1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika
) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2
keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olenevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus.
valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi; teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialse oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud. 8. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? 1) teaduslik lähenemine 2) kunstiajaloost lähenemine 3)psühholoogiliselt lähenemine 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi keskseid teese! 1.Traditsioonilise esteetika kriitika. Kõik traditsioonilised teooriad on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. Kui kunst tõesti defineeritakse, sulgeks see kunsti mõiste, mis tähendaks see kunsti arengu peatumist. 2.Perekondlikud sarnasused. Sa ei näe küll midagi, mis oleks ühine kõigile ’’mängudele’’, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. Moodustavad perekonna. 3.Avatud mõiste idee
erinevate kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimusi; suur osa kõigest esteetika alal kirja pandust ongi sedalaadi 3) psühholoogiline – tegeletakse esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe isiksusega. 2. KUNSTI DEFINITSIOON I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism – vaade, mis eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete („ilu“, „esteetiline kogemus“) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Põhiteesid: 1) Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilised teooriad (nt formalism, emotsionism, intuitsionism, intellektualism jne) on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud! Need esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et
mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne'i eksperimentaalesteetika! Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus: 2
Eesti ühiskonnas valitseb mõtteviis, et mehed on mehed – julged, tugevad, kõike teadvad ja naised jäägu naisteks, olgu malbed, ilusad ja head. Sotsioloogide põhjendus traditsioonilistele soorollide järgimisele on see, et naiste „mõistlik“ käitumine toob kaasa ühiskondliku heakskiidu, tegemist on ratsionaalse valiku teooriaga. Naiste endi teha on see, milliseid valikuid nad teevad, kuid mulle tundub, et Eesti naine on alati olnud täis tahtmist teha karjääri ja saavutada edu. Essentsialismi teemaga saab siduda ka selle , et Eestis on prostitutsioon vastuvõetavam kui feminism. Kuna prostitutsiooni peetakse vanimaks ametiks, naisel on loomulik anne mehi võrgutada ning seda peetakse asjade loomulikuks käiguks. Enamasti on ka prostituudil kena välimus, raha ja looduse poolt antud „naiselikud relvad“. Naisliikumine Eestis on konservatiivne, kuna ei taheta tegelikult „pärisfeminismi“,
esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe meie isikusega. Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine
- põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid) 1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on "loomulikud" või bioloogiliselt omased kas siis inimestele üldiselt või teatud sugudele; palju vaieldud termin feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: "Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus emainstinkt" on essentsialistlik avaldus. Essentsialismi on sageli toetatud viidetega bioloogilistele väidetele (näiteks, et mehe ja naise ajud on erinevalt ülesehitatud); seetõttu on essentsialistlikud väited sageli sotsiobioloogilise taustaga või seotud vastavate mõttekoolkondadega. Alternatiivselt on essentsialism tuletatud humanismist. Essentsialism tähendab seisukohta, et iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. Näiteks arvas Rene Descartes, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine
Kunst tekitab näivust ja püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest väga kaugel. Kunsti tsenseerimise all peab Platon silmas eelkõige eepilise luule teoste muutmist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks ja õpetlikumaks. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Sellega seoses võib pidada Platonit ka olemusfilosoofia või essentsialismi alustajaks. Platoni käe alt kasvas välja ka teine vanakreeka filosoof Aristoteles, kes elas aastatel 348 eKr kuni 322 eKr ning kes oli omakorda Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli Platoni kõrval ühtlasi mõjukaim lääne filosoof. Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Üks Aristotelese õpetuse pidepunkte oli see, et igal asjal on
Ses suhtes võib öelda, et Cixous on langenud Lacani patriarhaalse loogika lõksu -- "hävitades" ennast omaenda lansseeritud binaarse hierarhiseerimisega. Ta vaid tõstab asotsiaalse, tungidel põhineva "teise" keele alistava sotsiaalse seaduse vastu. Écriture feminine´i on kritiseeritud ka selle eest, et ärgitades naisi pöörduma oma keha ja tungide poole, kirjutama iseendaga nagu Cixous ütleb, kaldub ta biologismi või nn essentsialismi. Kahtlemata kinnitavad kujundid nagu "tagasi ema juurde" ja "valge tindiga kirjutamine" seda väidet. [Ei kinnita tegelikult, need on kaunistavad metafoorid E.L.] Võib ka väita, et emotsionaalne spontaansus ja süntaksi hülgamine tema kirjutistes möönavad naiselikena niisugusi omadusi nagu tundelisus, irratsionaalsus, süsteemitus - millega mehed on liigagi tihti iseloomustanud naiste identiteeti ja kirjutamist. [Mehed tunnistavad tänapäeval juba
Universaalseid jaotusprintsiipe ei ole olemas (Nozick). 8. KUNST 1. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust! ,,Mis on kunst?" võib küsida kolmes mõttes: a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)!
