Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel
.................................................................................... 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid......................................................................................................................... 4 Mida teised teevad............................................................................................................... 5 Esivanematekultus.................................................................................................................. 5 Välismaa kombed.................................................................................................................... 6 Luukerede tants Mehhikos................................................................................................... 6 Leekides lehmad Balil...............................................................................................
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes
Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena
lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Muinasaega Eestis arvatakse olevat X at. eKr kuni XIII sajandi algus. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui
Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena.
Erilistaustustosutatikodukoldejumalalejapõldudejumalatele. Õpetusmaailmakõiksusestjaselleehitusestvormusilmselt I at algusekseKr (samalajalkuihindudeveedad). Sellekohaseltarvatiuniversumistegutsevatkahtteineteiselevastandlikkujõuduvõiprint siipi: yang ja yin. Kuigi Yang ja Yin on vastandlikudjõud, on nadomaolemusessiiskikooskõlas. Sedaühtsustesindab Dao. Dao- tee, eluseadusjakorraldus Esivanematekultus Esivanemate austamine on hiinlaste religiooni vanim vorm. IidseHiinaarusaamakohaseltsõltubinimesesaatuspärastsurmamitteainulttemaendat egudest, vaid ka järglastehardusesttemamälestusehoidmisel. Usuti, et surnute hinged on sedaõnnelikumad, midauhkemadmatusedneilekorraldatakse. Matmisrituaalivõisidtäitavaidsuguvõsameesliikmed. Konfutsianism Konfutsius- ühiskonnafilosoofjamoraaliõpetaja.
[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911.
all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas"
ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega.
Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Hilisemalt on kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanematest kirjalikest allikatest. Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naases hing kehasse, kuid surma korral lahkus hing jäädavalt kas Manalasse või siirdus uude kehasse. Hingega oli seotud hauatagune elu. Arvati,
pärast selle katoliiklus. Cao Dai juhib pärast varjatud tavade Taoismi ja sisaldab suhtlemist surnude rituaalidega. See on keelustatud Vietnami valitsuse poolt, kuid Cao Dai juhid ka öelnud, et see ei ole enam vajalik. Cao Dai julgustab kolme tollimaksu kuulekust (vahel kuningas ja kodanik, isa ja laps, mees ja naine) ning viis vooruste (humaansus, kohustus, viisakust, teadmisi, usaldusväärsus) Konfutsianism. Seletused: Reinkarnatsiooniahelast Ümber sünd Esivanematekultus- usundiline nähtus Reincarnated-ümber kehastumine Followers-järgija Divine Eye-Jumalik silm interdictions -keelud Cao Dai tempel Vietnamis Jumalik eyes(silm) Cao Dai kummartajad Cao Dai preestrid Kasutatud kirjandus: http://www.world-religions.info/cao-dai http://philtar.ucsm.ac.uk/encyclopedia/seasia/caodai.html http://www.religionfacts.com/a-z-religion-index/cao_dai.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Cao_Dai
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames,
Usk Usk oli üsna sarnane teiste Pärast seda, kui sakslased oli Muistse loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja ja loodusesemete hingedesse ning eestlased ristiusustanud, ehitati üles vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud austamises. Inimesed uskusid, et inimese kindlad ettekirjutused. hing pärast surma elab edasi hauataguses Talurahvas pidi õppima meie isa palvet, maailmas, mis on samasugune, nagu ,,Ave Mariat", kümmet käsku ja muud maapeal
külge värvilisi linte. · Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. · Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. · Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. · Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. ·
Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. 13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele
Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn).
vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on
Kogudus umbes 380 miljonit inimest ehk kolmandik hiinlastest; Iseloomulikud tunnused vana; traditsiooniline; kogu maailm on tekkinud ja toimib kahe ürgse printsiibi koosmõjul; mehelik yang ja naiselik yin; need ei sõdi; igapäevane toimimine on dao; yini ja yangi saab rakendada, aga selleks on vaja tasakaalu; sellega tegeleb fengshui; Peasuunad puuduvad; tegu on loodususundiga Pühakiri puudub Rajaja puudub Pühad paigad puuduvad Iseloomulikud riitused esivanematekultus; esivanematele riitused, mida viib läbi meessoost perekonnaliige; kui meessoost sugulast ei ole, siis esivanemad hääbuvad Konfutsianism: Lunastusõpetus inimesekeskne usund; õndsuseks ja õnneks on vaja viie suhte harmooniat Kogudus puudub Iseloomulikud tunnused õpetuse tuumaks on eetika; jumalad on ebaolulised; õnn ja õndsus on kättesaadavad juba selles elus; ühiskonnakorra alus on viie suhte harmoonia; esimeseks, valitseja vooruslikus ja alama
tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid; 4) Zen-budism inimene ei pea elama mungana, kuid tema ellu kuuluvad sellega seotud traditsioonid. Hiina usundid Peajumalaks Shang-di ning temale allusid kõik jumalad, kaasa arvatud ka kõik vaimud. Olemas on ka oma õpetus maailma toimumisest kogu maailm on tekkinud ja toimub kahe ürgse printsiibi koosmõjul: mehelik printsiip yang ja naiselik printsiip yin nad on vastandid, aga nad ei sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga. Esivanematekultus Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle
o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia, Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse kultuuri usund + indoeuroopa usund + Väike-Aasia usundid + Mesopotaamia
4) Zen-budism inimene ei pea elama mungana, kuid tema ellu kuuluvad sellega seotud traditsioonid. Hiina usundid Peajumalaks Shang-di ning temale allusid kõik jumalad, kaasa arvatud ka kõik vaimud. Olemas on ka oma õpetus maailma toimumisest kogu maailm on tekkinud ja toimub kahe ürgse printsiibi koosmõjul: mehelik printsiip yang ja naiselik printsiip yin nad on vastandid, aga nad ei sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga. Esivanematekultus Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on
sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada. SU rahvaste traditsiooniökoloogilised kihid (Honko 1994): - Arktilise piirkonna kütikultuur - Põdrakasvatuskultuur - Alepõllundus ja karjakasvatuskultuur (püsiasustuse teke, animismi süvenemine, haldjausk, esivanematekultus ja omandisuhted, maagias: õhk, maa, tuli, vesi) - Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj. Nõukogude võim 21. saj
Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn).
o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..): o Kultuuriringide teooria eri paigus kujunesid kultuurikeskused, kust kultuurilised jooned hajusid ümbritsevatele aladele o Baideuma idee kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise o 2 maailmavaadet Aafrikas Etioopia maailmavaade (Ida-, Lääne- ja Kesk-Aafrika) ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute vältimine Fritz Graebner (1877-1934) identifitseeris geograafilised kultuuriringid Wilhelm Schmidt (1868-1954) huvi Aafrika religioonide vastu; arvas, et religioon algas primitiivse monoteismiga; eristas nelja kultuuriringi: o Küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring o Esimene kultuuriring ehk põlluharijad
Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudestjumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu või majahaldjaisse (nt LääneEestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn)
