Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ESSEE: Hea elu - kas müüt või tegelikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, muretu, väljend, sutrop, peavari, elul, muretus, rõõmus, kalduvus, kuulnud, väljendit, millegipärast, kellelgi, ilusas, majas, kalli, autoga, omased, universaalsed, kindlustunne, autonoomia, kultuuriti, vajadustest, erandeid, autoreid, arvab, teagi, filosofeerida, vaielda, doris, kareva, märksõna, niisiis, seisukohast, kehv, hüved, kartaTartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased eesmärgid, kas mu
mõistetakse Socrates õnnega midagi muud kui rõõmu. Socratese jaoks ei takista füüsilised kannatused ja surm õnne. Tema hea elu seisnes selles, et ta elas endaga rahus, tal oli selge südametunnistus ja enesehinnang. Seega õnn on seotud inimese terviklikkuse ja autentsusega. See, kes kehastab voorust ja sellisena on lahutamatu isik, on ta "õnnelik". Õnn, ausus ja voorus on seetõttu omavahel seotud. Platoni õpetaja Socrates (ja Plato on Aristotelese õpetaja) ütles, et uurimata oma elul pole väärtust. Aristoteles läks kaugemale ja märkis, et planeerimata elu ei ole väärt õppimist, sest sel juhul me ei tea, mida me üritame teha ja miks, kus me kavatseme saada ja kuidas. See on sebimine ja sebimine. Loomulikult ei ole selline elu hoolas uuringut väärt. Veelgi enam, isegi ei tasu elada üldse, sest planeerimata elu ei ole hea. Ja selleks, et saada kasu, peaksite mõtlema tulemuste ja nende saavutamise võimaluste üle. Mõeldamatu elu, nagu sihikindel tegevus. Ta ei
oma tegevusi, seisukohti kui ka mõtteviise. Ning kui nendega rääkida, siis ütlevad nad, et elu on hea, aga ka raske. Tegelikult hea elu ei peagi tähendama kerget elu, hea elu võib olla ka raske ja ja väga sisustatud, näiteks tööga, hoolitsemisega ja paljude teiste faktoritega. Nagu ma mainisin, see kõik oleneb väärtushinnangutest ja moraalsest olemisest. Muidugi head elu võib nimetada õppimiseks, kuna õppimine on puhas rõõm ja õnn, sest see harib inimest, laiendab silmaringi, mõtlemist, arusaamist maailmast ja ühiskonnast, mis on küllatki tähtis eriti infoajastul. Õppimine võib avada uusi teid suurde maailma, millega kaasneb indiviidi formeerumine ja täielik iseseisvumine elus, mis pole sugugi halb, kunagi peab inimene saama iseseisvaks ja looma enda elu-, töö- ja perekeskkonna. Ja kas peab üldse looma pere? Mõne inimese jaoks on hea elu
Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1. Seesmine väärtus ehk iseväärtus inglise k. intrinisic value/good Väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. Näiteks: rõõm, nauding, elu 2. Instrumentaalne väärtus Ka vahendväärtused väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Näiteks: raha, meditsiin · Eristada kasutusväärtusest (utility value), mis on heal instrumendil, nt mürk on inimese tapmiseks küll hea vahend, selles kontekstis ei nimetata mürki aga instrumentaalselt väärtuslikuks. 3. Segaväärtused
laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber
· Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu? Väärtuste liigitamine: vahend-eesmärk · Instrumentaalsed väärtused hea eesmärgi saavutamise vahend . Nt raha, ravimid. · Seesmised ehk lõppväärtused (intrinsic value, smth. is valuable as an end ) eesmärgina väärtuslik, iseenesest taotlemisväärne. Nt nauding, rõõm. · Segaväärtused (e. kombineeritud hüved) head nii mõne eesmärgi täitmiseks kui ka iseenesest. Nt teadmised, tervis. Instrumentaalne väärtus ja hea instrument · Nt mürk on hea mõrvavahend, kuid ei ole sellisel juhul instrumentaalne väärtus (tingimusel, et me ei kiida mõrva heaks). · Mõnes teises situatsioonis võib mürki ometi nimetada instrumentaalseks väärtuseks, nt putukamürk hea taimede kaitseks.
