Miks valisin? Ei tea sellest midagi, tahan saada lasteaiaõpetajaks ja kui lapsevanem peaks küsima, miks ta võiks/ei võiks oma last edasi kodus õpetada, siis oskan vastata. Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi 2. Slaid olemus Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda pideva õppimisena ning haridusteoreetiku jaoks on koduõpe eelkõige lapsevanema vastutuse võtmine oma lapse heriduse eest . Nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõppel olevale lapsele koostatakse uue koduõppe korra järgi individuaalne õppekava. Alates sügisest 2008 on nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõpe lubatud kuni põhikooli lõpuni....
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf k...
Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile" oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites. Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell" tuntuks saanud laul ,,Nimetu" Sandra Nurmsalu esituses. Esitusele tulid loomulikult ka Olav Ehala lood filmist ,,Nukitsamees". Ehala on kirjutanud muusika ka filmile ,,Karoliine Hõbelõng", kuid sellest filmist antud kontserdil lugusid esitusele ei tulnud. ,,Nukitsamehe" muusikast aga nautisin kõige rohkem ,,Rahalaulu" ja ,,Kodulaulu" ning otseloomulikult ,,Vitsalaulu". Kuna need on pärit lastefilmist ning ka valgustus nende laulude ajal oli väga ergas, rõõmsameelne ja ilus, tekitasid need publiku seas lõbusaid ja meeldivaid emotsioone.
Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998.
peokavad, mis sisaldasid lisaks ürituse ajaloole ning faktidele ka kõikide laulude sõnu ning seetõttu oli väga mugav kaasa laulda. Esmalt kõlaski The Sex Pistolsi "Anarchy in the U.K.", mis on üks tuntumaid punkroki laule tänapäevani. See oli ansambli esimene singel ning pärit nende ainukeselt stuudioplaadilt "Never Mind the Bollocks Here's the Sex Pistols". Sellele järgnesid PunkT'i "Punk on lahe" ja The Damned "New Rose". Neljandana tuli esitusele lugu "Punkfu" Hardi Volmeri poolt, kes on tuntud eesti filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, muusik ja loomulikult ka bändi "Singer Vinger" solist. Hardi Volmer vastutas ka Punk Laulupeo kunstilise poole eest. Järgmisena tulid esitusele "London Calling", "Tallinn põleb", "No more heroes" ning Generaator M'i "Disku lugu". Laulude järjestuses üheksandana esitatud "God Save the
Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele radadele suundudes tuleb esitusele ,,Sutekskäija" oma traditsioonilise enne lugu tehtava naljaga. Põhjamaine publik on lõpuks üles köetud ja saalis valitseb kaos. Kontserti üritatakse lõpetada vähe levinud looga ,,Nüüd elage hästi minu sõbrad", mis on tegelikult Metsatöllu liikmete kõrvalprojekti Tsõdsõpujaleelo repertuaarist. Kuid nagu juba öeldud, põhjamaisele publikule omaselt käitutakse vanasõna ,,algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama" järgi ja nõutakse maruliselt lisalugu. ,,Isa süda"
Retsensioon Käisin 26.septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus kuulamas ansamblit Vox Clamantis. Kontsert oli pühendatud Arvo Pärdi 75ndale juubelile ning esitusele tulid ka mõned tema teosed. Enne kontserti kuulsin, et Vox Clamantis on väga professionaalne ansambel ning nad on palju välismaal esinenud. Seega läksin kontserdile kõrgete ootustega. Vox Clamantise koosseisu kuuluvad Jaanika Kuusik, Kadri Hunt, Mikk Üleoja, Erik Salumäe, Jaan Leppik, Anto Õnnis, Mikk Dede, Markus Järvi ja Taniel Kirikal. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Nende hulgas on mitu dirigenti, aga ka näiteks õigeusu preester. Igatahes kirju seltskond
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid.
