Mis ettevõtlusvorm ja miks? Ettevõtlusvormideks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Meie valisime enda ilusalongi ,,Josephiina" ettevõtlusvormiks osaühingu. Osaühing on äriühing, millel osadeks on jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest oma varaga, seda tehakse Osaühingu enda varaga. Väikse ettevõtja jaoks on osaühing sobivaim ettevõtlusvorm. Osaühingu võib luua inimene, kes soovib kasu saada, kuid ei soovi oma firmat börsil pakkuda. Firma loomisel on minimaalne osakapitali suurus 40 000 krooni. Selle võib jagada ühe või mitme osaniku vahel, kes on füüsiline või juriidiline isik. Ühe osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osaühingu eelis aktsiaseltsi ees on just osakapitali suurus. Aktsiaseltsil on see koguni kümme korda suurem - 400 000 krooni.
Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm algkapital (euro) asutajate arv suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); Osaühing Alates 01.01.2011 saab 1 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta; Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline Aktsiaselts on kõrgeima
Küll aga peab vabakutseline loovisik ennast registreerima äriregistris ja tasuma saadud tulult tulu- ning sotsiaalmaksu. Vabakutseline loovisik võib, kuid ei pea tingimata olema mõne loomeliidu liige. Vaata lisaks LOOVISIKUTE JA LOOMELIITUDE SEADUST ja ettevõtluskonsultandi, Olavi Kärsna, artilklit SIRP 09.01.2009 "Vabakutselised loovisikud anno 2009. 5 OSAÜHING (OÜ) OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale).
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste
Mööblitootmine Üldiselt 2008. aasta andmetel: Orjenteeruvalt 524 ettevõtet Sektoris ligikaudu 12000 töötajat Toodangust ekpordiks 77,4% Üle 100 töötajaga ettevõtteid 4% Üle 251 töötajaga ettevõtteid 8% Suuremad mööblitootjad AS Standard büroomööbel Bellus Furnitur OÜ pehme mööbel Flexa Eesti AS mööblidetailid AS Valga Gomab Mööbel puitmööbel Töötajate arv Töötajate palk Mööblitootjad käibe alusel Sektori valdav ettevõtlusvorm Eksport Koduturul 40% langus Välisturgude olukord on oluline Konkurents Konkureerimine peamiselt hinnaga Koostöö Tööprotsesside optimeerimine Konkurents Eesti Mööblitootjate Liit Asutatud 1991. aastal Liitu kuulub üle 50 organisatsiooni Euroopa Mööblitootjate Liidu (Federation of European Furniture manufacturers UEA) liige Eesti Tööandjate Keskliidu ETTK liige Eesti KaubandusTööstuskoja liige Eesti Väliskaubandusliidu liige
vastutus, kõik ettevõtlusega seotud võlad ja kohustused on võrdselt osanike isiklikul vastutusel. Mitte nagu FIE l, kes on kõige eest ise vastutav. Kuna täisühingus on mitmeid osanikke, võib siin tekkida rohkel konflikte. Usaldusühing on sarnane täisühinguga. Erinevus seisneb selles, et vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik, kes vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest. Eelised ja puudused on sarnased täisühingu omadega. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühing on piiratud vastutusega äriühing, kus osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, vaid ainult ettevõttesse investeeritud vara ulatuses. Osaühingu eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine, suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) ja puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri
Kasumi jagamise probleemid Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust Piiramatu vastutus, kõigi võlgade ja kohustuste eest vastutavad täisosanikud kogu oma varaga 7 Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Selle tõttu on osaühing kõige populaarsem ettevõtlusvorm Eestis. OÜ võivad asutada 1 või enam füüsilist või juriidilist isikut, samas ei pea seal ametlikult ühtegi töötajat töötama. Asutamiseks on vajalik minimaalne algkapital 2500 eur, kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Ettevõtet juhib juhatus, mis valitakse osanike üldkoosolekul. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest
Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav algkapital asutajate arv FIE puudub üks Osaühing 2,500€ üks Aktsiaselts 25,000€ üks puudub; sissemaksete suurus Täisühing määratakse ühingulepinguga kaks puudub; sissemaksete suurus Usaldusühing määratakse ühingulepinguga kaks Tulundusühing 2,500€ kaks
