Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevate usundite toitumisharjumused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islam, paast, keela, budism, moslem, söömis, judaism, sabat, kosser, religioon, kristlus, juut, kirik, hindud, sabati, sealiha, zelatiin, allah, sureb, söömine, palve, õigeusk, lehm, olend, haridus, juutidel, budist, challah, toitude, juudid, toitumistavad, piimatooteid, grill, restoranid, palestiina, paastumine, koraan, usund, buddha, gautama, munkserveerimiseks ning kaks kraanikaussi ikka piima ja liha jaoks eraldi. · Kategooriliselt on keelatud toiduks verd kasutada, mis tähendab sedagi, et kosserroogade puhul ei saa looma tappa elektrisokiga ning loom ei tohi olla surnud loomulikku surma. Pärast looma nülgimist ja elundite eraldamist tuleb liha hoolikalt pesta, et selle küljes ei leiduks kübetki verd. · Kalal peavad olema soomused ning uimed, mis tähendab, et soomuseta angerjas ei ole kosser. · Kõik puu- ja köögiviljad peavad olema täiesti puhtad ja pisimagi kahjustuseta. Isegi kui õunal on ka väikseim auk, kuulub see otsekohe hävitamisele. · Kõik toiduained peavad olema ilma lisaaineteta. Kui näiteks pakendil ilutseb lisandainena E 241, siis selline toode on tõsiusklikule juudile välistatud. · Juutidele on söögilaud võrdne altariga, kus peab kõik olema ilus ja maitsev ning valmistaud kõiki traditsioone silmas pidades
Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikesloojanguni. Paast on söögist, joogist ja seksuaalsuhtest loobumine.
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga.
Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud tuleb Mekas hävitada, Jumala kohus ja viimne päev on lähedal. Moslemid on veendunud, et Koraani kirjutas Jumal ning ilmutas selle Muhamedile tema 40.-62. eluaasta vahel. Muhamedi ilmutused kirjutasid üles tema kirjaoskajad järgijad. 662 aastal rändab Muhamed Mediinasse-algab moslemite ajaarvamine, pärast Mediinasse jõudmist algas misjon, aga ka poliitiline ja sõjaline tegevus. 632 aastal muhamed suri, selleks ajaks oli islam levinud peaaegu kõikjal Araabia poolsaarel, sealhulgas Mekas. Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid(asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Õpetus Usutakse ainujumalasse, kelleks on Allah. Suurim patt islamis on Jumalale kaaslasi omistada Koraan ütleb, et kõike muud Jumal andestab, kuid mitte seda. Koraani järgi on Jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tahtest sõltuvad nii inimese teod ja saatused kui ka lunastus
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Breuilly, J O`Brien ja M.Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks
tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23. Sunna-Koraani seletavad kommentaarid, sunniidide jaoks Koraani kõrval teine pühakiri. 24. Talmud-Toora kommentaarid, seletab 613 käsku ja keeldu. 25. Monoteism-usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism) 26. Polüteism-usk mitmesse jumalasse (hinduism, šintoism) 27. Monism-on olemas üks jumal, kuid kummardatakse läbi teiste 28. Panteism-jumal avaldub kõigis ja kõiges (hinduism, loodususundid) 29. Ateism-jumala eitus, jumala vajalikkuse eitus, usk jumalatusse maailma (hinajaana budism) 30. Agnostitisism-jumala olemasolu ei eitata ega olda selles ka kindel, võib-olla 31. Askees-ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil. Jaotatakse
olla jumalate teener.. hindud asustavadelu, kõiki eluvorme, loodusrahvaid ja kultuuri, india köök on peamiselt taimetoit, on pühalehm. Veise liha söömine on sama mis inimliha nende jaoks. Askeetlus, askees- keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. On pos. askees-keha kurnatakse läbi liialduste, neg. Askees-keha piinatakse läbi loobumiste. Pereisa läheb kuhugi. Dharma. Ülitõde, universumi kord, maailmakord. Seda usuvad ka budism, ja värk veel oli mingi, see tähendab seda et inimene saabn õigesti aru loodusest või siis jumalast, kuna näeb siis et jumal on ehk brahman on looduse taga ja inimen epeab elama kooskülas selle universumi korraga et jõuda moksasse. Induistlik sümboolika. OM kõige võimsam mantra ja koosneb kolmest kõrgemast helist a u m Ja hääldatakse om tähendab kolme india kolme pühaveedat, hindud usuvad et see om väljendab universumi
