Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee raamatu "Määravad hetked" põhjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, marcus, hetked, rebecca, sartreersus, kommunist, lähen, aurelius, ärieetika, küsimusialikud, ülemus, ärijuht, rooma, keerulistealimaariandi, nietzsche, saatuse, isiklikku, kolleeg, ausalt, situatsioonidesastutustundlik, mustade, liidrit, arvad, arvateältimatueetis, kujutluse, elulisi, seletatakse, ülespoole, professorTALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES Marcus Aurelius Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Tallinn 2009 Sisukord Elulugu Marcus Aurelius sündis 26. aprillil 121. aastal. Tema pere on pärit Ucubist, mis on väike linn Cordobast kagu poole Hispaanias. Tema ema oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle
................................................13 kasutatud kirjandus................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS 3 Elukäik Jean-Paul Charles Aymard Sartre [zan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. Sartre'i ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane. Jean-Pauli mereväeohvitserist isa suri, kui poiss oli 15-kuune. Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana.
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
· Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui väljaspool? Kuidas teha eetilisi otsuseid Oma igapäevaelus ja äris peame me pidevalt langetama otsuseid. Sageli küsime endalt kas meie otsused olid õiged. Vahel tuleks ka küsida, kas meie otsused ja teod on eetilised, seega õiged ja head. Samas aga kellele õige ja kellele hea? Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade sellest, kuidas hinnata oma otsuseid ja tegusid ärieetika vaatevinklist. "Ärge kunagi, üheski meeleheitehoos, tüssake teist, et saada oma firmale mõnd eelist. Need, kes tüssata saavad, panevad seda äärmiselt pahaks ja koos lühiajalise kasuga saate endale kaela pikaajalised probleemid... Firma jaluleseadmiseks ei ole teil vaja laskuda seaduseväänamiseni..." (lk. 27) Äri eesmärgipärane kasumit taotlev tegevus. Eetika filosoofia haru, mis õpetab tegema valikut õigevale, heahalva vahel.
truudus, julgus, ja mis kõige olulisem ehk alandlikkus.Neid juurutades muudad kogu oma ettevõtte jõudlust.Oled leidnud ankru, mis sihitust triivimisest päästab.Kriisiolukorras ei teki ettevõttes paanikat, vaid valitseb rahu.Inimesed toimivad kartmatult, julgemalt ja aupaklikumalt. Põhimõtted on inimese jaoks samad mis juured puude jaoks. Juurteta langeb puu, kui tuul teda räsib.Põhimõteteta inimene langeb kui olemasolu marutuuled teda raputavad. Carlos Reyles, 19.saj hisp filosoof Kui sinu EV on väga halvas seisus, siis muutmine algab sinust, ole eeskujuks ja muuda esmalt iseend.(92)Ära oota, et teistest saab midagi enamat kui see, kelleks ise soovid saada.Inimesed teevad seda mida näevad. ,,Ma juhin oma mõtteid ja elu nii nagu terve maailm näeks ning kuuleks neid."Seneca Ära lase inimestel töötada napimate vahenditega kui ise samal ajal priiskad.Ole samasugune ka enda vastu. Nad näevad kõike.Nad teavad, kas oled aus või ei ole."Esimene
Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud. Ta võib arvata mugavusest mida tahes, aga tegelikult ta ei tea, sest pole seda kunagi kogenud. Kui aga rikas kaotab varad ja mugavused, on ta masendunud ja ei oska (ja ega eu tahagi) vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku), seda rohkem ihkab ta veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul. Et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks.
o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin
Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Neil, kes on enda elu elanud hästi ning ausalt ja sisutanud selle filosoofiaga, on Hades ees ootamas suured hüved. Nemad jõuvad Jumalate juurde. Surm tähendab hinge eraldumist kehast. Ent see ongi ju see, millega filosoofid igapäevaselt tegelevad keha juhib hinge õigelt kursilt kõrvale ning läbi tajude ning ihade teeb keha hinge jaoks tõeni jõudmise keerulisemaks. Kui hing saab eraldatud keha ihadest, on filosoof jõudnud pärale tõeni. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul.
Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei hoolitse oma keha eest, ta ei huvitu riietest, jalanõudest ega muude kaunistuste omandamisest keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele- niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda. Kuniks on filosoofil keha hingega koos ei saavutata tõde. Keha on põhjus, miks sünnivad sõjad, ihad ning muud haigused. Teadmised saabuvad alles
asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia. · Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid · Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. summa
Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde. Keha tõttu sünnivad sõjad ja kõik muud haigused ning ihad. Arukus saabub siis kui kehast vabanetakse. Teadmised saabuvad pärast surma. Õigesti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad.
(O. Wilde) Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse seda, mida keegi teine pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau) Kui me loogika vastu ei patusta, ei jõua me üldse kuhugi. (A. Einstein) Tõde on sinus endas: leia end endas, alluta end endale, saa võitu endast ja sa näed tõde. (F. Dostojevski) Õigeks kellaajaks kohalejõudmise miinus on see, et kedagi, kes seda hinnata võiks, pole veel kohal.
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju.
paratamatuse pannud. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega, mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega". Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Pärast surma läheb inimene jumala ja heade inimeste juurde. Kuna filosoofi tegusus pole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele, siis oleks filosoof suremise korral võimeline hinge kehast eraldama. Kuna aga keha segab hinge tõde nägemast ning petab teda, siis on keha eraldades hingel võimalik puhast tõde näha. Ka arukus saab inimesele osaks ainult siis, kui ta on surnud. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. Kebes küsib Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb t�
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KOHUSTUSTEST MARCUS TULLIUS CICERO JÄRGI Essee TALLINN 2014 Olla inimene tähendab täita rolle ja rollidega kaasnevaid kohustusi. Täitmiseks on nii need rollid, mis on ise endale täitmiseks võetud kui ka need, mis elu täitmiseks on andnud. Näiteks kui ma mõtlen enda peale, siis ma olen naine, ema, abikaasa, tütar, sõber, töötaja, ülemus, tudeng, kodanik, naaber jne. Kõik need rollid on lahutamatult seotud kohustustega, mis teeb
kartulitega. Danielle: Mida!!!! Milline jultumus! Tule, Adeele! Me lahkume! Adeele: Issand halasta selle patuse vana peletise peale, sest mina ei suuda seda eluaeg teha. Esme: Muhedalt naeratades No eks me elame-näeme, noor preili! Ma ju ei maininud täpselt, keda see saatus tabab! Danielle: Meid see teie ennustus ei kõiguta! Ja pealegi, Adeele on kihlatud ühe prantsuse aadlikuga, kuninga õukonna parima vahklejaga! Ja mina? Hah, parem lähen Saatanale kui mingile talumatsile! Tule nüüd, Adeele, meid need vanaeidejutud juba ei kõiguta! Danielle võtab Adeelel käest kinni ja nad sammuvad upsakalt lavalt minema. Kardinad. II vaatus Kardinad avanevad. Tagaplaanil mets, esiplaanil metsatee. Marc kõnnib tusaselt mööda metsateed ühest lava otsast teise, taas kardinate varju. Sama teevad Danielle ja Adeele, viimane vahetevahel mõtlikult nagu seisatades.