ISESEISEV TÖÖ Kasutades õppematerjali ja internetiavarusi leia erinevate ettevõtlusvormide plussid ja miinused. Ettevõtlusvorm Plussid Miinused FIE Lihtne registreerimise kord FIE vastutab kohustuste oma Puudub minimaalse algkapitali eest kogu oma varaga nõue Suurem maksukoormus Ei pea olema põhikirja võrreldes äriühinguga nt
Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne Ettevõtlusvorm nõutav algkapital nõutav Varaline vastutus Juhtimine (euro) asutajate arv FIE vastutab Juhtimisorganid FIE puudub üks kohustuste eest kogu puuduvad oma varaga
OSAÜHING Karlis Strazdin Rainer Amor Osaühing Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: lihtne ja kiire registreerimine; suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Osaühingu asutamine Milline saab olema ettevõtte ärinimi? Millisel tegevusalal alustate tööd? Kes on osanikud ja kui suur on osanike osakapitali sissemakse? Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress? Milline saab olema osaühingu juhtimine?
Tulundusühis isiklikult tulundusühistu tehakse hääletusel, kus 2500 kaks tu kohustuste eest, kui pole igal ühistu liikmel on kokku lepitud teisiti üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. Ettevõtlusvormide arv Eestis Ettevõtlusvorm Arv FIE 2015. aasta seisuga on Eestis üle 27000 füüsilisest isikust ettevõtja. FIEde hulk on aastate jooksul vähenenud. AS 2014. aasta seisuga on Eestis 3824 aktsiaseltsi, aktsiaseltside arv läheb langevas joones. OÜ 2014. aasta seisuga on Eestis 139016 osaühingut. Osaühingute arv kasvab praegu jõudsalt. TÜ ja UÜ 2005
· nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE vastutab kohustuste eest FIE puudub Üks Juhtimisorganid puuduvad kogu oma varaga
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese ja selleks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt, s.o umbes 3-15 päeva pärast. Osaühingul peab olema juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Sellesse võib kuuluda ü...
enda nimel ettevõtlusega. FIE`ks registreeritakse Äriregistris. Registreerimisega antakse riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvetada. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi, võib lisada juurde ka viite tegevusalale. Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. See on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. 2) FIE ja osaühingu võrdlus FIE OÜ
1LOG(e)g Mairo Küünarpuu 10/11/2016 Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav algkapital asutajate arv (euro) FIE puudub üks Osaühing 2500 eurot või üks puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot Aktsiaselts 25,000 üks Täisühing puudub; kaks
on suur kapitalinõue, ehk siis minimaalselt 25000 eurot tuleb enne AS-i registrisse kandmist kanda ettevõtte arveldusarvele või mitterahalise sissemakse korral sama summa väärtuses vara, mis lepingu alusel antakse üle asutatavale aktsiaseltsile. Aktsiaseltsi juhtimine on kohustuslikult kolmetasandiline, kaasneb seadusest tulenev audiitori nõue ja sellest kõigest tingituna on aktsiaseltsil suured ülalpidamiskulud. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kui ei ole soovi läbi viia suuremahulisi projekte. Osaühing on ühtlasi ka eestlaste seas levinuim ettevõtlusvorm. Ilmselt peitub põhjus ka selles, et osaühingu algkapital on 2500 eurot, aga ettevõtte saab registrisse kanda ka ilma kohese sissemakseta. Kui siiski tekib aja möödudes või olukorra sunnil vajadus teistsuguse ettevõtlusvormi järele, siis enamus ettevõtlusvorme on ümberkujundatavad. Ümberkujundamist keelab seadus vaid
Osaühing Täisühing Füüsilisest isikust Usaldusühing ( OÜ ) ( TÜ ) ettevõtja ( FIE ) ( UÜ ) Olulised punktid Ettevõtte tegevusala Vähemalt 2 osanikku Põhikiri puudub Põhikapitali nõue asutamisel Ettevõtlusvorm Saab registreerida Tuleb esitada vaid puudub Nimi internetis avaldus, kas internetis Kerge Kaubamärk Tuleb taotleda või notari kaudu registreerimine Interneti lehekülg listsents Pangakonto olemasolu Riigilõiv
