...............................................................7 4. Kokkuvõte................................................................................................8 5. Summary..................................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................10 1. Sissejuhatus Eestis oleks raske leida inimest, kellele nimega Toots, ei tuleks pähe Lutsu raamat ,,Kevade" ning selle järjed ,,Suvi" ja ,,Sügis". Meenuks ka filmid, mis tehtud nende teoste põhjal. Enamikul tekib ka silme ette pilt Paunveres toimunust kui võtad jutuks Aare Laanemetsa - näitleja, kes mängis neis filmides Tootsi. Nooremast põlvkonnast leidub palju ka neid, kel tundub nimi vaid veidi tuttav või pole nime kuulnudki. Seepärast otsustasin kirjutada Aare Laanemetsast, et teaksime temast rohkem kui vaid rollist ,,Kevades". 2. Elulugu 2.1 Eluloo Sissejuhatus
IMDb sissekanne Sissekanne saidil movies.ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson
teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
faabulaga lavatükid, milliseid viimasel ajal nii agarasti on küpsetama hakatud ja mis on paksult-paksult üle valatud patriotismi-soustiga, et asja teha suupärasemaks. Et kui ei ole vormi ja sisu, siis olgu vähemasti isamaalist vaimu! 1940-ndad olid samuti väga komöödiasõbralikud. Vaimselt kurnatud rahvas vajas süngetel aegadel meelelahutust nagu nälgiv kõht leiba ning seda pakkus peamiselt teater (veel rohkem muidugi film, aga selles ei räägitud eesti keelt). Ka nõukogude perioodi alguses, umbkaudu aastani 1947 oli repertuaaripoliitika üsna leplik -- isegi Hugo Raudseppa võis veel mängida. Nii saksa kui vene võimu all mängitud komöödiad olid küll üsna vähenõudliku publiku jaoks mõeldud, viimased ka propagandistlikud. Kuid ajal, mil ei publik ega trupp teadnud, kas neil järgmisel õhtul üldse on katust pea kohal või tuleb teatri suitsevaid ahervaremeid silmitseda, polnud põhjust pirtsutada
hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4
· Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine - Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis) 2. Näidendite lugemise kontroll (test või essee) Juhtnöörid:
kasvanud maailmakuulsa kunstniku elu vastu. Kuigi tema looming on väga mitmekülgne ja rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu tema osale eesti rahvusluse kujunemises. Töös on käsitletud Johann Köleri lapsepõlve ja kooliteed, Kölerit kui isamaalast ja tema osa rahvuslikes üritustes, tema elu lõpuaastaid ja surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli „Väike Köleri sõnastik“, B. Ensti „Johann Köler“ ja M. Pukitsa „Johann Köler – eestluse eelpost Peterburis“. 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure – Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal,
kasvanud maailmakuulsa kunstniku elu vastu. Kuigi tema looming on väga mitmekülgne ja rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu tema osale eesti rahvusluse kujunemises. Töös on käsitletud Johann Köleri lapsepõlve ja kooliteed, Kölerit kui isamaalast ja tema osa rahvuslikes üritustes, tema elu lõpuaastaid ja surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli ,,Väike Köleri sõnastik", B. Ensti ,,Johann Köler" ja M. Pukitsa ,,Johann Köler eestluse eelpost Peterburis". 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal,
7 Nõnda võetigi nõuks korraldada mälestusmiiting, mille tarvis trükkisid Meelis, Argo ja Ain kutseid, mida jagati sõpradele ja tuttavatele. Poistel algas nüüd kiire aeg, tuli tegelda kõigega kutsete trükkimine, laiali jagamine, haudade korrastamine võttis palju aega8. Juba enne mälestusmiitingu toimumist sai kommunistliku riigi jaoks kahtlasest noortealgatusest haisu ninna Riiklik Julgeoleku Komitee ehk KGB. 17. oktoobril 1987 tuligi Riikliku Julgeoleku Komitee Võru osakonna ülem Ervin Oras kalmistule, kus noored koristamisel vaeva nägid ja juhtis justkui huvi teeseldes noorte tähelepanu miitingu korraldamiseks vajalikule loale.9 Luba loomulikult noortele ei antud. Kuna noored polnud kokku puutunud Nõukogude ühiskonna repressiivmeetoditega, ei võetud keeldu kuigi tõsiselt. Haudade korrastamisega tegeldi endiselt edasi, kuid aega jäi aina vähemaks, suure osa ajast neelasid jagelemised võimuesindajatega ja agitatsioon tuttavate seas, aega nõudis ka kolme poisi