või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit)
» Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes 13. saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)
raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut ( kõik liigid), vaimukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu ( näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina vaid islami rituuali kohaselt tapetud loomade liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkumisel võite vabalt piirduda lihata roogadega ( nt kala) Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga, Paastumine oli vaidlemine oli vaidlematult harjumiseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustlik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsiline kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu
Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus. Araabia ühiskond tunnustas kaasaegset lääne teadust. Islam ei levinud mitte üksnes vallutuste ja impeeriumi piiride laiendamise tagajärjel, vaid ka rahumeelsel teel. Suurem osa moslemitest pole tänapäeval araablased, mitmed miljonid moslemid elavad Kagu-Aasias, Aafrikas, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu aladel. Seda kõike ei saavutatud mitte sõdimise teel, vaid tänu kaubandusele ja reisimisele (mida islam soosib), eelkõige aga sufide vennaskondade eeskujule ja mõjutustele. Mosee tähendab iga rituaalselt puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Üldiselt on mosee aga palvuste läbiviimiseks ehitatud koht, mille juurde võib kuuluda kool või raamatukogu. Traditsiooniliselt on moseedel peasissekäik, sageli ka kuppel ja minaret, kust kõlab kutse palvele. Mosee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad (jalanõud jäetakse sisenemisel
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.
tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse.
tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse.
puudub andestuse idee. Kui selles elus läheb halvasti peetakse seda eelmise elu karmaks. Ümbersünd ei ole uus võimalus, siis püütakse vabaneda. 20. Veeda HINDUISM hinduismi järgijate pühade tekstide kogumid. (veeda teadmine). Sisaldavad loitse, hümne, palveid. 21. Moksa olukord, kui karma seadus enam ei kehti ja Atman ühineb Brahmaniga. Et läbi ümbersündide lunastuseni jõuda kulub u 42 000 ümbersündi. õnneseisund 22. Nirvaana BUDISM kõrgema teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ja ruumi seadustega kirjeldada. Ümbersünnid lakkavad. 2 seisundit: eluajal saavutatav, lõplik (pärast surma). Hinge pole. 23. Duhkha BUDISM kannatus, ahistus. Kogu samsara on seotud kannatustega, nauding on kaduv, seega ka see on kannatus. Inimene põhjustab need endale ise, kuna on kiindumuse kütkes, et neid võita peab esmalt alluma, aru saama ja võitma. 24
II maaillmasõja ajal hukkus ligikaudu 6 miljonit juuti. juutide ja kristlaste pühakirja seos *Juutide pühakiri Toora ehk viis Moosese raamatut, Prohvetid ja Kirjutused. Kristlased nimetavad seda kogumit Vanaks Testamendiks. Juudid seda nime ei kasuta. range monoteism *on judaismi üks rangeid põhialuseid koos kohtu mõistmisega peale surma ja Jumala ilmutusega äravalitud rahvale. reformeeritud ja ortodokssete juutide erinevus Reformeeritud judaism rõhutab, et usuelugi peab arenema ning olema kooskõlas vastava aja nõuetega. Vähendati Iisraeli kui keskse paiga rolli juudi elus.Ortodokssed juudid väärtustavad eriliselt Toora käskudest kinnipidamist ning toonitavad, et need käsud sobivad ka tänapäeva. Kõik käsud on ühteviisi olulised. Naised ei osale sünagoogis Toora lugemisel ning neile on sünagoogis eraldatud oma ala. Kahe äärmuse vahele jääb rühm, mis pooldab konservatiivset judaismi. Kiidab heaks mõningad
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on
rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Religiooni mõju tänapäeval Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon kristlus, ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja- Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev. Kristlus ehk ristiusk. Tunnused: üks Jumal Jehoova, kõige tähtsam isik Jeesus Kristus, Kristuse ema Neitsi Maarja, mees oli Joosep, kõige tähtsam raamat piibel, mis koosneb
annaabi.ee 