Samuti olid inimesed haaratud lugudest, mida Henry Laks enne loo esitamist rääkis. Väga huvitavad olid jutud tema bändiaegadest. Järgmine esitamisele tulnud lugu oli ,, Õpetaja". Ta rääkis ka, et selle looga seostub talle tema enda õpetaja. Lugu, mis on palju tuntust kogunud eelkõige Mari-Leen Kaselaanu repertuaarist. See oli paljude väiksemate kuulajate kontserdi lemmik laul, mida hoogsalt kaasa lauldi. Inimesed olid Henry Laksi esitustesse väga haaratud. Peale ,,Õpetaja" tuli esitusele üks võõrkeelne laul, mis ei ole laiemale rahvahulgale teada. Kahjuks ma ei tea, mis keeles see laul oli ja samuti, mis on selle laulu nimi. Küll oli see aga väga kaasahaarava ja ilusa meloodiaga. Järgmiseks looks oli ,,Pärl", mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor. Lugu ,,Salaja" oli see- eest minule väga tuntud laul
Loo esimene pool oli kiire ning sünge, meenutades õudusfilmi taustamuusikat. Loo teine pool oli aeglasem ning malbem, meeldides mulle rohkem, kui kvarteti esimene osa. Kohati mind isegi häiris antud pala juures, et pille ei mängitud terve aeg poognaga, vaid vahepeal ka sõrmitseti. Lugu kõlas üldjoontes kuidagi dramaatiliselt ja kohati isegi süngelt. Igatsesin kuulda seal kõrval malbet klaverit. Teise loo ajal lisandus Preziosoga ka suurmeister Rein Rannap. Esitusele tuli „Kolm allegooriat ajast ja igavikust”. See osa kontsertist oli minu vaieldamatu lemmik. Juba esimeste klahvipuudutuste ajal tundsin pisaraid silma valgumas. Terve loo ajal olin täielikult muusika hõlmas. Lookompositsoon oli minu jaoks paigas. Äärmine lihtsus, selgus ja vaikus valitsesid nii meloodias, harmoonias kui kui ka pala ülesehituses. Leidsin seda lugu kuulates sarnasusi oma lemmikpianisti Ludovico Einaudi lugudega „Divenire” ja „Nuvole Biance”. Minu arust oleks
kummaline, kuid muutis kontserdi tegelikult veelgi hubasemaks. Mulle meeldisid samuti esinejate selja taga rippuvad erinevad pildid, mis aitasid keskaja atmosfääri tekitamisele samuti kaasa. Sellised detailid on minu jaoks olulised, sest just need loovadki õige keskkonna ning selle läbi ka hea õhkkonna ja meeleolu sellise muusika kuulamiseks. Hortus Musicuse on ansambel, kelle repertuaari kuulub keskaja ja renessansi muusika, mille võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas
Kontsert algas Erkki-Sven Tüüri loominguga. Esitamisele tuli teos mis jääb Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919. Kirjutatud oli see algselt tsellole ja orkestrile või tsellole ja orelile, aga esitusele tulnud redaktsiooni tsellole ja klaverile tegi Vardo Rumessen .1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks
1997 võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel ,,Kaks takti ette". 2001 lõpetas ta Ameerika Muusika- ja Draamaakadeemia Broadwayl, saades esimeseks professionaalseks muusikalinäitlejaks Eestis. Peale kooli lõpetamist valiti ta enam kui 1000 kandidaadi seast naispeaosalise Sandy rolli muusikalis ,,Grease", mida etendati üle 600 korra. 2005. aastal ilmus tema esimene sooloalbum ,,Premiere". Veel tulid esitusele esimeses osas ,,Puhkuse veedame kõik Viljandis" operetist ,,Hernese kannul" Gerli Padari esituses, ,,Pierrot' romanss" lastemuusikalist ,,Buratiino" Lauri Liiva esituses, ,,Suveöö laul" muusikalist ,,Suveöö ilmsi" Merle Jalaka esituses, ,,Igal majakal on oma tuli" operetist ,,Tuled kodusadamas" Märt Jakobsoni esituses, ,,Ära karda mind" muusikalavastusest ,,Kaotajad" Koit Toome ja Hanna- Liina Võsa esituses ning popurrii muusikalist ,,Kuldvasikas" ehk ,,Raha paneb rattad käima"
Sumedal juulikuu õhtul käisin oma emaga Väike-Maarja kirikus Alen Veziko kontserdil "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Kontsert kestis umbes poolteist tundi ning sellest jäi südamesse väga helge mälestus. Alen Veziko laulis üksinda, aga temaga oli veel kaasas kaks inimest, kes mängisid instrumente. Eduards Glotovs, kes on rahvuselt lätlane, mängis kontrabassi, Priit Sootla oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud. Kõik kolm meest olid üleni valgesse riietatud, mis oli väga efektne. Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest. Üks lugu oli veel eriti meeldejääv, kuidas nad kasutasid pillide asemel kingakarpi number