õigus on kultuurikesine st. Seotud konkreetsete kommuuni v. Kultuuri väärtssüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud prinsiipidega (Rawls) ega õiglase päritoluga (Noizick)Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst 52.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese- põhiseisukohta väljendav tees, tees- juhtmõte, põhiseisukoht . Kunst kui avatud mõiste. Kunstile on omased loomingulisus ja omased muutused. Weitz- kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. Wittgenstein–„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge.
Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika 1.Õiglusprintsiipide otsing näitab, et puuduvad ullamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus). Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. 2.Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. KUNST 1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. -Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
huvigruppide poolt. Valija käitub massides teisiti. 14.-15. KUNST 1. Kuidas võib mõista küsimust ,,mis on kunst"? Kolm viisi selle küsimuse mõistmiseks: .. kunstiteose tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? .. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? .. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult matemaatika ja loogika. Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. 3
korraldusest, see tahe ise aga püsib omakorda keelekujundite ehk müütide najal. Selliseks müüdiks saab Soreli tekstides "üldstreik" regulatiivne printsiip, mis teenib solidaarsuse, klassiteadvuse ja revolutsioonilise innukuse tugevdamist töölisklassi hulgas ning toimib proletaarse klassiühtsuse koondumispunktina. Ometi säilib ka Soreli juures veel kübeke essentsialismi, sest revolutsiooniline toimija on siin ikka seostatud töölisklassiga. Kuid vahe on siin siiski märgatav: teoreetiliselt distsipliinilt liigutakse tendentsliku poliitika praktika kaudu müütilisele (sattumuslikule) ühendamisele. 4. Need eelmised lähenemised mõjutasid oluliselt määral Antonio Gramscit. Gramcsi vahetuks mõjutajaks saab vene revolutsioon ja Marxi leniinistlik tõlgendus. "Vanglamärkmetes" (1926-37) esitatud poliitika käsitluses
meetrites. 11. LOENG: KUNST “Sest ma ei arva, et on üldsegi selge, mida ajab taga see, kes püüab leida, mis on kunst?” Benjamin R. Tilghman 1. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
kuna need asjad, mis näivad olevat on muutlikud, need, mis tegelikult on, on igavesed ja muutumatud. Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, ideed on "mudelid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Nähtavad asjad kas "osalevad" või "imiteerivad" oma arhetüüpi. Asjade arhetüüpe on võimalik "näha" mõtlemise, mitte meelte vahendusel. Sedaist mõtlemist mõistab Platon kui taasmeenutamist. 3. Mis on essentsialism? küsib asjade olemuse kohta. Essentsialismi kohaselt peaks iga vastus küsimusele "Mis asi on?" puudutama asja eidost. 4. Mis on substants? olev asi; see, mis on 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühel näitel. substantsiteooria kohaselt on olemas sellised asjad, mille juurde kuuluvad 4 põhjust: aine, idee, liikumine, eesmärk. Kui võtta näiteks maja, siis 1) aine - materjalid, millest maja koosneb 2) idee - majaplaan 3) liikumine -
olemasolevatest asjadest vaid arhetüübid. Olevana näiv asi ei pruugi väljendada tegelikkust, kuna olev saab olla vaid muutumatu ja igavene, mitte aga muutuv, lagunev ja haihtuv. Ideid ehk olevat ei saa aga silmaga näha, vaid mõistusega. 3) Essentsialism on õpetus asjade olemusest ja nende olemisest endast, eeldusega, et neil asjadel on mingi kindel ontoloogiline staatus. Essentsialismi peamiseks küsimuseks on: „Mis see on?“ Iga vastus sellele küsimusele on seotud selle konkreetse asja eidosega, mille all mõistetaksegi olemust, tuuma, essentsiat. 4) Substants on olev asi, mis on iseendale ja enesekohaselt mingi kindla aluse, põhjuse, eeldusega. Iga asi, mis eksisteerib oma terviklikkuses, on substants. 5) Aristotelese substantsi-teooria järgi omavad kõik olevad asjad nende eksisteerimiseks nelja
*Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased muutused ja loomingulisus, seega langeb aja jooksul ära igasugune definitsioon. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni,vaid „perekondlike sarnasuste“ alusel. Keelelise pädevuse tees.Kennick: me suudame eristada kunstiteoseid mittekunstiteostest, sest me oskame inglise keelt, s.t teame kuidas kasutada sõnu kunst ja kunstiteos. Kennicki kaubaladu. Anti-essentsialismi kriitikat: - Ühtne kunstiteoste klass. Kennicki argument oli selline: 1)me oskame kasutada mõistet kunst, 2)see kasutusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi, 3)seda kogumit vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult.
