Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad joogid ja nende tegemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mahl, veinid, kokteil, sidrun, mineraal, jook, kokteili, alkohool, seiker, kange, kokteilid, dzinn, veed, sõel, sidrunimahla, dzinni, veeks, karastusjoogid, toitude, kaante, bostoni, vitamiin, mahlad, coca, cola, kali, alkohol, merlot, viski, segamise, klaasid, alkohooli, apelsin, vermut, naturaalne, mineraalvesi, veele, fanta, alkoholivaba, kaljaBAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb
Sageli tehti erinevatest jookidest segusid, et leevendada halba maitset, anda aroomi, uudishimu luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd Sheikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker. Maitsta sai 35 000 külalist. Kuulsaim kokteil Dry Martini leiutati 1860- aastatel. Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Baari sisustus, seadmed ja töövahendid 1. Sheiker ehk raputi: 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp, sõel). 2. Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist. 3. Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb
Kokteilid Baarinõud · Seiker Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää kokku ja loksutatakse. Peale lokustamist ja korgi avamist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. · Segamisklaas Kokteilide segamiseks vajatakse anumat kuhu mahub umbes 75cl. See võiks olla klaasist nõu, soovitatavalt käepideme ja tilaga. · Segamislusikas Umbes 25cm pikkune lusikas, mis ulatub hõlbsasti klaasi põhja. Segamislusika teises otsas võib olla tükeldaja, pisikene plaat mida kasutatakse suhkrutükkide purustamiseks. · Baarisöel Taksitab jää sattumist klaasi
vitamiinid kompleksselt või C- vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed võivad olla gaseeritud. Mahlad jaotatakse: • värskelt pressitud mahlad; • pudelitesse või purkidesse villitud mahlad. Värskelt pressitud mahlad on parima kvaliteediga. Pudelitesse või purkidesse villitud mahlad erinevad koostiselt, valmistusviisilt, energeetliliselt vääruselt kui ka säilivusajalt. Mahlad jagunevad: • mahl, mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjadest. • Mahl kontsentreeritud mahlast- saadud konsentreeritud mahla lahndamisel kvaliteetsete veega. Kontsentraadist valmistavad mahlale ei tohi vett lisada rohkem, kui eraldus selle kokkuaurutamisel. • Täismahl on identne viljadest ja marjadest pressitud mahlaga, ei lisata suhkrut ega muid lisaaineid. Eestis valmistatakse mahlasid peamiselt konsentreeritud mahlast.
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest.
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb
Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdatakse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet. Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa Itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse, laagerdatatkse erinevast puidust vaatides Pisco Peruu brändi, mis val. Ka teistes ladina-Ameerika maades Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust:
Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdadatkse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet.Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse, laagerdatatkse erinevast puidust vaatides Pisco Peruu brändi, mis val. Ka teistes ladina-Ameerika maades Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust:
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst
2 cl Cointreau´d KAUNISTAMISEKS: apelsiniviil Loksutage jääga, serveerige apelsiniviiluga kaunistatud kokteiliklaasis DEAUVILLE 2 cl konjakit 2 cl calvadosi (õunabrändit) 2 cl Cointreau´d 2 cl sidrunimahla KAUNISTAMISEKS: apelsiniviil Loksutage jääga, kurnake hästi jahutatud kokteiliklaasi ITALIAN STINGER 3 cl konjakit 3 cl Galliano´t Segage koos rohke jääga, serveerige kokteiliklaasis ESPAÑA 4 cl konjakit 2 cl sherrit KAUNISTAMISEKS: kirsid ja sidrunikoor Segage kokteil koos rohke jääga. Serveerige old- fashioned klaasis. Kaunistage hambaorgile torgatud kirsside ja sidrunikoorega NIKOLASCHKA Valage soovitud hulk külma konjakit klaasi, lõigake sidrunist ümmargune viil, asetage sellele väike kuhi suhkrut ja väike kuhi lahustuvat kohvi. Asetage viil konjakiklaasile ja serveerige. Nikolaschkat juuakse niimoodi: võtke kogu sidruniviil koos suhkru ja kohviga suhu. Jooge paar lonksu, või kõige parem, kogu konjak korraga peale. See on
..................................................................................................... .........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed.............................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Kergkülmutatud liha saadakse lühiajalisel hoidmisel miinustemperatuuril. Omab temperatuuri 1... - 3°. Omadustelt sarnaneb jahutatud lihale, kuid säilib paremini. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla üle 18°. Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2..
