Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen". Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II. "Setukeste laulud" IIII kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen".
Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 1992. aasta rahareformist alates on eestlased muuhulgas kasutanud ka Jakob Hurda näopildiga 10-krooniseid kupüüre.
See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast (esindatud olid kõik zanrid), mida oli kokku 122 317 lk., peale selle veel murdeaineid. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli küll algselt saksa keeles ("Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberliefungen"). Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis.1992. aastast antakse Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk (A. Rimm, arhitekt A. Mänd). J. Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994, autor on J. Soans.
esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estoniae Antiquae". 1865 Johann Voldemar Selts tegeles algselt Vanemuine polnud ainult VANEMUISE SELTS jaanipäeval, Jannsen peamiselt koorilaulu, Tartu keskne, tal oli üle- Tartus ettekande- ja eestiline tähtsus.
Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast, mida oli kokku 122 317 lk. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli algselt saksa keeles. Ta kavatses välja anda terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Hurda töö oli nii suur ja nii tähtis kogu 20. sajandi Eestile, et tundub, justkui pannuks ta suuresti aluse just sellele sajandile Ta tahtis olla rahvusliku liikumise juht. Kuid just see osa tööst, mis on tehtud pärast Hurda olupoliitikast kõrvale tõrjumist, on vapustanud nii Eestit kui maailma, ta luulekogud on
koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja Kolga-Jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel
18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja
folkloristika; J. Hurt rahvaluule publitseerijana • “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie-osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud; • Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari; jätkamisel); • Setukeste laulud I-III (1904-1907; Jakob Hurt kogus rahvaluulet mitmel viisil. Üheks viisiks olid üleskutsed ajalehes, mis palusid rahval endal talle materjali saata. Samuti kasutas ta erinevate kogujate abi, kelleks enamasti olid üliõpilased, kes käisid otse pärimusrühma juures materjali kogumas. Enne publitseerimist vaatas ja analüüsis materjalid, et eraldada tähtsam info vähemtähtsast.
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II. "Setukeste laulud" IIII kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida
kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (187586) ja II (188486). "Setukeste laulud" IIII (190407) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die
,,18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded." (Ibid) ,,Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui
1 Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor 8 interneti teel. URRAM annab ülevaate, milliseid teavikuid leidub kooli-, muuseumi- ja erialaraamatukogudes (Talihärm, 2013). 4.5 ELLU ELLU on Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu, mille kaudu on kättesaadav eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus (Talihärm, 2013). 4.6 ISE Index Scriptorum Estoniae ehk ISE on avalik ja internetis tasuta kättesaadav Eesti artiklite andmebaas, kust leiab Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklid. Andmebaasi täiendatakse igapäevaselt ning seda koostavad 12 Eesti raamatukogu. Haldus- ja arendusküsimustega tegeleb ELNET Konsortsiumi andmebass ISE töörühm (Talihärm, 2013). 4.7 DEA (digiteeritud ajalehed) DEA ehk Digiteeritud Eesti ajalehed on avalik ning internetis kättesaadav vanade
kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3. Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari). 4. Setukeste laulud I-III (1904-1907). 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurdale tähendas rahvaluule eestlastele tähtsat ajalugu, mis oli vajalik laia silmaringi jaoks ja omas esteetilist väärtust. Ta vaatles folkloristikat kui teadust. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" - Rahvaluule väärtustamine, oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust);
folkloristika; o Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695lk rahvaluulekirjapanekuid o Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel. Hurt rahvaluule publitseerijana ,,Eestirahva ajaraamat" viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja kolga-jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. Mathias Johann Eisen (1857-1934) 1879-1885 õppis TÜ-s teoloogiat; 1886-1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas; 1919-1934 eradotsent ja isiklik professor TÜ-s; ka ERM-i kolleegiumi esimees ning Akad. Rahvaluule Seltsi asutaja;
Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…) Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule. Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida.
loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule · Traditsioonilisuse all ei tule mõista miPe nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) · Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi · Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? · Autentsus ehk ehedus; · Essentsialistlik vs konstruk[vistlik autentsuse käsitlus, nt: Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande teks[de "autentsuskontroll" (kõrvale jäe[ ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud teks[d); Regina Bendixi monograafia "In Search of Authen[city" (1997): kes vajab autentsust ja miks? · Ü. Valk (2005): "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloris[ka vajab seda mõistet allikakrii[lises töös;
Vanem regilaul: regilaulud Lüroeepika - Müütilise sisuga laulud - Kosja- ja abieluteemalised laulud - Laulud igapäevasest tööst ja elust - Legendid Lüürika - Töö ja tavandilaulud 1. Töölaulud 2. Kalendrilaulud 3. Pulmalaulud - Vaba kasutusseosega laulud 1. Laulud laulust ja laulikust 2. Laulud loodusest ja loomadest 3. Laulud abielust 4. Jne Regilaulu väljaanded Monumenta Estoniae Antiquae - Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886) Rahvaluule valdkonnad III: Jutupärimus Risto Järv Tüüp Rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend „Tuhkatriinu“ lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse (vrd Apo 1995: 23-25) Antti Aarne tüübikataloog Kättesaadavas keeles (saksa) Lühike sisukokkuvõte Tabav pealkiri Number
vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud,
18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade
võimaluseks tüpologiseerida laule tunnusvärsside järgi; rahvajutus süzhee järgi. Ülo Tedre andmetel on regilaulutüüpe suurusjärgus 3 000, 205 000 variandiga. Eesti muinasjututüüpe on suurusjärgus 350-400, variante umbes 7 korda rohkem: Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjutukartoteegis on ilma loomamuinasjuttudeta 342 tüüpi, 2524 varianti. (Rmt. Eesti rahvakultuur. Tallinn 1998, lk. 554; 566.) Vanasõnatüüpe on 15 140, variante 81 500 (Monumenta Estoniae antiquae III: Eesti vanasõnad I-IV, Tallinn 1980-1988). Tabel. Rahvaluule üleskirjutuste (variantide) ja tüüpide suhe rahvaluuleliik tüüpide arv variantide arv Regilaul umbes 3 000 u 205 000 ehk 670 korda rohkem Muinasjutt umbes 350-400 u 2500-3000 ehk 7 korda rohkem Vanasõnad 15 140 81 500 ehk 5,4 korda rohkem Tüpologiseerimine võib tekitada kujutluse, et tüüp on variantide summa.