tantsijat lavale toonud tantsunumbrid ja tantsijate kostüümid pakkusid palju imetlusväärset. Etendus kestis alla kahe tunni ja sisaldas olenevalt sellest, kuidas lugeda umbes 20 lugu, kuid pakkus rohkem vaadata kui kuulata. Mul oli tavaline pilet, seetõttu olime lavast kaugemal, kui fännitsooni pileti omanikud. Kuid kaasa oli võetud binokkel. Mulluse albumi "Hard Candy" lugusid sai kuulda kaheksa, seevastu eelmise albumi "Confessions on a Dance Floor" lugudest ei tulnud esitusele ühtegi. Madonna tuntumatest lauludest võis kuulda näiteks palu "Into the Groove", "Holiday", "Vogue", "Human Nature", "La Isla Bonita" ja "Like a Prayer", millele artist on andnud uue kuju. "Like a Virginit" Madonna seekord ei laulnud. Samuti oli publiku reaktsioon üllatavalt tagasihoidlik. Lisalugusid ei tulnud. Mulle see kontsert meeldis, sest nii kuulsat maailma staari polnud ma varem näinud. Tulemuusika oli kontsert koos ilutulestiku võistlusega. Esinejateks olid Maarja-Liis
Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata. Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti
ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli vaadata, kuidas solist sisse elas. See pala haaras endaga kaasa kõik saalis viibinud. Esitusele järgnes enesest mõistetavalt lausa meeletu aplaus ning mitmekordne Pille Lille lavale tagasi kutsumine. Lugu tekitas minus väga palju erinevaid emotsioone, kohati oli pala niivõrd võimas, et külmavärinad jooksid mööda selga võidu ülesse ja alla. Tosca aaria jäi mulle meelde oma väga kõrge heli ulatuse poolest ja oli kahtlemata parim osa sellest kontserdist. Ma ei ole just muusikaspetsialist, kuid noorte muusikutega võrreldes olid nn vanemad tegijad kindlasti paremad
Franz Liszti kammerorkester Tallinnas Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat
klaverikillukesi eesti heliloojate ja Griegi radadelt, lisatuna natukene ka improvisatsiooni. Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks tegi improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert
lõpetas 5 aastat tagasi Muusika keskkooli ning soovitas minna. Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast lugupidaval kontserdil, kus on vaja tasemel tsellomängijat. Teise pala solistiks oli Magdalena Pilipczak viiulil. Esitusele tulid Penderecki ,,Concerto grosso nr. 1", mis valmis 2000 aastal ja teiseks palauks oli Benjamin Britteni teos ,,Viiulikontsert op.15". Kontsert ise oli üsna hea, kuigi meie istekohad olid kehvad, sest jõudsime 5 minutit enne kontserdi algust piletikassasse, kust õnnestus veel viimaseid pileteid napsata. Kuna istusin enda sõpradega rõdu kõige tagumises ääres, ei näinud ma suurt midagi, ainult jäi silma, et kongi lõi taga
,,Jõuluootus" Kontserdi pealkiri oli Jõuluootus. Kontsert toimus laupäeval kell 19:00 Tartu Peetri kirikus. Kontserdi eesmärgiks oli tuua inimeste südamesse soojust ja ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et tunda jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber.
Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingu...
Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vaid kaks inimest. Enne etenduse algust loodi mõnus õhkkond- pandi põlema küünlad ning saal muudeti hämaraks. See oli just õige õhkkond taolise muusika kuulamiseks. Esitusele tulnud lood olid seinast seina: oli nii jazzi kui ka indie rocki; nii eesti rahvalaulude viise kui ka prantsuse lugusid; lauldi nii prantsuse, eesti kui ka inglise keeles. Kuid sellegi poolest läbis kõiki lugusid just Rouge Madamelik joon- see duo kindlasti erineb kõigist teistest muusikalistest kooslustest, laiaulatusliku vokaaliga suudavad nad jätta mulje nagu oleks tegemist mingisuguse loodusjõuga. Lood olid küll valdavalt minoorsed ja sünge sisuga, kuid vägagi nauditavad
3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud.