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
© Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega. Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu. Aga oh imet, uut teatmikku tegema hakates sai mulle selgeks, kui palju on vahepeal meie veiniriiulitel muutunud. Nii saigi uuest Veinijuhist täit- sa uus raamat. Siin on esitatud väga palju uusi tootjaid uute piirkonda- de veinidega. Eelmises raamatus leidunud tootjad on esindatud enamasti
eemaldades võimaluse korral pinnale kerkinud vahu. Segu ei tohi ägedalt keeda kuna siis lenduvad aromaatsed ained. Kuum segu filtreeritakse ja jahutatakse kiiresti. Edasi pumbatakse ta kas kupaaziaparaati või mahutisse. Kui siirup on jahtunud 20ºC-ni lisatakse siirupisse ülejäänud 50-70 % mahlast ja teised retseptuuris ettenähtud toorained vastavalt külma meetodi juures toodud toorainete järjekorrale. Kuuma meetodi puhul pannakse kogu mahl siirupikeetmise katlasse kuumutatakse 50-60ºC- ni ja lisatakse kogu suhkru kogus. Edasine protsess sarnane soojale meetodile. Jookidel hea läbipaistvus ja säilivus. Sooja ja kuuma meetodi puuduseks on aromaatsete ainete lendumine siirupi valmistamise käigus. Tööstuslik meetod.Kõigepealt valmistatakse 66-72% kuivaine sisaldusega suhkrusiirup, mis peale keetmist jahutatakse 70ºC-ni ja viiakse läbi siirupi inverteerumine lisades toiduappeid.
konserveeritud püree, segatakse läbi ning jahutatakse. Mahlad, Kogu kisselliks kasutav vedelik koosneb kahest poolest: veest ning mahlast/mehust/püreest mehud, Esmalt keedetakse vesi sobilike maitseainetega läbi ja kurnatakse. Lisatakse suhkur ning ke püreed, uuesti läbi. veinid Saadud tihendatakse ettevalmistatud tärklisega. Lõpuks lisatakse tihendatud vedelikule mahl, mehu, püree või vein, segatakse läbi ning jahu Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine lehekülg 271 Muretainas on, nii nagu nimigi ütleb mure ja krõbe ning rabe. Muretainaid iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus. Muretainad ei kerki küpsetamise ajal (kui ei ole lisatud kergitusaineid). Muretainast valmistatakse erinevaid kooke, küpsiseid, plaadikookide põhjasid, tordipõhjasid, korvikesi ehk tartalette suupiste
alusega. Saab valmistada ka erinevaid määrdesegusid. Segu nimetus Lisandid 100g võile, Maitseained Toorjuustule, majoneesile Juustuvõi 50 100 g riivjuustu, ka Pipar, paprika hallitusjuustu Maitsevõi 50 g peterselli, tilli või Sidrunihape või mahl, sool Murulauku Munavõi 1 keedumuna või 2 Sinep Munakollast, maitseroheline Võileiva katte: Kasutatakse erinevaid vorste, suitsulihasid, kala, muna jne. Lihtsad võileivad: serveeritakse igapäevaselt, võetakse kaas nii tööle kui ka kooli, leib või sai lõigatakse 1-8 cm paksuseks, neile määritakse pele võid või muud määret, katteaine asetatakse leivale
Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor- roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on:
........................................................................30 9.4 KAUBASEGUD.....................................................................................31 10. PUUVILJATEED....................................................................................32 11. TAIMETEED.........................................................................................34 SISSEJUHATUS Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee on legendaarne jook, sest see ei ole mitte ainult jook, vaid ka meelelahutus, tervisele kasulik, ning sellel on suur kultuurne aspekt. Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks
Eesti juustu top: Hollandi kerajuust Hollandi juust Eesti juust Atleet Marta juust Vene juust Delikatessjuust Lahe juust Mozzarella Ahja toorjuust 1.8 Tee Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla. Kuidas avastati tee? Teada on, et esimestena avastasid teelehe väärtuse hiinlased. Kuid see ei vasta järgmisele küsimusele: ,,Millal?" Oletatavasti juhtus see I saj m.a. dünastia Han valitsemise ajal, samal ajal tekkis ka hieroglüüf ,,cha". Kuid on ka andmeid, et hiinlased jõid teed juba III saj e.m.a - legendi kohaselt ,,vaimulikust talunik" Shen Nun avastas tee võlu ja kasulikkuse 2737. aastal e.m.a, kui teepõõsa lehed kukkusid juhuslikult kaussi, kus ta keetis vett
annaabi.ee 