Seire. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPa5djrkZK4rNe0u2f1kyQf3xf6s6CSv (01.12.2015) 5. KIK. (2015). Keskkonnainvesteeringute Keskus. [WWW] https://www.kik.ee/et/kes-me-oleme (17.12.2015) 6. Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid. EELIS. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4%3B1047347660%3Best%3Beelisand %3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=679 (8.12.2015) 7. Laugaste, H., Liiv, E. (1999). Tori. Muistendid Vanapaganast. Monumenta Estoniae Antiquae II. Hiiu- ja vägilasemuistendid. [WWW] http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/tori.html (08.12.2015) http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7%3B2048547552%3Best%3Beelisand %3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1209 8. Püha Jüri. (2015). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Jüri (08.12.2015) 9. Tori. (2015a). Liikide levik. Loodusvaatluste andmebaas. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva_kaart/ (08.12.2015)
- Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud
- Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m).
kooliõtetajatelt. Nad olid vahendajad, kes aitasid minna noortel sinna, kuhu neil endlil oli raske minna. Välitööd ei olnud kerged. Välitööd Setumaal 1884., 1886. 1902. 1902 a. ( Vene Geograafia sSeltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt) 1888 I rahvaluule üleskutse oli ääretult detailne. Hurt andis ette liigid ja siis lõikus need veel tükkideks ning palus lugusi kõigilt, kel vähegi sülg käes liigub. Teaduslik antorloogia on valik tekste, esinduslik valik mis lähtub Minumenta Estoniae Antique tekstidest.)Milline tekst on teaduslik: tekst on alati kokkuviidav arhiividega, seal on viitamised. Rahvaväljaanded Esteetiliseks lugemiseks kohati töödeldud tekstid. ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused (1927) Koguti tekste igalt poolt, mitte ainult hurda kogumikest. Oskal Loorits- Liivi rahva usundist. Kogus materjali ja tekkis küsimus: Kuidas teksti korrastada. Hurda süstematsieeritus sai aluseks ka Looritsa ja ERA kogumike teemaks.
- 1897 Kodukäijad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/ - 1909 Eesti rahvanali http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/ernali/ - 1914 Eesti vanasõnad Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan: - Eestirahva ajaraamat (1876) o 1. Vana Kannel o 2. Vana Tarkus o 3. Vana Usk o 4. Vana Jutt o 5. Vana Kombe 1. Teaduslikud väljaanded: 1) Kõikide tekstide väljaanded - Monumenta Estoniae Antiquae 2) teaduslikud antoloogiad 2. Rahvaväljaanded: 1) Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud 2) eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarbeks koostatud väljaannetena ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused: - Kogumisvõistlused ja töö korrespondentidega o ERA loomine töö jätkamine Hurda ja Eiseni korrespondentidega o W. Anderson kogumine kooliõpilaste abil o temaatilised kogumisvõistlused
18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten
3. periood. Rahvamuusika süstemaatiline kogumine ja uurimine jätkus Eesti Vabariigis. Iseseisvusaastail 1918-1941 jätkati kogumisretki. 1927 asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), kuhu koondati ligi 15 000 seni kogutud rahvaviisi ning kogumine jätkus. 1936 - 1938 helisalvestati Tallinnas Riigi Ringhäälingus üle 700 laulu ja pilliloo. 1937. aastal otsustati jätkata Jakob Hurda algatatud "Monumenta Estoniae antiquae" väljaandmist regivärsiliste rahvalaulude publitseerimisega: ilmusid "Vana Kandle" III (1938) ja IV osa (1941). Muusika salvestamise jaoks oli erilise tähtsusega magnetofoni kasutuselevõtt 1949. a. Eesti Keeles Instituudis ja 1953. a. ERA-s. Eesti Rahvaluule Arhiivi heliarhiivis on 2002. a. alguse seisuga üle 50 000 muusikapala, sealhulgas ka teiste rahvaste, eelkõige soome-ugri pärimusmuusikat. Eesti rahvamuusika kogumisel, uurimisel ja väljaandmisel on olnud 20. saj
Võiks mõtelda ka eestlaste peale, aga nendega ei olnud ristiusulistel võitlused veel alanud. Kõigest, mis öeldud, peame järeldama, et nende ,,ümberkaudu asuvate paganate" all tuleb arvata peaasjalikult vastristitute paganausulisi suguvendi. Nüüd vaatleme vastavaid kirjutusi, mis käivad eestlaste või eestlaste maa kohta. Oma kirjas 19. III. 1220 (U. B. 49) nimetab paavst Honorius III Tallinnamaa eestlasi ,, Eestimaa paganaiks" (pagani Estoniae), ehk küll Tallinna eestlased juba 1219. a. alistusid taanlastele. Kuid see nimetus kordub veel kaua. Võtame ,,Livonica" (H. Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute
annaabi.ee 