Kontserdiarvustus: Curly Strings ja Mari Jürjens “Kohe näha, et vanad sõbrad” 8. veebruaril 2015 toimus Rahvusooper Estonia kontserdisaalis eesti folkkoosseisu Curly Strings ja akustilise muusiku Mari Jürjensi (Pokinen) ühiskontsert “Kohe näha, et vanad sõbrad”. Kontsert koosnes Mari Jürjensi ja Curly Stringsi eelnevast loomingust, kuid esitati ka paar uuemat lugu. Kontserdi esimene pool pühendus Mari Jürjensi loomingule: koos Curly Stringsiga tulid esitusele lood “Paradiis” ja “No Näed”, ülejäänud lood esitas Mari Jürjens üksi ning lood pärinesid enamasti tema albumilt “Maa saab taevani”. Kontserdi teine pool koosnes Curly Stringsi teostest. Esitati koosseisu populaarsemaid teoseid ja kontsert lõppes rahva seisva ovatsiooniga ning lauluga “Kauges külas”. Lavakujundus oli antud kontserdi puhul väga lihtne ja visuaalselt soe, hubane. Lava keskosa katsid
Näide: y = pöördfunktsioon on x = log2 Üksühene funktsioon ja selle graafik . Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Näide: Näide: Funktsioon, millel pole pöördfunktsiooni. y = x + arctanx 7. Funktsioon ilmutamata kujul. Funktsioon, mis on antud parameetrilisel kujul. Polaarkoordinaadid, üleminek parameetrilisele esitusele. Näited Funktsioon ilmutamata kujul. Kui võrrandi F(x,y) = 0 on x X korral üks lahend y = f(x), siis öeldakse et see võrrand määrab funktsiooni y = f(x), x X ilmutamata kujul. Näiteks: lox +log(y+2) 2 = 0 Funktsioon, mis on antud parameetrilisel kujul. Funktsiooni f muutujate x ja y väärtused saab määrata ka teatavate abimuutuja t funktsioonide x = x(t) ja y = y(t), t T väärtustena.
,,Laul verelilledest", ,,Pühendus", ,,Rahus", ,,Romanss", ,,Olen valind tee". Üldiselt olid mõlemad esinejad väga hea diktsiooniga ja suutsid oma laulud hästi välja kanda, vaatamata sellele, et Tõnis Mäel oli hääl suhteliselt ära ja kähises. Sellepärast vabandas ta ka publiku ees, et ei esita mõnda lugu, mida kõik oodanud olid . Vahepeal kui Tõnis Mägi laulis mõnda oma laulu, proovis inBoil talle taustaks laulda, aga kohati tundus see sobimatu ja ei mõjunud esitusele hästi. Märkimisväärne oli ka Tõnis Mäe vilistamisoskus- ta vilistas peaaegu pool oma laulust ,,Ratas" ja püsis seejuures üsna täpselt nootidel ja helistikus. Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama
tants“ väga meeldivaks vahelduseks. Kontsert oli väga huvitav ning sobis hästi meie kooli keskkonda. Esitus oli nauditav. Artistid olid loo mängimisse süvenenud ning oli väga hästi näha kui hea tehnika ning koostöö laval oli. Konrtserdi tegi eriliseks esinejate pidev suhtlemine publikuga, mis muutis väiksemate jaoks ühe koha peal istumise ja vaikselt kuulamise palju lihtsamaks. Esinejad tutvustasid pauside ajal põgusalt lugusid, mis kohe esitusele pidid tulema ning vastasid ka vahepeal kogunenud küsimustele.
Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas
päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil. Dünaamilisust bändi repertuaari toob lisaks muusika vahetule esitusele ka tants ja kõrgetel toonidel flöödimäng. Oma eksistentsi jooksul on PolePole mänginud nii Soomes kui väljaspool paljudel festivalidel, seminaridel, klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud mitmetel folgifestivalidel nagu Kaustinen Folk Music Festival ja Eurofolk festival. Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA)
Diktsioon oli mõnes kohas veidi kehvemapoolne, kuid üldmulje on väga hea. Kaire Vilgatsi tugev, kandev ja ulatuslik hääl sobis sellesse muusikali justkui valatult. Esituse juurde kuuluv tantsuline pool oli läbi etenduse osavalt sooritatud, liigutused olid sünkroonis ja näitlejad olid kogu etenduse jooksul väga ühtehoidvad. Väga oskuslikult oli esitatud ka ,,Blow, Gabriel Blow" (lood olid esitatud eestikeelsetena), kus jällegi oli põhiliseks lauljaks Kaire Vilgats ning kelle esitusele andsid veelgi enam kõla ja tugevust teised lavalolijad. Laulud olid enamjaolt kõik väga rütmikad ja meeleolukad. Silmapaistvaks tegelaskujuks oli ka Märt Avandi, kelle lauluoskus oli muljetavaldav. Võib öelda, et kõik näitlejad esitasid oma rolli suurepäraselt ning igaühe jaoks oli leitud just neile kõige paremini sobiv osa. Muusikali esitusega jäin väga rahule, kuna kogu etenduse ajal ei tekkinud kordagi momenti, kus oleks igav hakkanud, meeleolu oli läbi etenduse hea
viljandis". See laul tekitas tõeliselt kevade meeleolu. Soprani ja bassi käigud olid väga puhtalt ja kõlavalt välja lauldud. Laul oli köitev ja tekitas inimestes ühtekuuluvustunnet ning pani kõiki kaasa elama. Laulu lõpus kostus publikult vali aplaus, kuna esitus oli olnud suurepärane. Vahepalaks laulis Mariann Õmblus laulu ,,Kõige parem polka" ja saateks laulsid Viljandi muusikakooli neidudekoori õpilased. Järgnevalt tulid neidudekoori poolt esitusele laulud ,,Marsilaul", ,,Politseirock", ,,Suvelaul", ,,Lähme lapsed", ,,Mu suul ei ole sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju huvitavamaks ja võimsamaks. Terve Pärimusmuusikaait oli täitunud kõlava lauluga. Neidudekoori vokaalne tase oli kõrge, sest kõik lauljad olid kas muusikakooli õpilased või vilistlased
tegu suht võõraste muusikutega, aga saal oli rahvast täis. Avateos Mozart aaria ooperist „ Cosi van Tutte“ oli väga särav esitus, sopran laulis meisterlikult, pianist mängis soravalt, sõrmed liikusid nii kiiresti, et imestasin, kuidas üldse on võimalik käsi nõnda liigutada. Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu. Esiteks oli huvitav see, et nad laulsid kahekesi ja tekkis selline omavaheline tugev kokkusulamine muusikas, tunnetasid teineteise laulu ja samuti pean kiitma pianisti, kes järgnes neile, ta jälgis hoolega mõlemat solisti. Tegemist oli väga ilusa teosega ja rahvas aplodeeris tugevalt. Järgnesid Puccini, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi, Rahmaninovi muusika , mida nautisin täielikult.
Ta rõhutas, et lapsed peavad ikka mängima, ei ole vahet, kas toas või väljas. Vihjatakse, et tuleb ikka tubli olla ja teiste vastu hea. Helilooja stiil on kuulatav, sest laulud jäävad kummitama ja need on hea sisuga. Esitus oli korralik ja tavapärane. Arvan seda selle tõttu, et see etendus ei pakkunud mulle kuigi palju huvi, sest päris lapse eas ma pole. Ta oli päris lapselik. Asi võib muidugi olla ka selles, et muusikale ma väga ei kuula ega vaata ja selle tõttu ütlen esitusele tavapärane. Lavastatud oli iseenesest etendus hästi, lapsesõbralik. Kostüümid olid näitlejatel väga kirevad ja huvitavad. Nendega oli vaeva nähtud. Dekoratsioon oleks võinud olla parem ja kaunistusi oleks võinud rohkem olla. Näitlejate tantsimine mulle meeldis, sest koos lauluga see kutsus kaasa tantsima. Kokkuvõtteks võib öelda, et etendus ei tasunud ennast minu jaoks ära. Pileti hind oli üpriski kõrge. Näitlejate kohta pole ühtegi halba sõna