ja 8. peatüki ka kokku kirjutada siis muutuvad järgnevate peatükkide numbrid) 9. Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine 9.1. Tootmisvõimsus, arendusmeetmed 9.2. Tootmisprotsess ja selle arendamine 9.3. Investeerimisplaan (loetelu vajaminevatest seadmetest, töövahenditest, sisutuselementidest jne koos soetushindadega) 9.4. Koostööpartnerid (allhankijad millistelt ettevõtetelt tellitakse tooraine, materjalid jne) 10. Ettevõtte juhtkond, personal 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine (struktuur alluvussuhted) 10.2.Personal, selle arendamine, koolitusplaanid (milliseid koolitusi vajatakse) 10.3. Töötasu ja palgasüsteemi areng (ajapalk, tükipalk, preemiad, müügiprotsendid vms) 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine (tellitakse raamatupidamine vastavast ettevõttest, kasutatakse kunstniku/kujundaja teenuseid vms) 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus (mille alusel kas planeerimise aluseks on
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu. Üle 400 000 kroonise osakapitali puhul peab osaühingul olema audiitor. Põhiliseks eeliseks piiratud vastutus ning õigus tulu dividendi näol välja maksta, mis loob FIEga võrreldes olulise eelise. Osaühing on Eestis kõige levinuim ettevõtlusvorm. Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. FIE on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Miinused
● Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. ● Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. ● Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Osaühing Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: ● lihtne ja kiire registreerimine ● suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) ● puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest Ärinime valik ja kontroll ● Ärinime valik on üks olulisem tegevus ettevõtte loomisel. ● Erinev ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule. ● Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks
hakkab meile vahendama kõiki vajaminevaid tarvikuid. Esialgu sõlmimegi lepingu ainult ühe pakkujaga. 7.3. Tööjõud. Salongi avamise ajal asub tööle 4 töötajat, kes kõik on ka firma osanikud. Spetsialiseerumine. Hooldusega hakkab tegelema Osanik 4. Pisiremondiga hakkab tegelema Osanik 3. Autodisainiga hakkab tegelema Osanik 2. Raamatupidamis-, juhtimis-, arendus- ja vahendusküsimustega hakkab tegelema Osanik 1. 8. JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON 8.1. Ettevõtlusvorm. Ettevõtlusvorm on osaühing ja selle omanikud on Osanik 1 (40%), Osanik 2 (25%), Osanik 3 (20%) ja Osanik 4 (15%). Osaühingu juhatuse moodustavad: Osanik 1 (juhatuse esimees) Osanik 2 Osanik 3 8.2. Juhtimine ja vastutus. Firma tegevjuht on juhatuse esimees Osanik 1, kes vastutab raamatupidamise, majandusküsimuste lahendamise, marketingi ja koostöö eest partneritega. Osanik 2 vastutab uuenduste juurutamise eest ja salongi konkurentsivõimelisuse eest.
proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi d) Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus. Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand. Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin. Selle plaani peaeesmärgiks oli väikeettevõtete, sh talupoegkonna, tootmise radikaalne ümberkorraldamine ja üleviimine ühisomandil baseeruvale sotsialistikule alusele. Seega ei olnud eesmärgiks mitte eraomandil põhinevate ühistute
Ettevõtte juriidilise vormi valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik
........................................20 9.1. Investeerimisplaan.......................................................................................................................20 9.2. Koostööpartnerid.........................................................................................................................20 10. Ettevõtte juhtkond, personal...........................................................................................................21 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine......................................................................21 10.2. Organisatsioon, selle arendamine, koolitusplaanid.................................................................. 21 10.3. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine..................................................................................21 11. Finantsmajandusplaanid...............................................................................................
