsoni idee, kantud idealismist Välja kukkus nii nagu alati- riigid tulid ja läksid
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit 2) Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed rahvusvahelised organisatsioonid ja nende tegevusvaldkonnad. ÜRO e Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - Peakorter New Yorkis, 193 liiget, asutati 1945.aastal. Eesti liitus 1991.a Peaeesmärgid: · Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas. · Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. · Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Sinikiivrid - kriisipiirkondadesse saadetud ÜRO rahuvalveväed. Liikmesriikide üksustest moodustatud kergelt relvastatud väed kannavad sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis,
o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti kommunistlike liikumisi) elluviimist. o 1948 nimetati OEEC=OECD(Organisation for Economic Co-operation and Development)= Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas(34 riiki, Eesti liitus 2010) · 1949 Loodi Euroopa nõukogu alaliselt Strassbourgi o Sümboliseeris Saksamaa-Prantsusmaa rahumeelset kooseksisteerimist. o Praegu 47 liikmesriiki Europpast ja Aasiast. o EN Ülesanded: Inimõiguste kaitse Demokraatia juurutamine
Kopenhaageni kriteeriumid (1993): Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks. Kriteeriumid: Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse. Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla. Võimekus EL elus osaleda. EL valmidus võtta uusi liikmeid* (*Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu). Suur laienemine- algus: 1990ndate keskel ühinejaid 13: (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Malta, Küpros, Türgi). Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tsehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros. 2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi)). Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003. Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile. Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid Suur laienemine 2004/2007: 2001 (mõned saavad varem! Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha. 2002
18 Slovakkia + + + 19 Moldovia - - - 20 Rumeenia + + - 21 Ungari + + - 22 Austria + - + 23 sveits - - - 24 Prantsusmaa + + + 25 Itaalia + + + 26 Sloveenia + + + 27 Horvaatia - - - 28 Bosnia - - - Hertsegov
(USAs osariigid). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi o Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida o Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast 5 9. Euroopa Liit Majanduslik ja poliitiline ühendus 28 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. Eesmärgid: o vaba liikumine: kaubad (puuduvad tollid), inimesed (schengen), kapital, teenused o Euroopa laienemine: Eesti liitus 2004.a koos 9 riigiga, viimasena liitus Horvaatia 2013. Praegu tahavad
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. On selline areng ühiskonnas,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja ka järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti : *heaolu kasv(palgad,pensionid) *ökoloogiline tasakaal (tootmine ei kahjustaks loodust) *kultuuri elujõulisus(traditsioonid) *ühiskonna sidusus(ei ole rassismi) ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises.Hääletamised,küsitlused,avalik arvamus .Riigivormid: monarhia ja vabariik. Monarhia : ehk ainuvalitsus on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh).Monarhia puhul riigipead ei valita,vaid selleks saab isik ,kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia 1.absoluutne(Lux)võim on ühe isiku käes, tema otsutab. 2.parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa).ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik 1.presidentaalne (USA) 2.parlamentaarne(Eesti).
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu........................................................................................................................
Selline areng ühiskonnas, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja ka järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti ● heaolu kasv (palgad, pensionid) ● ökoloogiline tasakaal (tootmine ei kahjustaks loodust) ● kultuuri elujõulisus (traditsioonid) ● ühiskonna sidusus (ei ole rassismi) ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Hääletamised,küsitlused,avalik arvamus. Riigivormid: monarhia ja vabariik. Monarhia ehk ainuvalitsus - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh). Monarhia puhul riigipead ei valita, vaid selleks saab isik, kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab. parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik ● Presidentaalne (USA)
2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra · Rootsi · Soome · Taani
Suveräänsus pole aga kunagi absoluutne. ÜRO hartast tuleneb näiteks õigus vajadusel mõista kohut teise riigi kodanike üle. Oma „ülemvõimu” suudavad riigid maksma panna erineval määral. Rahvusriikide tekkimise ajal valitsesid maailma impeeriumid, ja täielikumalt said oma suveräänsust praktikas kehtestada vaid suurrahvad. Tõeliselt suveräänsed demokraatlikud rahvusriigid said Lääne-Euroopas hakata arenema alles pärast Teist maailmasõda ÜRO ja Nato egiidi all. Ida-Euroopa rahvusriikide kujunemine sai uue demokraatliku sisu aga alles Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Kõrvuti rahvusriikide suveräänsuse tõusuga on toimunud rahvusvaheliste suhete, poliitika ja majanduse kiire globaliseerumine, mis omakorda on sundinud rahvusriike rohkem või vähem vabatahtlikult loovutama oma suveräänsust mitmesugustele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja
annaabi.ee 