5-ks. See oli unikaalne 5 venna pänd ja neid sundis aina oma enda isa. Kuna Jackson tüdines pändist ja pänd hakkas lagunema, hakkas ta andma oma esimesi märke iseseisvusest, siis andis ta välja oma enda ja esimese sooloplaadi. Sellega hakkas kaasnema muidugi tohutu kuulsus, mis vedas teda tema elu lõpuni. Aina suuremaks kasvades, suurenes Michaeli majanduslik kindlustus, kuulsus ja ka tema esinemis viis. Aina enam ja enam hakkas Michael mõtlema oma esitusele. Tal kujunes välja lausa oma enda tantsu stiil, mida jäljendatakse siia maani ja mida peetakse paljude tantsu stiilide aluseks ja põhitoeks. Michaeli ei olnud kuulus ainult oma enda suurepäraste laulude ja ja haaravate tantsuliigutuste pärast, vaid ka oma elustiili ja iskliku elu poolest. Tema igapäeva elust ja juhtumitest ükskõik millega, kajastas palju ka ajakirjandus, mis omakorda võttis siis
Kuressaare 2008 Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tsellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast. Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest ,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise
Järgmiseks esitas juba suurem instrumentaalansambel H. Hancock´i ,,Cantaloupe Island´i". Selles loos jäi silma väga andekas saksofonimängija, kelle esitus oli äärmiselt muusikaalne. Väga terviklikud fraasid, head dünaamilised kontrastid ja kindlasti ka ilus särav, kuid mahe toon. Selle sama ansambli teise loo puhul oli esinejatel publikule väikene üllatus. Saksofonimängijast Pille-Rite reist sai äkitselt laulja ja esitusele tuli T. Mägi ,,Sinu hääl". See esitus aaras mind täielikult, sest nii südamlikus esituses kui seda tegi Pille-Rite Rei ei ole ma seda teost enne kuulnud. Vokaali koha pealt võiks muidugi natuke norida, aga kuna see pole tema eriala ja minu teada ta muidu laulmisega ei tegele, siis jättis esitus mulle väga sügava mulje. Kontserdi lõpetas G. Barrow, B. Gibbons´i ja A. Utley teos ,,All Mine". Solistideks olid Eva Vaino(laul) ja Keio Vutt(baritonsaksofon). Saksofonimängija soolod ja
Nad tegid kahepeale kokku remix'i kaasaegsest muusikast, mis oli vägagi meeltmööda mulle. Kallervo ,,Kalle" Karu on üks eesti tuntumaid trummareid. Ta on mänginud mitmetes kuulsates bändides nagu Slide-Fifty, Toe Tag, Revolver ja Chungin & The Strap-On Faggots. Hetkel mängib bändis Vaiko Eplik ja Eliit. DJ Paul Oja oli üks rahulikumaid Eesti DJ-sid, kes on samuti bändi Toe Tag liige. Järgmisena vallutaski lava Toe Tag, kelle esinemine oli küll huvitav. Esitusele tulid mitmed tuntud lood nagu ,,Pankrot" ja ,,Deja Vu." Need lood läksid publikule vägagi hästi peale. Enda lemmikuks oli DJ Paul Oja, kuna ta teeb lugusi, mis meeldivad just mulle. Kolmandaks esinejaks oligi Trumm-It show, mille eestvedajaks oli muhe ja särav mustanahaline mees. Nad tegid ka ühe loo ka koos Toe Tagiga. Mulle see esinemine väga ei meeldinud kuna sealt ei tulnud seda mida ma just ootasin. Eesti suurim noorte
kujunesid Maarja-Liis Ilusa poolt esitatud ,,Don't Cry for Me Argentina" ja ,,You Must Love Me", kuna ta laulis neid laule tõeliselt võimsalt ja hingestatult. ,,Don't Cry for Me Argentina" ajal tõusid mul isegi ihukarvad püsti. Samuti olid ka tantsijad, kes muusikalis suurt osa mängisid, väga professionaalsed. Nende liikumine oli sünkroonis ja väga emotsionaalselt esitatud. Minu isiklikuks lemmikuks kujunes heategevusballil esitatud tango, mis vaatamata tagaplaanil esitusele, suutis siiski silma jääda. Minu jaoks on muusikal ,,Evita" üks paremaid teatrielamusi. Usun, et selle põhjuseks on tasemel näitlejad, lauljad ja tantsijad, emotsionaalsus ning kaasahaarav sisuliin. Soovitaksin seda lavastust kindlasti kõigile, kes naudivad muusikale ja tõsisemaid tükke ning loodan, et lähitulevikus on mul taas võimalus külastada teost, mis sellist naudingut pakub. 3
ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt. Enne algust öeldi veel, et etendus katkestatakse vaid juhul, kui laval peaks toimuma täielik kaos. Tuli aga välja, et esimese poole tunni jooksul võisime kogeda vähemalt viite väiksemat ja suuremat katkestust, mis olid enamjaolt tingitud orkestri ja lauljate ebakõlast. Tänu sellele oli kogu esitusele väga raske keskenduda, sest just siis, kui oli tunne, et hakkad vaikselt ooperiellu sisse elama, tuli katkestus. Üheks positiivseks küljeks oli kindlasti lavakujundus, mis oli äärmiselt huvitavalt lahendatud. Liikuv lava andis etenduse sujuvusele palju juurde. Aegajalt ajas segadusse see, kus pidi olema kujutletav sein ja kus ei pidanud, kes keda nägi ja kes ei näinud. Sellegipoolest oli tegemist põneva ja praktilise lahendusega, mis kokkuvõttes toimis.