Põhi eesmärgiks on pakkuda inimestele teenust- arvuti remonti ja hooldust, samuti ka mis aitab neid igas elupäevas toime tulla arvuti taga. Nagu näiteks arvutiga arveid maksta, internetis ajalehti lugeda või hoopis oma veebilehe tegemisel. Programmide installeerimisel ja nendega töötamisel. Samuti on eesmärgiks teha komisjonimüük. 2.Ettevõte Firma nimi: OÜ Arvutiabi Valdkond: Arvutiteenindus Aadress: Ettevõtlusvorm: Osaühing Partnerid: Puuduvad 3.Toode/ teenus · Riistvara puhastus tolmust · OP süsteemi Puhastus · Tarkvara instaleerimine · OP süsteemide instaleerimine · Registrite ja protsesside korrastamine · Viimaste uuenduste installeerimine · Viiruste- ja Nuhkvaratõrje · Süsteemi turvalisuse seadistamine · Arvuti ja lisaseadmete paigaldus kliendi juures · Traadiga ja traadita arvutivõrgu ehitamine
............................................................. 8 9.1. Tootmisvõimsus, arendusmeetmed..................................................................................8 9.2. Tootmisprotsess ja selle arendamine................................................................................8 10. Ettevõtte juhtkond, personal................................................................................................. 9 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine......................................................... 9 10.2. Organisatsioon, selle arendamine, koolitusplaanid........................................................9 10.3. Palgasüsteem ja selle areng............................................................................................9 11. Finantsmajandusplaanid........................................................................................................9 11.1
.....................................................................................11 9.2. Investeerimisplaan............................................................................................................. 11 9.3. Koostööpartnerid................................................................................................................11 10. Ettevõtte juhtkond ja personal.............................................................................................12 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine........................................................ 12 10.2. Lihttöötajad, koolitusplaanid........................................................................................... 12 10.3. Töötasu.............................................................................................................................12 10.4. Raamatupidamine...........................................................................................................
................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 1.6 Taustaandmed............................................................................................................ 4 2. Turg.....................................................................................................................
registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse. Osaühing (OÜ) Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks. Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada et , osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest;
asutamiskulu sobivaim algkapitali algkapitali väiksema eeliseks on siga Miks/millisel juhul valida see d, kui ei ettevõtlusvor nõue ja nõue ja seltskonna osanike isiklik on huvide eest ettevõtlusvorm soovita m väikse ja sobib siis, sobib siis, varalise partnerit, ei keskmise kergem kui pole kui pole seismiseks, vastutuse kaasata ühiskonna
.......................................................................................................8 9.2. Investeerimisplaan............................................................................................................... 8 9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel.........................................................8 10. Ettevõtte juhtkond ja personal...............................................................................................9 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine.......................................................... 9 10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid.........................................................9 10.3. Palgasüsteem ja selle areng................................................................................................9 11. Finantsmajandusplaanid........................................................................................................9 11.1
2. Sisukord (Äriplaani struktuuri põhjal) 3. Kokkuvõte äriplaanist (kirjutatakse lõpus, pärast äriplaani kõigi peatükkide valmimist) Kokkuvõte annab ülevaatlikku informatsiooni äriplaani ja selle teostamise kohta, sh: · Äriidee ja selle eesmärgid · Äriidee lühike ajalugu ja konkurentsieelis · Investeeringute ulatus ja maht · Finantseerimisallikad · Projekti oodatavad tulemused ja tähtajad 4. Ettevõtte ülevaade · Ettevõtte andmed, sh: ärinimi, ettevõtlusvorm, aadress, sidevahendid, registrinumber, asutamisaeg, tegevusalad, pangaarve number jms. · Lühike ajalugu, ärimissioon, eelnev ja praegune majandustegevus, sh turg, tooted ja sihtrühmad. · Praegune finantsseisund ja ettevõtte tulevikunägemus ehk visioon lähema 3-5 aasta jooksul. 5. Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud · Juhtkonna liikmed, nende haridus, täiendõpe, varasem teenistuskäik (Lisa CV),
· nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi eelised: · võimalus noteerida ettevõte börsil; · võimalus kaasata lai ring aktsionäre; · sobiv suuremate projektide läbiviimiseks; · puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris.