Kas kunstnik, teos, vastuvõtja? Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! ? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). Erinevate mängude vaatlmise läbi-
Samamoodi ei muutu ajas eetilised printsiibid. Mõeldava valda iseloomustab teistmoodi olemisviis ning ontoloogiline staatus kui nähtava valda, mis muutub meie nähes. Ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid, originaalid tavasilmale nähtava jaoks. Nähtavad asjad kas osalevad oma arhetüüpe või imiteerivad neid. Asjade arhetüüpe on näha mõtlemise vahendusel (kas meenutamise või taasmäletamise teel). 102. Mis on essentsialism? Essentsialism- küsimus asjade olemusest. Essentsialismi puhul lähtutakse, et asjadel on olemus. Jõutakse vastuseni küsimusele ,,mis see on?" . Iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. 103. Mis on substants? Substantsi määratakse kui olevat asja. Substantsi 4 põhjust (olema laskvad printsiibid): aine, idee, liikumine, eesmärk. Heidegger kirjutab substantsi põhjustest kui süüst. Igasugune materiaalne eksistents tähendab kosmilist tasakaalukust, mille tagajärjel me sureme, et tasakaal jälle taastuks
· Kuuldus, et praegu on hästi trendikas tõmmata vesipiipu, filister ärgitaks teda vesipiipu hankima Tarvis on välja uurida selle inimese vanus, sugu, päritolu, töökoht ja sissetulekud ning selle põhjal võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses selline mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt illustreerida · eksistentsialismi · eetilist rigorismi · nartsissism. · essentsialismi. Jah, need on tõesti essentsialistlikud mõtteavaldused, sest eeldatakse, et on mingid olemuslikud seaduspärasused Milline on Kierkegaardi arvates (religioosse) usu ja absurdi seos? · Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda · Absurdsena näib see, millest veel aru ei saada; esialgu tuleb sellesse uskuda, hiljem saadakse ka aru ning siis pole enam vaja uskuda · Absurd on ilmne vasturääkivus ning uskuda sellesse on võimatu
nendekohasest teoreetilistest teadmistest - Konteksti mõju mõistete esitlusviisile tuleneb sellest, kuidas mõisteid taustteadmisi kasutades töömälu konstrueeritakse - Teooriat toetavad uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad - Üheks seletustele tugineva lähenemise näiteks on ka teooriatele tuginemine – selle kohta pärinvad kasutatavad seletused suurematest globaalsetest teooriatest - Psühholoogilise essentsialismi kohaselt määrab objekti identiteedi tema varjatud olemus Kategooriate omandamine võib tugineda ka põhjuslikele seostele: - Waldmann et al. Leidsid et inimesed moodustavad kahte sorti põhjuslikke mudeleid: ühine põhjus ja ühine tulemus Seletusteooria probleemid - Põhiprobleemiks ähmasus põhimõistete defineerimisel – eelkõige teooria ja mudeli mõiste puhul – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldisest taustakontekstist
ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet "kunst" (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument: "Sajandeid oli arvatud, et
Algus: sotsiaalne kontsuktivism (Berger ja Luckmann 1967) on hea, aga tal on mõned probleemid. Hea: protsessi, subjektiivsuse, tegutseja rõhutamine, determinismi vähendamine. Sotsiaalsete struktuuride pärinemine ja loomine/muutmine. Kahte sorti: 1. ,,nõrk" konstruktivism: aktiivsuse ja passiivsuse vahepealne, liigse determinismi ja liigse vabaduse vastu. Toimija on keset institutsioone. 2. ,,tugev" konstruktivism: kõik on loodud, essentsialismi täielik vastane. Praktika on kindlasti rohkem esile tõstetud. Põhinedes tänapäeva konstruktivismil: identiteet on sotsiaalse suhtluse ja sümboolste materjalid kasutamine, mis viib enese ja teiste identifitseerimiseni. See aga jätab välja ,,olemas olevad" sotsiaalsed struktuurid, milles see suhtluse ja sümboolse materjali vahetamine toimub. Ajaloo mitte respekteerimine. Kategooriaid ei saa siiski täiesti
Soreli järgi hakkab igasugune ühendamine ühtsuseks sõltuma teatud gruppide tahtest suruda peale omaenese arusaam majanduse korraldusest, see tahe ise aga püsib omakorda keelekujundite ehk müütide najal. Selliseks müüdiks saab Soreli tekstides "üldstreik" regulatiivne printsiip, mis teenib solidaarsuse, klassiteadvuse ja revolutsioonilise innukuse tugevdamist töölisklassi hulgas ning toimib proletaarse klassiühtsuse koondumispunktina. Ometi säilib ka Soreli juures veel kübeke essentsialismi, sest revolutsiooniline toimija on siin ikka seostatud töölisklassiga. Kuid vahe on siin siiski märgatav: teoreetiliselt distsipliinilt liigutakse tendentsliku poliitika praktika kaudu müütilisele (sattumuslikule) ühendamisele. 4. Need eelmised lähenemised mõjutasid oluliselt määral Antonio Gramscit. Gramcsi vahetuks mõjutajaks saab vene revolutsioon ja Marxi leniinistlik tõlgendus. "Vanglamärkmetes" (1926-37) esitatud poliitika käsitluses
annaabi.ee 