aastast, on ansambel väljastanud 13 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma . Nad on osalenud muusikalides Londoni West Endis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, esinenud New Yorgis Carnegie Hallis, kuninganna Elizabeth II galakontsertidel, andnud kontserte BBC Big Bandiga ja esitanud klassikalisi paroodiaid 40 000 inimesele BBC Promsil. Kontserdi pealkiri oli ,,Madrigalist McCartneyni", mis tähendas seda, et esitusele tulevad laulud olid järjestatud ajaliselt, alustati madrigalidest ning liiguti tänapäevasema muusika poole. Mulle (ja ka ülejäänud publikule, nagu mulle mulje jäi) meeldis enim kava lõpuosa, kuna esiteks ollakse tänapäevasema muusikaga rohkem kursis ning pealegi hakkasid mehed lõpupoole ka rohkem nalja tegema. Kõigepealt aga tutvustas ansambel end eesti keeles, mis oli imekspandavalt hästi arusaadav ning pani publiku end juba kohe algul hästi tundma . Esimesena esitati kolm 16
esikohal. 2004. aasta alguses alustas Hannah oma neljanda kauamängiva salvestamist. Mitu kuud stuudios valminud plaat sisaldab kauneid ballade esitatud koos sümfooniaorkestriga. Kõik lood on Hannah'i sulest. Sama aasta detsembris toimunud neli suurejoonelist kontserti koos sümfooniaorkestriga näitasid publiku vaimustust ning album nimega "Ballaadid 2" tõi Hannahile ,,Aasta Naisartist 2005" ning ,,Aasta Album 2005" tiitli. Kontserdi salvestus tuli esitusele Kanal 2 programmis 1. ja 2 jõulupühal. 2005. aasta novembris ilmus Hannah`i viies kauamängiv "Hannah Live", duubelkogumikplaat lauljatari parimatest lugudest. Kõikide nende aastate jooksul on Hannah tegelenud heategevusega, ta on kaasa löönud mitmetes projektides, aidates lastekodulapsi, kuulmispuuetega lapsi ning kaasa aidanud vastsündinuile vajavate aparaatidide soetamisele. Hannah on osalenud EMT jõulukampaania raames, andes panuse kontserdi näol, mille
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne
Teatriakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist. Kuna varasemalt on ta põhiliselt tegelenud orkestritega ja olen kuulnud ka paari tema ansamblilugu, siis neidudekoorile kirjutamine oli tema jaoks uus kogemus. Kontserdil esitlusele tulnud tema lood kõlasid lihtsatena ja meenutasid veidi Pärt Uusbergi varasemat kooriloomingut. Kuid kui süvenenumalt kuulata, tundusid lood tehniliselt vägagi keerulised ning lauljad kasutasid kohati isegi heliharki järgneva noodi kätte saamiseks. Esitusele tuli vaid kaks lugu, millest oli kahju, sest oleks tahtnud saada paremat ülevaadet tema helikeelest. Kadri Voorand on noor Eesti dzässilaulja ja helilooja, kes pälvis 2008. aastal auhinna "Noor Jazzitalent 2008". Isikupärane improviseerimine ja helilooming on talle toonud auhindu nii Eestis kui võõrsil. Klaveriõpingutega alustas Kadri Voorand juba üsna varakult ning samal ajal mängis ta veel folkviiulit ja laulis oma ema juhendatud rahvamuusikaansamblis.