.......................................................13 9.1 Teenusemaht............................................................................................................................13 9.2 Investeerimisplaan...................................................................................................................13 10. Ettevõtte juhtkond ja personal......................................................................................................14 10.1 Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustumine..............................................................14 10.2 Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid.............................................................14 10.3 Palgasüsteem ja selle areng....................................................................................................14 11. Finantsmajandusplaanid..........................................................................................................
AS-Aktsiaselts Raamatupidamine Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. · Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. · Aruandlus Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ettevõtlusvormid FIE, OÜ referaat FIE olemus, eelised ja puudused FIE on füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub omal nimel tasu eest kaupu või teenust. See ettevõtlusvorm sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE-na tegutsemise plussid: 1. puudub vajadus omada partnerit; 2. odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; 3
Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine nõutav nõutav algkapital asutajate (euro) arv Osaühing 2500 eurot või üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik puudub, kui isiklikult osaühingu juhtimisorgan on juhatus;
Riik reguleerib vähe Ühe inimese kompetentsil põhinev Ei pea olema põhikirja Piiratud karjäärivõimalused Kassapõhine Omandiõigust ei saa raamatupidamine jagada Pole miinimumkapitali Madal usaldusväärsus nõuet Maksustatakse ainult üht Suurem maksukoormus inimest kui äriühingul Aktsiaselts (AS) Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm. Aktsia omanik on aktsionär, kes ei vastuta isiklikult Asi kohustuste eest, vaid vastutab ainult oma sissemaksu ulatuses. Sissemaks võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Asutamisel sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osaühing (OÜ) Osakapital on osadeks jaotatud Osakapital min 2500 € Sissemaks võib olla rahaline või mitterahaline Enamlevinud ettevõtte vorm Eestis. Osanik ei vastuta isiklikult, OÜ vastutab see eest kogu
.............................................................................15 9.3. Investeerimisplaan......................................................................................................... 15 9.4 Koostööpartnerid.............................................................................................................15 10. Ettevõttejuhtkond, personal................................................................................................ 16 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine.....................................................16 10.2. Organisatsioon, selle arendamine, koolitusplaanid......................................................16 10.3. Palgasüsteem ja selle areng..........................................................................................16 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine....................................................................16 11. Finantsmajandusplaanid............
