Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee - Investeerimise võimalused ja riskid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riskid, investeerimis, investeerimise, investeerimine, kuhugi, paigutus, kohtadest, aktsiad, fondid, investeering, aktsiaid, koguaeg, istutada, langetavad, faktorid, soetatud, torm, üleujutused, oskagi, hinnas, pikas, asjagakasutab. Olles igapäevane internetis surfaja ja pidev teleri vaataja, ei kujuta see inimene kindlasti ette, et ühel päeval pole tal enam neid kumbagi võimalik pikema aja jooksul kasutada. Säästlikul eluviisil on väga palju miinuseid, mis nõuavad elu ja harjumuste muutmist, kuid sellel on ka üks suur pluss. Selleks on summa, mida säästetakse. Hiljem saab sellega midagi kasulikku peale hakata. Investeerimise võimalused ja riskid on midagi, mida igaüks siin maailmas vaatab, kuidas kergemini raha teenida, säästa ja seda kasvatada. Üks võimalus, säästetud raha kasvatamiseks on see kuhugi investeerida. Investeerimine on vaba raha paigutus, omale sobivasse kohta. Kindlasti investeerimisega kaasnevad ka mõningad riskid . Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid
....1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse..................................................................................4 2.2Ettevõtte kinnisvarasse investeerimise plussid..................................................................5 3INVESTEERIMINE AKTSIATESSE.......................................................................................5 3.1Dividendiaktsiate eelised...................................................................................................6 3.2Dividendiaktsiate riskid.....................................................................................................7 4INVESTEERIMINE KULDA JA HÕBEDASSE.........
KUUSALU KESKKOOL INVESTEERIMISE PÕHITÕED Referaat Kaileen Reemets 10.klass Kuusalu 2017 SISSEJUHATUS Investeerimine on tulus, kuid riskantne võimalus kasvatada oma raha. Valisin investeerimise oma töö teemaks, sest tahtsin sellekohta rohkem uurida ja teada saada. Käesolev töö annab ülevaate, mis on investeerimine, sellega kaasnevad riskid, miks, kuidas ja kuhu investeerida. Investeerimine üldiselt on majandustegevus, mille all mõistetakse hetkel olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste
Oma eesmärk tuleks kirja panna, seda pidevalt meelde tuletada ja hakata seda uskuma. Rikkuse saavutamiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid kõik nad põhinevad kolmel teguril: 1) Aktiivne sissetulek - lihtsamalt öeldes palk. Aktiivse sissetuleku puhul toimub vahetutehing, kus inimene vahetab oma aega ja energiat raha vastu. 2) Varad, mille väärtus võib aja jooksul kasvada - väärismetallid, dividende mitte maksvad aktsiad, postmargid, kunst jne. Neid kõiki ühendab see, et eeldavasti nende varade hind kasvab ja investor saab sealt vahelt teenida, aga hinnatõus pole garanteeritud ja seega peab võtma riski. 3) Passiivne sissetulek - olukord, kus raha teeb raha sõltumata sellest, mida omanik teeb. Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse.
................ 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid..................................................................................................................... 7 3KAUPLEMINE.................................................................................................................. 8 3.1Maakler................................................................................................................... 9 3.2 Lühikeseks müük.................................................................................................
väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige
Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja
Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond, omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Suuremate ettevõtete peamiseks lühiajaliseks krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Pikaajalise finantseerimisvormina tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna
Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni.
Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad. Aktsiaid võib splittida, vähendatakse nimiväärtust, kuid aktsiakapital sellega ei vähene. Kui aktsia on viimasel ajal palju tõusnud, siis võib see muutuda ebaatraktiivseks investori jaoks. 1 Ettevõte ja finantsturg Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele. Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha
3) projekti kestus (duration), 4) kasumiindeks (profitability index, PI) kui PI > 1, võib projekti vastu võtta, PI < 1, projekt tagasi lükata, 5) modifitseeritud kasumiindeks (modified profitability index, MPI), 6) arvestuslik rentaablus (accounting rate of return, ARR), keskmine tulumäär, investeeringu tulumäär (ROI) kui ARR > ROA(varade koguväärtus), siis võib projekti vastu võtta, ARR < ROA, siis tuleb projekt tagasi lükata, ARR = ROA, investeering on piiri peal, 7) nüüdispuhasväärtus (net present value, NPV) Silvia Kuusk kui NPV > 0, siis võib projekti vastu võtta, NPV < 0, siis tuleb projekt tagasi lükata, NPV = 0, siis põhimõtteliselt võib projektiga arvestada NPV väheneb, kui k (diskontomäär) suureneb ja suureneb, kui k väheneb. Mida suurem on diskontomäär, seda suurem on raha ajaväärtuse puhas nüüdisväärtus
SISUKORD SISSEJUHATUS Töö on koostatud raamatu "Kulla investeerimise põhitõed" alusel, mille autoriks on Michael J. Kosares, kes rohkem kui kolmekümneaastase töökogemuse järel erainvestoritega pani kokku praktilise käsiraamatu. Keskendutakse väga olulistele ja elulistele teemadele, mis aitavad nii tegev- kui noorinvestoritel leida õige tasakaalu oma portfellis. Õppides järjest rohkem mõistma ja nägema enda ümber toimuvat on selgeks saanud, et maailmamajandus on väga kriitilises seisus. Globaliseerumiste tõttu
aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
Ärikulude kontroll Äritulude kasvatamine Rahakäibe juhtimine Käibekapitali juhtimine Põhivara kasutamise tulususe parandamine Ettevõtte juhtimistasandite optimeerimine Arvestus ja aruandlus, raportid Suhted rahastajatega, pangad, liisingufirmad ja muud ( 3 STEP ), kindlustus IT Suhted juhtimistasandite vahel, ka nõukogu tasandil Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Tee kindlaks investeeringuga seotud ja lisanduvad rahavood Määratle rahavoogude ajastatus Leia sobiv ja kolleegide poolt aktsepteeritav investeeringu tasuvuse mõõdik Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida heaks need projektid, mis nendele vastavad Mis ei vasta, siis ole delikaatne ja ära lükka neid tagasi vaid lükka nad edasi Kui projekt tundub õnnestuvat, siis hangi kate, st. otsi raha Andres Laar 2008
.....................................................................................................6 Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud................................................................. 7 Aktsiakapitali laiendamine..........................................................................................................9 Rahaturu instrumendid..............................................................................................................10 Rahaturu fondid........................................................................................................................ 11 Tööstusfinantseerimine.............................................................................................................12 Ettevõtluse riiklik toetamine.....................................................................................................12 Kapitalihind...............................................................................................
väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse.
Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks. NAV= (fondi varade turuväärtus-fondi kohustused)/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid: Aktiivselt juhitud Fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi Fondi halduskulud on 1-2% mahust Börsidel noteeritud alates 1920 Indeksaktsiad: Eesmärgiks järgida teatud indeksi liikumist Passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm) Juhtimiskulud on madalad 0,3-0,5% mahust
osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Asja teeb keerulisemakson asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest väärtpaberi portfelli. 1. MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti
Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel. Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel ● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5
rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani)
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
Raha jõud või jõuetus avaldub tegelikkuses niivõrd kuivõrd ta suudab siduda majandussuhtluses sidujaid ja tagada nende huvide realiseerumist. Raha peab olema usaldusväärne. Raha usaldusväärsus ja stabiilsus iga riik püüdleb selle poole. 29.03.2011 Finantsturg raha ja väärtpaberite turg, finantsturul kaubeldakse finants instrumentidega. Kujutab endast raha ja väärtpaberite koostoimet. Finantsturul toimub kapitali ümber jaotamine. Ümbritsevad kõikvõimalikud riskid. Kauplemissüsteemi järgi võib finantsturgu jagada kaheks: reguleeritud turg ehk börs kus on reglementeeritud kauplemisreeglid; vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist
,,m" on täiendav toodetud väärtus; see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. VV/OV TV (tootmisvahendid) R TJ (tööjõud) T K R raha on vaja: TA (tooraine) alustame eesmärk on saame raha tootmisprotsessi toota kaupa Omavahendite investeerimine (OV) kus R' > R Võõrvahendite investeerimine (VV) või R'= R + m (siin jutt on AS-ist, sest OÜ-d enamasti väärtpabereid ei väljasta) Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad?
Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD.....................
põhiprintsiipidest. Portfelliteooria (Modern Portfolio Theory - MPT) - teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on hajutamine. Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Suureks miinuseks on sel puhul asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest portfelli. 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti investorite
finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine, nominaalne ja ekvivalentne intressimäär(EAR). Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste turul; aitavad tõsta finantsteenuste kvaliteeti ja alandada hindasid - täidavad neid nisse, mida üha suuremaks kasvavad pangad ja pangapankrotid pangateenuste turule jätavad väikeklientide teenindamisel
Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. · kaup Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (nt. laenamise või valuutavahetuse korral). Raha funktsioonid majanduses:
Ostes ettevõtte ABC aktsiale ühe oktoobri ostuoptsiooni lepingu tehinguhinnaga 50 ja preemiaga 3 USD, on Teie kulud 300 USD ning Teil on võimalus soovi korral oktoobris osta selle optsiooni alusel 100 ABC aktsiat hinnaga 50. Maksimaalne kaotus on 300 USD e. preemia suurus. Maksimaalne võit on piiramatu. Näiteks kui aktsia hind on tõusnud 60 dollarini, siis olete võitnud 1000 dollarit (10*100). Kuna optsioonid on samuti kaubeldavad väärtpaberid nagu aktsiad siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa. Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna Ameerika tüüpi optsioonidega saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Optsioonide ennetähtaegse müümise põhjuseks on ka
annaabi.ee 
