saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) 5.Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. 6.Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. 7.Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.8.Direktiivselt planeeriv- valitsusel kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks. Üksikisiku tasand-tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesele osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel
9. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? Üldplangile ühes eksemplaris 10. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? Toimumise kuupäev 11. Kus viidatakse protokolli lisadele? üldplangil 12. Kes allkirjastab protokolli? Koosoleku juhataja ja protokollija 13. Mitu korda võib dokumenti dokumendiregistrisse kanda? 1 korra 14. Millised elemendid sisalduvad ideaalses resolutsioonis? Täitjate nimed; ettekirjutav tegevus; lahendamise kord; tähtaeg; resolutsiooni autori allkiri ja kuupäev. 15. Millal loetakse dokument tähtaegselt täidetuks? 16. Millises dokumendis määratakse kindlaks asjaajamisperioodi pikkus? Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest. 17. Milline dokument vormistatakse asutuses asjaajamise üleandmiseks - vastuvõtmiseks? Vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt 18
mida konkreetse iteratsiooni vastavas distsipliinis toodetakse. Iga iteratsiooni järel kirjutatakse tabel üle vastavalt sellele mis tegelikult tehti ja kui plaanid muutusid. 13. Agiilne UP Protsessid on kahes jaotuses, mis on omakorda kaheks. Rasked vs kerged protsessid ja ettekirjutavad vs kohanevad protsessid Rasked - palju artifacte, rangud ja kontroll, viimistletud pikk detailplaneerimine, pigem ettekirjutav kui kohanev Ettekirjutav protsess - üritab planeerida ning ette kirjutada tegevusi ning inimressursside omistamist detailselt suurema osa projekti kohta. Kasutab tavaliselt kose mudeli elutsüklit (not iteratiivne) - defineeritakse kõik nõuded, siis detailne disain ja alles seejärel realiseeritakse. Kohanev protsess, agiilne - käsitleb muutust kui vältimatut paratamatust, millega on tarvus kohaneda, tavaliselt kasutatakse iteratiivset elutsüklit, reageerib muutuvatele nõuetele.
..üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus jne. FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne Keeleteaduse harud Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid. Oletus: sugulaskeeled on arenenud algkeelest, ühest allikast
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud.
4. riskeerima tehingute tegemisega – to risk making transactions 5. õigusnõustamist otsima – to seek legal advice 6. tagama, et leping kehtiks – to ensure that the contract would be valid 7. õiguslikke vahendeid kasutama – to use legal means 8. harjuma õiguslikke vahendeid kasutama – to get accustomed to using legal means 9. omama teadmisi millestki – to have knowledge of smth 10. ette kirjutama, ettekirjutus, ettekirjutav – to prescribe, prescription, prescriptional 11. karistust kandma – to serve punishment (ka to suffer a penalty) 12. vägivaldselt käituma (kellegi suhtes) – to act violently towards smb 13. ajutine ametist/spordist kõrvaldamine (n,v) - suspension 14. väljaheitmine (n,v) - expulsion 15. seadusi jõustama – to enforce rules 16. õiguskaitseorganid - law enforcement agencies 17. seadust järgima – to obey the law
– sest Tõnisson oli see, kes uskus siiralt oma rahva soovi olla demokraatlik ja tugev riik (vastupidiselt vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti). Sundmäärused 1934. a Rahva poolt võetakse vastu vabadussõjalaste põhiseadus (2/3 hääletab selle poolt), jõustub 24.01.34 ….. 1935. a sundmäärused 17.12.1934 sisekaitse ülema sundmäärus: keelav ja piirav teemade ja valdkondade suhtes, ettekirjutav pealkirjade, tooni, väljendusviisi osas, suured õigused sisekaitse ülemal. 26.07.1935 kirjastusühisus „Postimees“ pannake sekvestri alla s.t. toimetusse saadeti sisekaitse inimestest grupeering, kes võtsid lehes ülemvõimu (ehk valitsuse kontrolli all), selleks lõi võimaluse kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga kritiseeriv valitsuse suhtes ja see maksis neile kätte. Tõnisson eemaldati lehest
traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, mille oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi
Makromajanduspoliitilised eesmärgid on laialdaselt aksepteeritud kogu maailmas. Nendeks on: 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt
Nendeks on: 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. 11 Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: •struktuuripoliitika, •konkurentsipoliitika, •rahapoliitika ja •fiskaalpoliitika. Rahapoliitika Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust jainflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika ajalugu 1950. ja 1960
(kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia) Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline hedonism on teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või kannatus ainus negatiivne seesmine väärtus. Kõik teised väärtused tulenevad neist kahest. Eetiline relativism arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes
ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) *Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. *Osalev-valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. *Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem. *Direktiivselt planeeriv - valitsusel kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks Keskkonnapoliitika *Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub: üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.
Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid: · teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes · tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest · teate haakuvus eelnevalt öelduga
.Internet lõhub massikommunikatsiooni erinevust teistest kommunikatsioonivormidest ?Igal tasandil on samad küsimused: Kes kommunikeerub kellega? Miks kommunikeerutakse Isiku tasandi kommunikatsioon autokommunikatsioon: iseenda kogemuse sõnastamine, sisekõnes, päevikus. Isiksuslik domineerib eneseväljendus, emotsionaalne kontakt, reeglid vabad, dialoogilisus kahepoolsus. Rolliline- domineerib instrumentaalne aspekt, reeglid ette .kirjutatud rollisuhetega, sageli ühepoolne, ettekirjutav, aru andev Kommunikatsioon grupis kommunikatsioon kui gruppi sisestruktuuri kujundaja, grupi .märgid, arvamusliidri roll, rituaal kui grupikommunikatsioon Massimeedia tehnoloogia + institutsioon. Võimaldanud väärtuste-normide laiemat levikut .silmast-silma interaktsioonita .Massikommunikatsioon teabelevi suure inimhulgani Raamat trükikunst 1454 (Ajaleht, ajakiri 17.saj(massiajaleht 1830ndad Raadio 1895.a, Eestis 1924 (Televisioon ca 1926.a (Eestis 1955
tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga
inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned
14% 4. Partnerlus ja ressursid 8. Ühiskonnaga seonduvad 9% tulemused 6% Innovatsioon ja õppimine Joonis 17. Euroopa Kvaliteediauhinna mudel Mudel on mitte-ettekirjutav raamistik, mis põhineb üheksal kriteeriumil. Viis nendest on "võimaldajad" ja neli "tulemused" (tabel 4). Võimaldajad e. tegevuse eeldused kirjeldavad ettevõttes toimivaid süsteeme ja põhimõtteid, tulemused näitavad tegevuse mõõdetavaid resultaate. Protsendid kajastavad antud valdkonna osatähtsust tervikjuhtimisest. Näiteks klientide rahulolus saavutatud olulised tulemused (kliendirahulolu trend, turuosa jne.) on
Agiilne UP Metodoloogid klassifitseerivad protsesse järgmiselt: Rasked (heavy) vs kerged (light) protsessid Ettekirjutavad (predictive) vs. kohanevad (adaptive) protsessid Rasked protsessid on järgmiste omadustega: Palju artifacte, mis luuakse bürokraatlikus atmosfääris Rangus ja kontroll Viimistletud pikaajaline detailplaneerimine M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Pigem ettekirjutav kui kohanev Ettekirjutav protsess üritab planeerida ning ette kirjutada tegevusi ning (inim) ressursside omistamist detailselt suhteliselt pika ajaperioodi (suurem osa projektist) kohta; .. kasutab tavaliselt kose mudeli (mitte iteratiivset) elutsüklit: esmalt defineeritakse kõik nõuded, teiseks defineeritakse detailne disain, kolmandaks realiseeritakse. Kohanev (adaptiivne) protsess käsitleb muutust kui vältimatut paratamatust, millega on tarvis paindlikult kohaneda.
negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele (Saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid) Otsustav - valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid, mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele. Osalev - Valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või rekonstrueerimisel. tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele. Ettekirjutav - Valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem. Direktiivselt planeeriv - valitsusel on kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks. Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemida lahendamine toimub: Üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.
ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnaaspekt: Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda.
ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Demingi juhtimismudel ja selle faasid. Integreeritud juhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001)
ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Demingi juhtimismudel ja selle faasid. Integreeritud juhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. EMAS. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001)
lünklikkus, nii dokumentide kui ka kriitika ebausaldusväärsus jms. Stalinismi- aegse teatriloo uurimise kontekstis on allikakriitiliste ja psühholoogiliste probleemidena osutatud mh. (bürokraatlike) allikate rohkusele ja hierarhiale, subjektiivse või suulise ajaloo kaasamisega seotud küsimustele ning uurija positsiooni määratlemise vajadusele (Hion 2002: 87–90). Näiteks ei paku 1940. aastate lõpu ja 1950ndate alguse, teatrile pigem ideoloogilisi nõudmisi ja suuniseid ettekirjutav kriitika adekvaatset kajastust tegelikust vastastikusest suhtlemisest lava ja publiku vahel. Põhimõtteliselt kerkivad eelmainitud küsimused aga kogu XX sajandi teise poole teatriloo käsitlemisel. Stalinismi- järgsete kümnendite teatriarvustus oli küll kordades pädevam ja usaldusväärsem, kuid ajaline distants kunagise kunstisündmuse ja tänase uurija vahel hakkab paratamatult üha enam kaasmõju avaldama; liiatigi kirjutas selle ajajärgu, näiteks 1970
tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigussüsteemist, mille tegevuse eesmärgiks on reguleerida ja kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia
inimeste üle olevat "maagiline." Õiguse ja sotsioloogia vahekord. Sotsioloogiat ja õigusteadust on nii sotsioloogia- kui ka õigusteaduslikus kirjanduses reeglina vastandatud. Esimene kujutab endast sotsiaalset tegelikkust kirjeldavat ja seletavat teadust, teine esineb sotsiaalse tegelikkuse suhtes normatiivses rollis. Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida see, mis on, õigusteaduse eesmärgiks on fikseerida see, kuidas peab olema. Esimene on ettekirjutav ja tehniline, teine on seletav ja kirjeldav. Just mainitud erinevus on ka põhjuseks, miks paljude õigussotsioloogide arvates sotsioloogia ja teiste sotsiaalteaduste uurimistulemusi ei saa õigusteadus kui normatiivne teadus võtta normatiivsena. Asjade faktiline seis ei pea tähendama asjade nõutavat seisu. Samas on õigesti osutatud sellele, et mainitud meetodite ja eesmärkide erinevuse kõrval on sotsioloogial ja õigusteadusel ka äärmiselt
2.Kaksteist tahvlit Roomaõigustraditsioonile pani aluse XII tahvli seadused 451-450a eKr. Rahvas hakkas vabaduse tagatisena nõudma turvalisust, oli vaja kõigile kättesaadavaid seadusi , mille täitmine oleks kohutuslik kodanikele. Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud
concordia. 2.Kaksteist tahvlit Roomaõigustraditsioonile pani aluse XII tahvli seadused 451-450a eKr. Rahvas hakkas vabaduse tagatisena nõudma turvalisust, oli vaja kõigile kättesaadavaid seadusi , mille täitmine oleks kohutuslik kodanikele. Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. Aastast pärit kompromissi vilja. Õigusele anti kirjalik vorm. Õigus pidi olema kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Roomas oli diktaatorlik, õigust ettekirjutav võim, kelle peale ei olnud võimalik kaevata. Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust
interpretant valmisolek reageerida märgile tähendus (signification) -- objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima kontekst Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist: tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab)
On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil
ühiskonnas toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu inimkäitu-mise olulise (relevantse) osa; 4) legitiimsuse tunnus: kehtiv positiivne õigus luuakse riigi tahteakti tulemusena pädevate institutsioonide poolt ja selleks ettenähtud korras, kuid formaalsest aspektist muutuvad kehtivaks õiguseks ka riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava-, moraali- ja korporatiivsed normid (vt nt TsüS § 2 lg 1 tava legitimeerimise kohta); 5) preskriptiivsuse tunnus: õigus on ettekirjutav, see on täitmiseks – kui õigust ei täidetaks, oleks tegemist nn surnud õigusega (ius nudum); 6) üldkohustuslikkuse tunnus: õiguskorraga garanteeri-takse kehtiva positiivse õiguse toime ajas, ruumis ja isikute suhtes riigi kogu jurisdiktsiooni alla kuuluval alal; 7) väärtustunnus: õigusriigile kohast õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt (vt järgnevalt ülipositiivne õigus Õiguse realiseerimise 3 põhiviisi:
Sisse on viidud intensiivne konsultatsiooniabi makro- ja mesotasandil. Turul osalejad on küll formaalselt endiselt sõltumatud, kuid nende tegevusväli on siiski oluliselt piiratud. Osalev. Valitsus võtab üle teatud ülesanded turul osalejatelt, kes pole võimelised piisaval määral realiseerima kollektiivseid eesmärke. Riiklikus omanduses ettevõtted või riigi osalus firmades on vahenditeks selle saavutamisel. Ettekirjutav. Valitsus sunnib turul osalejaid täitma teatud ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle käitumisviisi üldisteks vormideks on lubade ja litsentside süstee- mid. Direktiivselt planeeriv. Kõikehõlmava plaani raames annab valitsus ettevõtetele direktiive kindlate ülesannete täitmiseks. Tihe kontroll, negatiivsed sanktsioonid ja sundus on vahen- diteks, et saavutada ettevõtete tegevuse kooskõla valitsuse
annaabi.ee 
