kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid;
kahanev mastaabiefekt decreasing returns to scale Убывающий эффект масштаба kahaneva piirtootlikkuse law of diminishing marginal Закон убывающей предельной seadus productivity производительности kasvav mastaabiыээые increasing returns to scale Возрастающий доход масштаба keskmine kogukulu average (total) cost, AC Средние (совокупные) затраты keskmine kogutoodang average physical product, APP Средний продукт Ilmutatud kulu Explicit cost Явные затраты ilmutamata Implicit cost Неявные затраты keskmine muutuvkulu average variable cost, AVC Средние переменные затраты
Kui nõutava koguse suhteline muutus on samasuur kui hinna suhteline muutus, on nõudlus ühikuelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient võrdub 1ga. Kui nõudlus kõver on horisontaalne sirge, on nõudluse hinnaelastsuskoefitsient lõpmatu. See kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudlsukõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastuskoefitsient 0, tegemist on täielikult mitteelastse nõudlusega. ELASTSUS JA KOGUTULU Kogutulu rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kogutulu leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel: TR=QxP 1) kui elastuskoefitsient on suurem kui 1, vähendab hinna tõuskogutulu 2) kui elastsuskoefitsient võrdub 1ga, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.
erasektoris toodetu elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + * normaalkaubad, väärtus positiivne - * inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2.Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + * asenduskaubad, väärtus positiivne - * täiendkaubad, väärtus negatiivne 4.Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine
osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Sellele sarnane turg on näiteks rahvusvaheline valuutaturg. Eeldatakse, et ettevõtte eesmärk on kasumit maksimeerida. Täielikult konkureerival turul ei ole võimalik ettevõttel mõjutada hinda. Muuta saab ainult pakutavat kogust. Suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida ainult lühiajaliselt. Seda põhjustab nõudmine ja pakkumine turul, mille tulemusena kujuneb selline hind, et erinevus kogutulu ja -kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb toob see turule juurde ettevõtteid. See omakorda alandab hinda turul. Kui ettevõtte saab kahjumit, lahkub osa ettevõtteid turult ja pakkujate arv väheneb. Hind tõuseb. Täielikult konkureerivale turule on iseloomulik, et hind on võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamise võimalus toob turule uusi ettevõtteid. Täielik konkurents Tunnus Ettevõtete arv Palju
protsentuaalne muutus on nõudlusühikuelastne. Elastsus = 1 Elastne-Kauba nõudlus onelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1 Täielikult elastne-Täielikult elastsenõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = lõpmatuseni HIND JA ETTEVÕTTE KOGUTULU Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus R=pxq Nõudluse elastsust mõjutavad: ·Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu ·Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus ·Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab ·Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne II LOENG I OSA. Firma roll majanduses. Konkurents
Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka
- Alternatiivkulu III Ratsionaalsed inimesed mõtlevad "piirides" · Maailm ei ole must ja valge · Piirmäära muutused ökonoomikas = väike muutus tegevuskavas · Restoranis -> mida annab täiendav klaas veini? · Õppimine doktorantuuris -> täiendav aasta ülikoolis, kulud: (õppemaks, saamatajäänud palk, aeg, raamatud, riided) ja tulud: (kõrgem töötasu terve ülejäänud eluaja jooksul, õppimise rõõm) · Ratsionaalne indiviid tegutseb siis ja ainult siis kui piirtulu on suurem kui piirkulu. IV Majandusagendid ja stiimulid · Kui õuna hind tõuseb, eelistavad tarbijad pirne ning samal ajal õunte kasvatajad palkavad rohkem tööjõudu, sest õunte kasvatamine on kasumlik; · Kui kütuseaktsiisi tõstetakse -> inimesed hakkavad sõitma kütust vähetarbivate autode või ühistranspordiga; · Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad inimesed halbades ilmastikutingimustes oluliselt ettevaatlikumalt. V Kaubavahetus on kõigile kasulik
käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond
hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver
kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudluskõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient null ning siis on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega. Üldistavalt võib öelda, et tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähemelastsem madalate hindade korral. Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid, kuna selle abil on võimalik välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu. Kogutulu on rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Selle suurus leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel. Siin on järgmised võimalused: 1) Kui E on ühest suurem, siis hinna tõus vähendab kogutulu. 2) Kui E võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. 3) Kui E on ühest väiksem, siis hinna tõus suurendab kogutulu. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb,
töötajaid vähe ning iga täiendava töötaja palkamine suurendab oluliselt toodangut. Paraku alates kolmandast töötajast on iga järgmise töötaja piirtoodang väiksem ning muutub koguni negatiivseks alates kaheksandast töötajast (liiga tööjõumahukas keskkond võib vähendada tootlikkust ehk üksteisele „jäädakse jalgu“). Nimetatud nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks. Ettevõtte kogukulu (TC – total cost) lühiperioodil jaguneb püsikuluks ja muutuvkuluks. TC = FC + VC Püsikulu (FC – fixed cost) on kulu, mille suurus ei muutu, kui ettevõte muudab lühiperioodil oma tootmismahtu. Püsikulud esinevad isegi juhul, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulu (VC – variable cost) on kulu, mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (näiteks tööjõukulud või toormaterjali soetamine). NB! võrdluseks pikal perioodil TC = VC (sest kõik kulud on muutuvkulud)
Elastsus < 1 – Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlus ühikuelastne. Elastsus = 1 – Kauba nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1 – Täielikult elastse nõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = omega Hind ja ettevõtte kogutulu Ettevõtte kogutulu = kauba hind x müüdud kogus R=pxq Nõudluse elastsust mõjutavad: – Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu – Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus – Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab – Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne ETTEVÕTTE ROLL MAJANDUSES
monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12
o Madalamate hindade korral, nõudlus on mitteelastne, sest kogused on suured ja tarbijad ei ole hinnatundlikud. · · hi · nõut · Elastsuskoefitsie nd av kogus nt · 10 · 0 · ----- · 8 · 2 · -9 · 6 · 4 · -2,333 · 4 · 6 · -1 · 2 · 8 · -0,429 · 0 · 10 · -0,11111 · · Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne
Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma
Ettevõtja käitub ratsionaalselt. Firmateooria põhimõisted Firmateooria tegeleb hüviste pakkumise kujunemise teoreetiliste aluste käsitlemisega. Ettevõte (firma) on väikseim majandusüksus, mis toodab eesmärgipäraselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Firma on samastatav tootmistehnoloogiaga, mis muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on kasumi (perioodi kogutulu ja kogukulu vahe) maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne.
Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%) E= delta 0 (%) / |delta P| (%) MU1/ P1 MU2/P2 3. LOENG FIRMATEOORIA Ettevõte on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on kasumi, s.t mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Firmateoorias tehakse majapidamisteooriaga analoogilisi lihtsustavaid eeldusi: 1. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama (pole varusid) 2. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed
protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus · kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks kulutatakse Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine.
otsest rahalist väljamakset. Majandusanalüütilises arvestuses eristub: Otsene kulu kui ettevõte ostab ressursse, mida ta ise ei oma. Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist,
Majanduslikud kulud Otsesed kulud tekivad, kui ettevõte ostab tootmistegureid, mida ise ei oma. Nende (võõraste) tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. Kaudsed kulud laias, üldises e majandusanalüütilises tähenduses on loovutatud võimalus teha või saada midagi muud või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu (kogulaekum e kogutulem TR), millest on maha võetud ainult otsesed (e ilmutatud) kulud. Majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust lahutada kõik majanduslikud kulud, see on kõik alternatiivkulud e teisisõnu otseste ja kaudsete kulude summa. Kasutatakse ka nimetusi lisakasum e supernormaalne kasum. Normaalkasum e normaalne kasum on termin, mida mõnikord kasutatakse
tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
tootmisvõimalusi vaid ainult meie eelistusi toodetavate koguste osas. Kui oletada, et alkoholi tarbimist piirava poliitika tulemusena õnnestub piirata tarbimist koguseni Q* tähendab see, et kõik punktid paremal pool seda kogust ei kuulu meie valikute hulka ja valime punkti tootmisvõimaluste piiril, mis jääb vasakule Kogusest Q*. 10 7) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu
Hind
100 A
50 B
Kogus
100 200
Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse
rohkem kui alanes hind
Võiks langetada hinda-suurem kasum.
Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutus
koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest kesmisest. Tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastsem madalate hindade korral. Kui nõudluskõver on horisontaalne on tegemist täielikult elastse nõudlusega. Vertikaalse sirge korral on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega. Kogutulu(TR total revenue) raha summa , mida firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*P · E>1, hinna tõus vähendab kogutulu · E=1, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · E<1, hinna tõus suurendab kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida rohkem on hüvisel asenduskaupu · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarvija sisssetulekust Nõutava koguse muutust sõltub ka tarija sissetuleku muutusest ja teiste hüviste hindade muutusest.
positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ).
enamasti kogu oma raha mingi ühe kauba või teenuse peale, vaid moodustame erinevatest hüvistest (igal eelarveperioodil) mingi komplekti. Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks (marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda?
Miks monopolidele halvasti vaadatakse? Põhjus on selles, et kui monopolide tegevust ei reguleerita, piiravad nad kõrgema hinna saamiseks oma toodangut. Selgitamaks kuidas see toimub, vaatame kõigepealt hinna kujunemist täieliku konkurentsiga turul. Seal on üksik agent hinnavõtja, mis tähendab seda, et ta oma tootmisotsustega turuhinda ei mõjuta (nõudluskõver on tema jaoks horisontaalne). Turul on palju tootjaid ning firma omab seal suhteliselt väikest osa. Tootmismaht määratakse piirkulu ja piirtulu lõikepunkti järgi. Firma suurendab oma toodangut niikaua kuni iga täiendav ühik annab veel kasu (piirtulu on suurem piirkulust). Täieliku konkurentsiga turul on piirtuluks müügihind. Joonis 3.2. Hind ja kogus täieliku konkurentsi korral. Monopoli jaoks on piirtulu müügihinnast väiksem. See on sellepärast nii, et monopolist peab müügimahtu suurendades oma hinda alandama. Seda peab ta tegema mitte ainult viimase ühiku