seda, mida nad kuulda tahavad, et oma karistusi vältida, mistõttu juhid sagely lähtuvad moonutatud olukorrast. SNAFU – Situation Normal, All Fucked Up. 25. Üks arvutiteaduse absoluutseid klassikuid väitis oma veebilehel järgmist: "alates 1. jaanuarist 1990 olen ma õnnelik mees, kuna mul pole enam e-postiaadressi. Kasutasin e- posti alates 1975. aastast ning mulle tundub, et 15 aastat e-posti piisab kogu eluajaks." Kes sellise jahmatamapaneva mõttega lagedale tuli? Donald Ervin Knuth 26. Microsoft Windows oleks alguses turule tulnud hoopis teise nime all, kui Microsofti marketingispets Rowland Hanson poleks Billi veennud Windows-nime eelistes. Mis nimi see oleks olnud? Interface Manager 27. Mis eesmärgil tehakse "prügikastisukeldumist"? (valdkond on endiselt IT!) Kasutaja kohta info otsimist, sh ka prügikastis olevad failid. 28. Euroopas 2004-2005 tarkvara patenteerimise vastu peetud kampaanias kasutati ühe sümbolina laialdaselt üht levinud (puu)vilja
............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Helgi sallo on 68-aastane eesti näitleja ja laulja, kes on tegelenud ka näitejuhina. Ta on sündinud 1941. aastal ning tegelenud näitlemisega alates aastast 1964. Näitejuhina alustas ta tööd aastal 1997. Esimene peatükk räägib kokkuvõtlikult Helgi Sallo elust. Teine peatükk toob kokku tema kuulsaimad rollid näitlejana. Kolmandas peatükis on kirjas tuttavate ütlused Helgi Sallo kohta. Neljandas peatükis on mõned Sallo enda ütlused. Viiendas peatükis on juttu Helgi lavastajatööst.
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud
7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..........................21 2 2. Sissejuhatus Juurdlesin pikalt selle üle, keda 1920-1930ndate aastate lastekirjanikest lähemalt uurida
õpilane kirjutab raamatust lõikude kaupa teksti maha, jätmata sellele viitamata ja jutumärkidesse panemata. Tahtmatu loomevargus Õpilane ei oska teksti oma sõnadega ümber kirjutada; õpilane unustab siiralt viite ja/või jutumärgid lisamata; õpilane tõesti ei tea, kuidas referaad, uurimistöö vm koolitöö kirjutamine käib. Kas tõesti kuritegu? Jah! Ülesanne Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli Moskva vaesunud aadliperes sündinud kirjanik. Peterburi sõjaväeinseneride kooli saadeti ta õppima pärast oma ema surma. Peale kooli lõpetamist suundus ta küll erialasele tööle, kuid aasta hiljem läks erru. Tol ajal huvitus Dostojevski utopistlikust sotsialismist mida innustas veelgi Belinski ning 1846. aastal ilmus tema esikteos ,,Vaesed inimesed'' (e. k. 1. tr. 1964). Väljaantud raamatule lisaks kirjutas ta veel mitmeid jutustusi aga tema karjääri katkestas arest
tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks
nad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. "Eesti Draamateatri lavale astusin esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa" meenutab Ever. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa - Tatjanat. Keskkooli lõpetas ta 1950. aastal. Peale keskkooli oli tal õppida Tartus arstiks
wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3 Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad, et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid. Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi valida ja kuna tal huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See talle ei meeldinud, sest partner tallus pidevalt varvastel ja Kristina palus emalt abi uue ringi leidmisel. Ema tahtis teda esialgu ujumistrenni viia, kuid ema endine suusatreener Herbert Abel kutsus Kristina hoopis suusatrenni ja suusatamine hakkas talle kohe meeldima. (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) Nii sai alguse Kristina sportlasetee ja suusatamine muutus peagi elustiiliks. Kristina on lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi. Tema algklasside klassijuhataja iseloomustab Kristinat kui töökat ja lahtise peaga tüdrukut, kes sai õppimisega suurepäraselt hakkama. Kehalise kasvatuse õpetaja arvates oli Kristina siiras ja armas
Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses. 1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16 Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a. RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli. Hoone kerkis