Etruski mõjul sai populaarseks ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid, ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi jumalates, Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalaid. Filosoofiat eriti ei esinenud. Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism(hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja religioonil polnud kindlaid eetilisi norme- peamine oli tavade range täitmine. Usuti ennetesse ning imetegusid, erakordseid juhtumeid, mis näitasid jumalate viha. Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad! 4) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Alates Teisest puunia süjast saabuvad rooma kreekast ja idamaadest uued religioossed mõjudm nus arenevad edasi iseseisvalt. Usuline kyllus roomas on seletatav roomlaste suure tolerantsuse ja hirmuga selle ees, et mõni jumal võib marru minna kui talle nende linnas elupaika andmast keeldutakse. 5) Roomasse saabuvad idareligioonid
liit, mida juhtis isandaks kutsutav vanem. Muinaskihelkonna keskuseks oli kas linnus või kindlustatud asula, mis oli tihti ka vanema residentsiks. Oli ka kahe ja enama vanemaga ning mitme linnusega kihelkondi. ·Vanem- tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. ·Rahvausund- tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt
sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga. -) Yangi omadused on soe, kuiv, kõrge, hele, päev, taevas; yini omadused on külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. Usuti, et saab korraga eksisteerida nii yin kui ka yang. * Kogu maailma valitseb üleüldine toimimisseadus Dao ,,ehk" tee/kulgemine. * Yin ja yang tähistab tasakaalu, selle õpetus on Feng-shui ehk õpetus, mis tagab õige energiavoolu. * Esivanematekultus Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. Kui elavad enam ei toimeta riitusid esivanemate jaoks, siis esivanemad hääbuvad ja neid riitusi peab läbi viima meessoost perekonnaliige. * Religioosne eetika Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (eesti k ,,Vesteid ja Vestlusi" ja eesti k Konfutsius)
Müütiline aeg, mis eksisteerib praeguse ajaga paralleelselt. Kogu arhailise religiooni kompleks. Müütiline aeg: Ennemuistne. Kivid olid veel pehmed, asjad polnud veel sellised nagu need praegu on. Mütoloogiliselt on praegusest ajast tähtsam kogu see aeg mil Kristus veel elas. Surm pole kõige lõpp. Eliade orinteeritud pigem õigeusutraditsioonile ja balkani... Setude usund, muinasjutu maailm kui ka igapäevased rituaalid, kirikus käimine, matuse ja surnuaiakombed. Esivanematekultus, mis on oma loomult paganlik ja seotud animistliku nägemusega (maailm meie ümber elab, loodus kõneleb meiega). Setudel nägemus jeesusest, kes ennemuistsel ajal inimeste seas ringi käis. Setude muinasjutt: Kuidas isa ja poeg ennevanasti elasid. Ennevanasti elas isa pojaga kahekesi. Poeg on samasugune nagu isa, sõimasid ja vandusid. Hakkasid üks päev omavahel tõrelema, isa ajas poja minema, lõi teiba keset nurme, kinkis talle mingi majakese. Hakkavad eraldi elama
Laozid nähti kui jumalat ja neid kes tundsid hästi tema õpetust kui mestreid. Zhuangzi filosofeeris olemise olemuse üle. Avaldas umbusku keele ja ideede sõnastamise suhtes. Chan/zen eeldatakse, et inimene peab liikuma tagasi algusesse, algaja meele ehk kogemine elu kui esmakordselt nagu laps. Konfutsianism Konfutsianism on pigem ühiskonnaideoloogia kui usund, kuid lisaks hariduse ja reeglite vajalikkusele peab oluliseks ka kulgu. Vastandub taoismile. Konfutsianism kui usund: Esivanematekultus Usk loodusjõududesse ja kulgu yin ja yang, looduse tasakaal Religioosne lõppeesmärk on ühtimine algolemisega Indiviidi eesmärk on tarkuse otsimine ja täiusliku ning harmooniline tasakaalu ja meele saavutamine Konfutsianism kui ühiskonnaõpetus: Keisri ülistamine keiser kui eeskuju, taeva kulgemise teostaja Põhirõhk ühiskonna, mitte indiviidi kulgemisel
oli mingi ühtne kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad. Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi. Pealik ei olnud selgelt eristatav. Jeeriko (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, aga selged märgid kultusest. Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus. Catal Hüyük tellisasula. (al 7500). Seal olid veised ja härjad kultusobjektid, karjakasvatus oli tähtis. See on suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, müürita. Puudusid tänavad ehk liiklus toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud ruume, mis on pühadeks peetud. Kuju "Paks jumalanna", ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval.
annaabi.ee 