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
" (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." (Plautus) · ,,Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige vähem kuulda tahab." (W. H. Auden) · ,,Kõik kuulevad ainult seda, mida mõistavad." (Goethe) · ,,Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud." (E.M.Remarque.) · ,,Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena." (V. Hugo) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans Reichenbach) · ,,Kui sa tahad, et keegi sind vihkaks, siis seleta neile viisakalt ja loogiliselt, mida nad valesti teinud on." (J. Baylock) · ,,Kui sõnad kaotavad oma tähenduse, kaotavad inimesed oma vabaduse." (Konfutsius) · ,,Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma, paneb tõde alles kingi jalga." (Mark Twain)
tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga kui rikas kaotab oma varad, siis on ta masendunud ja ei oska vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Sest ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku: raha, kuld, luksuslik elu), seda rohkem ihkab ta neid veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul ning et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Renita Roosileht PS-1-E-Q-pai MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS Referaat Paide 2008 SISUKORD 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM................................................................................. 4 1.1. Mis on motivatsioon .............................................................................................................................................4 1.2. Juhi roll motiveerimisel .............................................................................................................................................5 1.3. Ametinimetuse osatähtsus............................................................................................5 1.4. Staatuse sümbolid........................................................................................................ 6 1.5. Mo
" La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." Marcus Aurelius "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." Mark Twain "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." Judith Stern "Et tsempioniks saada võitle veel üks raund." James J. Corbett "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Beth Mende Conny "Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõna "Televisioon? Pool sõna ladina, pool kreeka keelest. Sellest ei saagi midagi head tulla." C.P.Scott
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 17 Slide 18 Deontoloogilise eetika klassik Kanti õpetuse alused Saksa filosoof Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle Immanuel Kant (1724-1804) järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid
" · "Tõde on esimene ohver sõjas." (Hiram Johnson) (O. Wilde) · "Tõde sünnitab vihkamist." (Terentius) · ,,Kui elu meile juba kingitud on, siis oleks rumal tegu · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) seda kingitust tühiseks pidada." (A. Schweitzer) · "Tänapäeva noored kujutavad ette, et raha on kõik." · ,,Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga (Oscar Wilde) meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena." (V. Hugo) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · ,,Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." · "Viisakus ei maksa mitte midagi, kuid selle eest võib (rootsi vanasõna) kõike osta." (Mary Montagu) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans
" (Plautus) · ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) · ,,Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski · ,,Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · ,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · ,,Kui elu meile juba kingitud on, siis oleks rumal tegu seda kingitust tühiseks pidada." (A. Schweitzer) · ,,Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena." (V. Hugo) · ,,Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." (rootsi vanasõna) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans Reichenbach) · ,,Kui sa tahad, et keegi sind vihkaks, siis seleta neile viisakalt ja loogiliselt, mida nad valesti teinud on." (J. Baylock) · ,,Kui sõnad kaotavad oma tähenduse, kaotavad inimesed oma vabaduse." (Konfutsius)
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib rääkida nii lühi- kui pikaajalises (avar egoism) perspektiivis, näiteks börsitehingute puhul. Adam Smith (1723-1790): Ühiskondlik huvi teostub paremini kui indiviid näeb selle taga enda pikaajalist huvi. Utilitarismi Rajajaks on Jeremy Bentham (1748-1832), inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Otsuse kogukasulikkus on suurem kui mõnel teisel otsusel. Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Seega peab kaaluma alternatiive, kuid mil moel leida kõige kasulikum? Hedonistlik kalkulatsioon (hedonistic calculus) koosneb järgmistest aspektidest: · heaolu- või valutunde sügavus; · intensiivsus; · kestus;
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates loodab surres jõuda heade inimeste juurde ja Jumalate juurde kes on head valitsejad. Sokratese arvates väärivad tõelised filosoofid surma, kuna nad ei tegelegi, millegi muuga kui suremisega. Tema arvates ei ole surm midagi muud kui hinge ja keha eraldatus ning just seda üritavadki filosoofid saavutada. Erinevate ilu esemete kandmine keha küljes annab Sokratese arvates märku sellest, et filosoof ei naudi oma keha. Milleks siis seda rudimenti omada. Kui hing üritab midagi vaadelda siis kehalised meeled petavad hinge. Kui meeled inimest ei sega siis saab vaim kõige paremini arutleda. Keha oma söögi isuga ja asjade isuga tekitab meile vaid sekeldusi, mis ei lase mõtlemisega tegeleda. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas
annaabi.ee 