See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse terminit ,,mõttemudel" viitamaks mõttelisele esitusele või mõtlemise simulasioonile üldiselt. Ajalugu Georges-Henry Luquet tõi tema 1927.aastal avaldatud raamatus Le dessin enfantin välja arvamuse, et lapsed loovad seesmisi mudeleid, mõjutades sellega teiste seas ka lastepsüholoogi Jean Piaget. Mõiste ,,mõttemudel" pärineb usutavalt koos Kenneth Craik'iga tema raamatust ,,The Nature of Explenation"(1943). Samal aastal kui Phillip Johnson-Laird avaldas teose Mental Models: Towards a Cognitive
sportlaste ja õpilaste juhendajatel kasutada juhendatavate motiveerimisel efektiivsemaid võtteid. 13. Milles seisneb saavutuseesmärgi teooria ja kuidas see seostub õpikeskkonna motivatsioonilise kliimaga? Seisneb selles, et mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskonnas.Spordis ja kehalises kasvatuses on motivatsioonilise kliima loojaks treener v kehalise kasvatuse õpetaja. Eristatakse meisterlikkusele orienteeritud ning esitusele/tulemusele orienteeritud kliimat. Meisterlikkusele orienteeritud kliima on olulisim neist kahest, kuna seal õpilane tunnetab ja saab aru et treener suunab teda eneseületamisele, premeeritakse isiklikku arengut ja pingutust ning vead arenguprotsessid on osa loomulikust protsessist. Õpilane peab ise paika panema oma eesmärgid, treener/õpetaja aitab seda saavutada, suunates teda. 14. Milles seisneb treeneripoolne kontrolliv käitumine ja kuidas need erinevad
krahvina. Ehk temas oli ka seda näitlejaslikkust. Arvestades tema tausta, polnud see siiski eriline üllatus. Aga positiivne siiski. "Boheemis" aga lausid mõlemad tol kontserdil üles astunud solistid Kädy Plaas Mimi ning Oliver Kuusik Rodolfo osas. See ooper mulle tuttav pole, kuid esitus oli sellegipoolest väga kena. Ma ei tea miks, kuid kuidagi on jäänud mul emotsioonid selle aaria juures neutraalseks. Peab ilmselt süüdistama minu vähest ooperitetundmist. Esitusele tuli Carl Orffi kantaadi "Carmina Burana" kuulsaim, ülivõimas osa: O Fortuna. Olles seda just hiljuti kuulanud, oli väga huvitav kuulata, kuidas noored muusikud toime tulevad. O Fortuna jaoks täitus kogu lava muusikutest: pillimängijatest ja lauljatest. Tuleb öelda, et esitus oli täiesti perfektne. Lihtsalt super! Pean lisama ka seda, et just selle esituse pealt tegin ma otsuse, et nad ei jää tegelikult millegipoolest professionaalidele alla vähemalt minu kõrvus.
püsiv/ebapüsiv kontrollitav/kontrollimatu ATRIBUTSIOON - püsiv - ebapüsiv - sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“ - väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang
kategoorias Poker Face'i muusikavideo eest ning parima rezii, parima monteeringu, parimate eriefektide, parima kinematograafia ja parima kunstirezii kategoorias muusikavideo "Paparazzi" eest. Gaga võitis parima uue artisti auhinna ning ta singel "Paparazzi" võitis auhinna parima kunstirezii ja parimate eriefektide 3 eest. Hiljem esines ta Saturday Night Live'il. Koos Madonnaga tuli esitusele osa tema järgnevast singlist "Bad Romance". Novembris 2009 teatas Gaga albumi "The Fame Monster" välja andmisest. Album koosnes kaheksast laulust, mis räägivad kuulsuse pimedamast poolest, mida Gaga läbi koges 2008- 2009 aastate vältel reisid üle maailma. "Bad Romance" oli esimene singel, mis anti välja sellelt albumilt. singel jõudis Suurbritannias, Kanadas, Rootsis edetabelite tippu ning esikümnesse Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Iirimaal. Gaga teatas ka, et läheb oma
Kolmandas osas sain jälle nautida solisti suurepärast tehnikat. Kolmandas osas on Mozart kasutanud enda loodud laulu ,,Senhsucht nach Frühling´´ teemat refräänina. 27.klaverikontsert kõlas ERSO esituses viimati aastal 1982 ning ka siis oli soleerimas Kalle Randalu. Kogu publik oli klaverimängust niivõrd vaimustuses ,et pianist kutsuti tagasi ja ta esitas ühe soolo pala. See oli rahulik ja laulev pala , mille autoriks oli R.Schumann. Peale vaheaega tuli esitusele W.A. Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter. ´´Tegemist oli Mozarti viimase sümfooniaga, mis on dateeritud 10.augustil 1788. Pealkiri ,,Jupiter´´ on antud teosele alles pärast helilooja surma. Esimene osa teosest oli Allergo vivace. See algas kolme võimsa akordi ja väikse meloodia lõigu vaheldumisega. Osa nimele vaatamata tundus mulle kohati,et teos nagu seisab, kuid siis järsku läks teosele nagu elu sisse. Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist
annaabi.ee 
