Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piirkulu, püsikulu, kogukulu, muutuvkulu, kahjum, tooteühik, majanduskasum, kulusid, kahjumi, kogutulu, piirtulu, töötaja, muutuvkulud, produkt, maksimeeriv, kulukõver, püsikulud, normaalkasum, mastaabisääst, pikal, piirkulukõver, mastaabisäästu, piirprodukt, konkureeriva, turuhind, nõudlus, alternatiivkulu, kuludega, 21000, tootma, harustteoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna
Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused
c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c
mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu
võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid d. pole firmal mingeid püsikulusid Küsimus 17 Firma maksimiseerib:: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. turuosaga küsimus b. Kasumi väljundi ühikule c. kogukasum d. kogutulu Küsimus 18 Kui firma suurendab kõigi ressursside Õige kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, Hinne 1,00 / 1,00 siis võib väita, et: 5/10 Arvestustest 4.1 Märgista Vali üks: küsimus a. tegemist on mastaabisäästuga b
PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga.
tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil. kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks. Majandusanalüütilises arvestuses on: otsesed kulud alternatiivkuude vorm, mis esineb ettevõtte otsese rahalise kulutusena, väljamaksena ostetud e võõraste tootmistegurite eest. kaudsed kulud kõige laiemas tähenduses ressursside kasutamise alternatiivkulud kui need ressursid kuuluvad ettevõtetele või on
Kui tarbijate sisse tulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule,siis on tegemist normaalkaubaga Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab- tarbijatesissetuleku vähenemine Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna-tekib kauba puudijääk Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on seda kaupa valmistavate töötajate palga langus Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta nisu hinna tõus 3. Elastsus Kui kauba nõudlus on ühikelastne,siis kogutulu ei muutu,kui kauba hind muutub · Õige Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem · Vale.koefitsent on nullist väiksem Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lieaarse nõudluskõvera kõigis punktides ühesuurune · Vale.nõudluson tavaliselt elastne kõrgemate hinnade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne
väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne Elastsuskoefitsent muutub nõudluskõvera igas punktis Kogutulu (TR) on rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvistele tehtavate kulutuste
o Madalamate hindade korral, nõudlus on mitteelastne, sest kogused on suured ja tarbijad ei ole hinnatundlikud. · · hi · nõut · Elastsuskoefitsie nd av kogus nt · 10 · 0 · ----- · 8 · 2 · -9 · 6 · 4 · -2,333 · 4 · 6 · -1 · 2 · 8 · -0,429 · 0 · 10 · -0,11111 · · Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne
6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu
Tüüpiline monopoli nõudluskõver. Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult
tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega
vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest
positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ).
1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud:
MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on
Kui nõutava koguse suhteline muutus on samasuur kui hinna suhteline muutus, on nõudlus ühikuelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient võrdub 1ga. Kui nõudlus kõver on horisontaalne sirge, on nõudluse hinnaelastsuskoefitsient lõpmatu. See kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudlsukõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastuskoefitsient 0, tegemist on täielikult mitteelastse nõudlusega. ELASTSUS JA KOGUTULU Kogutulu rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kogutulu leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel: TR=QxP 1) kui elastuskoefitsient on suurem kui 1, vähendab hinna tõuskogutulu 2) kui elastsuskoefitsient võrdub 1ga, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.
muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne. · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on
Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb). Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi) 14. paremale (c) 15. (d) inferioorne kaup kaup, millest ollakse nõus loobuma, kui raha saadakse juurde. 16. (e) 17. (a) 18. (a) 19
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine.
kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC)
tootmissisend ei ole muudetav. Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks.
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
Majanduslikud kulud- on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC)- mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. MC = TC : TP; TC - firma kogukulud Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP 5.TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid Keskmine kogutulu (ATC) kogutulu ja valmistatud toodangu koguse jagatis. TC ATC= TP Keskmine püsikulu (AFC) kogupüsikulu ja koguprodukti jagatis. TFC AFC = TP Keskmine muutuvkulu kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis TVC AVC = TP 29 Piirkulu mõiste ja arvutusvalem Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. TC MC= = TVC TP 30 Pika perioodi keskmise kulu kõver. Näidata joonisel
annaabi.ee 