Raha liikumisega seotud funktsioonid (finantseerimine, arveldamine) Personalifunktsioon (inimesed ja nende juhtimine) Organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri kujundamine, kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine) Ettevõtte liigitus: Ettevõtte haruline kuuluvus- tegevus ala Ettevõtte suurus väike (kuni 50 (100) töötajat),- keskmine (50 (100) - 500 (1000) töötajat) - suur (üle 500 (1000) töötaja) Ettevõtlusvorm (reguleeritud seadusandlusega) Eesmärgipüstitus Asukoht Tehnilis- majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi- töö e. personalimahukad ettevõtted - seadme e. kapitalimahukad ettevõtted - materjalimahukad ettevõtted - energiamahukad ettevõtted Valmistamisprintsiibi järgi - üksiktootmine, - korduvtootmine Valmistamismeetodite järgi – vooltootmine, - töökojatootmine 13
ühingulepinguga on ette nähtud teistmoodi. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama. Ka osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Antud äriühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida. Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
24.Mis on tulundusühingu plussiks ja miinuseks? Plussiks on see, et liige ei pea üksi vastutama kõige eest. Miinuseks on see juht võib keskenduda ainult iseendale ja unustab kõik kõrvalised isikud ära, ei arvesta nende huvidega. 25.Mitu liiget saab asutada aktsiaseltsi? 1 või mitu juriidilist või füüsilist isikut. 26.Kui suur on seadusega ette nähtud kapitali suurus aktsiaseltsis? Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. 27.Milline juhtimisvorm moodustatakse aktsiaseltsis? Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. 28.Kuidas toimub vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest? Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda
oleks võimalik ellu viia. Oled otsustanud hakata ettevõtjaks ning sul on olemas kompetents, kogemused ja teadmised. Enne kui hakkad äriidee elujõulisust hindama ja äriplaani kirjutama, tuleb täpselt kindlaks määrata oma äriidee. Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardiperiood. Ettevõtte asutamise eelsed toimingud: 1. Ettevõtte tegevusala. 2. Ettevõtlusvorm. 3. Äriühingule ärinimi 4. Kaubamärk. Esmalt kontrolli selle kasutamise võimalust. 5. Internetidomeen 6. Äri asukoht Ettevõtet asutada on lihtsam siis, kui oled endale enne selgeks teinud, millistest toimingutest äriühingu asutamine ja registreerimine koosneb: 1. Asutamislepingu ja põhikirja koostamine 2. Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse Ettevõtlusega alustamise üks esimesi samme on äriplaani kirjutamine.
................................................................................ 16 9.2 Investeerimisplaan.......................................................................................................... 16 9.3 Koostööpartnerid.............................................................................................................16 10 Ettevõtte juhtkond, personal................................................................................................ 17 10.1 Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine........................................................ 17 10.2 Organisatsioon, selle arendamine, koolitusplaanid.......................................................17 10.3 Palgasüsteem ja selle areng...........................................................................................17 10.4 Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine.....................................................................17 11 Finantsmajandusplaanid...........
poolest odavamad, kuna antud juhul oleme meie maaletoojaks või siis tootjaks. Kvaliteeditasemelt püüame teisi ületada. Kuna vastavat tehnikat on Saksamaal ja ka mujal juba aastaid kasutatud ning nende töökindluses ja vastupidavuses ollakse veendunud, anname ka meie enamusele oma toodetest eluaegse garantii. Ent konkreetse toote garantii sõltub ikkagi konkreetsest tootest ja tootjast. 4. JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON Ettevõtlusvorm on osaühing ja selle omanik on Oliver Lopato (osanik 1), kellele kuulub 95% ning 5% osanik 2 osaühingust. Firma tegevjuht on juhatuse esimees osanik 1 , kes vastutab raamatupidamise, majandusküsimuste lahendamise, marketingi ja koostöö eest partneritega. Osanik 2 vastutab uuenduste juurutamise eest ja salongi konkurentsivõimelisuse eest, vastutab vajaminevate toodete tellimuse koostamise eest ja salongitöötajate tööaja arvestuse eest,
ümber kujundada. Usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või
1.SLAID FIEKS SAAMINE KES ON FIE? Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm, mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE võib olla iga füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15aastane isik, kellele vanem on andnud nõusoleku või kohus on laiendanud teovõimet tegeleda majandustegevusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 9, 10 ja 11). FIE ega temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb, ei ole juriidiline isik. FIE võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole
.........................................................................................................19 9.2. Investeerimisplaan............................................................................................................. 19 9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel.......................................................19 10. Ettevõtte juhtkond ja personal.............................................................................................20 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine........................................................ 20 10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid.......................................................20 10.3. Palgasüsteem ja selle areng..............................................................................................20 10.4. Ettevõtte väliste spetsialistide kasutamine.......................................................................20 11. Finantsmajandusplaanid......
Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes – kavandamises, organiseerimises, kontrollimises- ja seetõttu peavad ettevõtjad
annaabi.ee 