teadmiste ja oskuste arendamisel. --- Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervisetegurid/ - mõjurid e. determinandid: • sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi paremas või halvemas suunas, sh omavahel põimunud üksikmõjurid ja nende kombinatsioonid • WHO (1948): elustiil (terviskäitumine) 50%; keskkond 20%, pärilikkus 20%, tervishoid 10% • WHO (1986): rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus • Peetakse tõenduspõhiseks, et arenenud riikides omavad tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on
Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, ning seos eksimise ja selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. eesmärkide erinevuse vahel Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. segamini(rääkis lapsest ja siis hoopis endast). Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad ha
Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. . Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. Kõikide teiste hulgast olid oma eluga kõige vähem rahul töötud ja need, kes ei ole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötegijate seas mängib ametikoht siiski küllalt määravat osa: spetsialistid
seadus. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Mitte tagajärjed ei määra teo õigsust ja väärtust, vaid teatud jooned teos eneses, teo motiiv, alus. Eesmärk ei õigusta kunagi abinõu. Sisemine väärtus on tegudel, mitte tagajärgedel. Deontoloogilise eetika järgi on moraalselt hea tegu see, mis on tehtud kohusetundest lähtuvalt. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn. Moraalne tegu on see, mille mõte on moraalne. 48. Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu? Poolt: 1. Laseb meil kindel olla, et me toimime moraalselt (tulemust kunagi ei saa teada, vaid see, mis on siin ja praegu, on tehtud õigesti) 2. Seda ei ole kerge mõjutada oma huvides, s.t. ei saa õigustada oma moraalselt kahtlast käitumist oletatavate heade tagajärgedega. Vastu: Ei hooli üldse tulemustest
voorused? kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises. Millest need voorused koosnevad? Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada? kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte Kas kõigile inimestele on tähtsad
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest e
Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on inimese positiivne
Subjektiivne heaolu. Meeleolu tõstmise taktika: naerata endale iga päev peeglis ja sa saadki õnnelikumaks. *Üks asi on see, mis sul on, teine see, mis sa mõtled, et sul on. 3. Mida teha, et olla õnnelik? Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles: loomutäiuste(vooruste) eetika inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes
hüvede saavutamiseks) Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks. 14. Palun selgita ‘seesmise väärtuse’ kahte erinevat tähendust! Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed
hüvede saavutamiseks) Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks. 14. Palun selgita `seesmise väärtuse' kahte erinevat tähendust! Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed
materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
WHO (1948): elustiil (terviskäitumine) 50%; keskkond 20%, pärilikkus 20%, indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll majandusarengule ja suurendada inimeste heaolu? tervishoid 10% • WHO (1986): rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne elueaga
Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, kuid mu silmad reedavad mind. Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. Kõikide teiste hulgast olid oma eluga kõige vähem rahul töötud ja need, kes ei ole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötegijate seas mängib ametikoht siiski küllalt määravat osa: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui
Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita RAKENDATAVUS peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolus inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi. EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on VanaKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates tema sain tuntuks ütlusega: ,,Tunne iseennast!" Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". läbi kahtluse saab jõuda inimene edasi
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõtlen vaid oma vanemate ja l
See pole suur näitaja, kuid see väike osa (üks neljandik-viiendik) võib olla just see, mis elamisväärset elu kõlbmatust eristab. Kõige olulisem näitaja on neurootilisus: mida emotsionaalselt stabiilsem inimene, seda enam on ta oma eluga rahul ning mida tasakaalutum ta on, seda enam näib talle, et tal on põhjust oma elu üle nuriseda. Seda arvestades ei erine Eestis elav inimene ülejäänud maailmast: esikohal on loomupärane kalduvus kogeda või mitte kogeda negatiivseid emotsioone. Erinevalt mujal maailmas läbi viidud uuringutest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes olulisemal kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse määr. 12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik,
muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhi
Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristotelese käsitletud ee
389. ... mitte keegi ei tea, kuidas poiss suudab ühe pilguga sisse murda tüdruku südamesse. 390. Armastus on... õis, nii habras, et puudutus võib teda vigastada ja nii tugev, et miski ei suuda takistada teda kasvamast. 391. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 392. Elu.. see on nagu pikk koridor - Vahel on seal hele, lausa päikseline, see on see pool kus on meiega õnn, naer ja rõõm, kuid koridoris on ka tumedamaid kohti mis varjutavad seda päikselisust, need on kohad, mis üritavad meilt röövida seda positiivsust, naeru ja õnne. 393. Kuid meie enda valik on, kas me tahame kõndida kogu selle koridori läbi tumedamates kohtades või rohkem kekselda heledates kohtades.... 394. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord..
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlame
annaabi.ee 
