.Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne'i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil. *Verduni lahing 1916 (veb-10 kuud) Saksa Prantsuse Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisi. Saksa lüüasaamine. * Somme'i lahing 1916 juuli-nov Saksa Prantuse- Inglise löödi suurte kaotustega tagasi. Tanki kasutuselevõtt. Kummalegi poolele ei toonud edu. *Jüüti lahing 31.05-1.06.1916 Saksa Inglise. Taani lähistel Põhjameres. Sakslased kuulutasid oma võiduks, kuid inglased
2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7. Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) 8. Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid. 9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11. Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas. Osapooled: (Osales 38 riiki) 1. Antant: Vaata eespoolt, Serbia, Itaalia, Rumeenia, Kreeka, USA. 2. Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. Sõjaplaanid: Saksamaa: 1
-Somme’i lahing. 1917 Tanki rünnalk Cambrais linna lähistel, mis luhtus. 1918 4 suurpealetungi, Antandi vastupealetung. 9. Milliseid muutusi põhjustas esimene maailmasõda majanduses ? 1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11
-Somme'i lahing. 1917 Tanki rünnalk Cambrais linna lähistel, mis luhtus. 1918 4 suurpealetungi, Antandi vastupealetung. 9. Milliseid muutusi põhjustas esimene maailmasõda majanduses ? 1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11
Koostöö Prantsuse vägedega. Huvide põrkumine- Mõlemad liidud tahtsid kolooniaid Aafrikas ning suuremat mõjuvõimu maailmas. Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma
Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria- Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917: Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud
Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria
Lünktest I maailmasõda. 38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2
Saksamaa kolooniaid; Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda Tugevad kaitseliinid; ohvriterohke positisoonisõda;kaitserelvad ja vahendid( okastraattõkked, kaevikud jms.) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide kasutuselevõtuga; positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada; ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega; punkrid; mürkgaas; kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid; Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Antandi riigid suutsid veenda itaalia atandi poolel sõtta astuma,lubades selle eest osa A-U valdustest; 1915 kuulutas Itaalia A-U sõja, avades sellega I MS-s uue rinde; Bulgaaria ühinemine keskkriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati; Lahingud Türgi rindel
21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse Saksamaa+Austria-U. pealetund Varssavline Vene vasturünnak 1915 Positsioonisõda Inglaste püüd hõivata Musta Itaalia kuulutas sõja mere ja Vahemere alad Austria-Ungarile Saksamaa alustas allveesõda Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi
· psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid. · sõja romantiseerimine levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega. · puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid · Franz Ferdinandi tapmine annab Austria-Ungarile ettekäände õiendada arved Serbiaga · Austria-Ungari sai toetust Saksamaalt · Saksamaa soovis algatada suuremat sõda rünnata Prantsusmaad enne, kui see oli jõudnud sõjaks valmistuda · Wilhelm II oli veendunud, et Venemaa jääb tekkinud konfliktist kürvale, mistõttu pole oodata suuremat sõda
*Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud? - USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas. 4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad? - 1914a. Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Neutraalsed maad Hispaania, Sveits, Taani, Rootsi. 5. Millised olid suurriikide peamised poliitilised eesmärgid? - *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. *Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tsernogooria. *Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia.
· 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria
· Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga
4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida- Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet
4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus!
40 päeva. Prantsusmaa- passiivse kaitse strateegia; Maginot´piirkindluste süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir. Venemaa-kasutada ära tohutu armee, tungida peale pikal rindel. Inglismaa- kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada mereväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi, kuna prantsuse ja inglise vägedel õnnestus neid lüüa. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Algus 1914: 02.08.1914 hõivavad saksa väed ilma suurema vastupanuta Luxemburgi. Saksamaa tungib augustis 1914 neutraalsesse Belgiasse. Belgia osutab vastupanu, need 10 päeva päästsid Prantsusmaa (Saksamaa tahtis marssida läbi Belgi B-Pr piirile)
Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine. Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA + liitlased. Positsioonisõda – sõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda.
Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne. Mürkgaas sakslaste poolt. Verduni lahing: Läänerinne. Suurim maismaalahing. Somme’i lahing: Läänerinne. Surma sai 1,3 miljonit sõdurit. Tankid. Jüüti merelahing: Allveelaevad. kokku 250 laeva, mõlemad pooled tunnistasid end võitjateks. 4. Sõttaastunud riigid - Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriigid Antant (4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki) - Saksamaa - Prantsusmaa - Austria-Ungari - Venemaa - Türgi - Suurbritannia - Bulgaaria - Serbia - Jaapan - Itaalia - USA (alates 1917) jt
1 4. Läänerinne: • Algas 2. augustil (1914) Saksa sissetungiga Belgiasse. • Loodetud kiiret võitu ei tulnud, Belgia osutas vastupanu. • Piirilahing 21.-24. august Prantsusmaal. Sunniti koos Inglismaaga taganema. • Prantsusmaa loovutas majanduslikult olulised alad Saksamaale. • Sakslased lootsid sõja lõppu, muutes sõjaplaani. Osutus valeks sammuks. • Marne’i lahing 2. septembril Pariisis. Abistas Inglismaa & Saksa pealetung peatati. • Ohvriterohke Positsioonisõda (720 km pikk). Kaitserelvad olid ründerelvadest paremad. • Ypres’i lahingus (aprill 1915) võeti esimest korda kasutusele mürkgaas (puudus gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing. Kasutusel olid esimest korda tankid & lennukid (võitis Saksamaa). 5
Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sõdivad pooled Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Peagi 34 sõdivat riiki Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nimi Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
mõõtmed aga seetõttu, et lisaks põhirinnetele sõditi ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis- Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Läänerinne: Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksamaa. sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil. Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võttis suuna Pariisile, mida kaitsti iga hinna eest. Marne´i lahinguga sakslaste edasitung peatati. alates septembrist 1914 algas positsioonisõda ehk kaevikusõda - sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Positsioonisõja eeldused: o miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes)
aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff. Nad suutsid ühe vene armee puruks lüüa, teise Ida-Preisimaal taanduma sundida. Austria-Ungari väed kandsid raskeid kaotusi Venemaaga võideldes, ebaõnnestus ka üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile
RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia 1907 Antant, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa Eelduseks Balkani sõjad 1912-1913, eesmärk territooriumide suurendamine. I maailmasõja põhjused: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents (Balkani poolsaar)
Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914). Belgia hea vastupanu päästis Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. 1914 Saksa vägede peatamine Marne jõel. Algas positsioonisõda
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud
Peep Reimer 2 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) · Läänerinne: Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed. sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil. Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest. Marne´i lahinguga sakstaste edasitung peatatakse. alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Positsioonisõja eeldused: · miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes)
4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad 1914. aasta sõjategevus idarindel Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad - 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Saksamaa armee etteotsa määrati kindralid Hindenburg ja staabiülemaks Luddendorff - Suutsid ühe Vene armee purustadai Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Galiitsias kandis Austria-Ungari suuri kaotusi Vene vägede tõttu. Saksamaa tõi osa
· Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT KESKRIIGID · Prantsusmaa · Saksamaa · Venemaa · Austria-Ungari
idarindel. Läänerindel olid kasutusel tankid, mürkgaas, allveesõda. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda ega kasutatud niipalju sõjalisi uuendusi. 10. Milliseid sõjatehnilisi uuendusi võeti kasutusele 1. MS ajal? Sakslased võtsid esimestena kasutusele mürkgaasi Inglased võtsid esimestena kasutusele tankid Täiustati allveelaevu ja hakati pidama allveesõda Täiustati lennukeid, lennukite tähtsus sõjas suurenes: sagenesid õhulahingud, lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, lennukite ülesanne polnud ainult luure 11. Bresti rahu (põhjused, sisu, tulemused, mõju Eestile) Venemaa oli sõjast kurnatud ja 1917. aasta novembris pöördusid võimu haaranud enamlased Saksamaa ja liitlaste poole sooviga sõlmida vaherahu. 3. märtsil 1918. aastal sõlmiti Bresti rahu, Nõukogude Venemaa loovutas Saksamaale Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola. Saksamaa nõudis vene vägede lahkumist Eestist
Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõja põhjused : I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: - Võitlus turgude , tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Puudusid rahvusvahelised institutsioonid , mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt Olid ka järgmised asjaolud : - Esiteks , alahinnati ohtu - Teiseks , sõda romantiseeriti - Kolmandaks , rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Neljandaks , sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatika Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda.
· Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. · Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