....................................... 10 Kokkuvõte.............................................................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 13 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viidingu loomingut peaks käsitlema koos elulooga, sest looming on väga tihedalt põimunud tema lapsepõlve ja noorusajaga. Juhan Viiding oli rahutu hing. Hasso Krull on arvanud näiteks, et Üdi oli nii populaarne, et hulk tema tekste saigi tollase popkultuuriosaks, sellal kui kriitikat jahmatas Üdi piiramatu mängulisus, ootamatud vastandused ja ümberpööramised. Elo Viiding, plaadikogumiku ,,Juhan Viiding" saatesõna Juhan Viidingu sõnamõjus selles
olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.1 Moskvas oli üheks tema õppejõuks tuntud helilooja Dmitri Sostakovits, kes andis Tormise kui helilooja tegevusele hinnangu mõni aeg hiljem, kui ta viibis oma teose ,,Ustavus" esiettekandel Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontserdil. Gustav Ernesaks kirjutab: ,,Samal kontserdil esitasime pool kava Veljo Tormise loomingust, millele Sostakovits andis kõrge tunnustuse. Võin lisada, et kui hiljem V.Tormise tööd esitati riikliku preemia saamiseks, oli
Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm
meenutab tükk oma ilu poolest Shakespeare'I "Suveöö unenägu" koos Mendelssohni muusikaga. Kuigi Loewe polnud iialgu Inglismaal ja Sotimaal käinud, kolas mõnigi lugu rahvalauluna. Agnes De Mille'I koreograafia sisaldas samuti folkloorseid elemente."Brigaooni" mängiti 581 korda . 1951. aastal etendunud muusikal "Paint Your Wagon" tegevus toimub Metsiku Lääne kulla kaevanduslinnas ja meenutab suuresti Brecht/Weilli "Mahagonny't" . Kriitika tüstis esile Loewe' muusikat, kuid menu tükk ei saavutanud. Muusikazanri senise ajaloo kõrgpunktik kujunes aga15. märtsil 1956. Brodwayl esietentunud "Minu veetlev leedi" , mis on nüüd taganjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etanoliks. Juba proovietendusel New Havenis ja Philhadelphias selgus, et " Minu veetlev leedi" kujutab endast täistabamust. Kaks slaagrit " I Could Have Danced All Night" ja " On the Street Where You Live" , said tuntuks enne ametlikku esietendust. Brooks
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata,
Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele: 1937. aastal lavastas seda esmakordselt Andres Särev, sõjajärgseil aastail Voldemar Panso jt. Esmakordselt kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.27. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi. Tookord filmist siiski asja ei saanud, "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi, käe all. See kuulub koos sama rezissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots Aare Laanemets, Tõnisson Ain Lutsepp, Lible Kaljo Kiisk). "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "Kevad südames" (peaosas noor kontratenor Toomas Uibo). "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9
rollidele. aastaselt läks ta terve oma karjääri Näitlejaga on seotud tantsukooli. Kokku käis jooksul. palju skandaale, mille on naine 9 tantsu- ja 13 põhjustanud naise "Te olete maailma koolis, kuna sõja ajal keerulised suhted kuulus näitleja. Kas te vahetas tema perekond meestega, filmirollide sooviksite oma lastele tihti elukohta. valikud ja ka paljud ka seda ametit?" Esimene ülesastumine muud sündmused, mis Proua Collins: "Ei teatrilaval oli 9-aastaselt meediakära pälvinud.. soovitaks, sest olles kehastades poissi
Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja internetipostitustes. Tihtipeale kuuleme või loeme me nendest allikatest ainult negatiivset infot tema kohta, aga seda ka ainult seepärast, et selline info toob rohkem raha ja vaatajaid. Tegelikult on ta on mees, kelle teel tippu on olnud palju takistusi, aga ta on suutnud need kõik ületada ja nüüd on tegemist mehega, kellel on oma pere, püsiv töökoht ja tavaline elu. Ta on äärmiselt andekas näitleja ja suudab äärmiselt hästi elada sisse väga mitmekesistesse ja erinevatesse rollidesse. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja on ülimalt nõutud näitleja. Oma uurimistöös pean kasutama peamiselt ajalehtede, ajakirjade, interneti ja muu meedia abi. Üritasin J. Uuspõlluga ka ise intervjuud teha ja seda ka oma töös kajastada, aga kahjuks oli liiga keeruline mahtuda tema ajakavasse. See-eest kasutan ma oma uurimistöös tema vastuseid teistest
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED.............................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
