Tallinna ajalooliste hoonete juures on kasutatud veel nn munga ja nunna kive, mis on veidi koonilised poolsilindrid. Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius ca 200mm ja paksus 10-12 mm. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 5.6. KERAAMILISED PLAADID Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. 1.Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 0C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge.
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi
Jahutatud väga aeglaselt. Köökides, restoranides. 220 x 110 x 65 mm. Soome tellis 257 x 123 x 57 mm Samotttellis valmistatakse tulekindlast savist, kollane, põletatakse 1550 C. 250x123x65, 230x113x65mm. Käsitsi vormitud tellis Keraamilised katusekivid: Skivi. Valtskivi. Harjakivid(rennkivid) 400x200x1012 mm. Külmakidnlus 25 tsüklit. Vee imavus 10%. Glasuuritud katusekivid JEKA KERAAMILISED PLAADID Põranda, seina, mosaiik, fassaadiplaadid. Põletatakse 2 korda, 1100 C. 100x100 mm, 200x200 mm, 300x300 mm. Tagumine pool reljeefne, et nakkumine mördiga oleks parem. Võib paigaldada vuugiga või ilma. Vuuke on eri värvi. *Põrandaplaat, reljeefse pinnaga, libeduse vältimiseks. Paksus 510 mm, kõvadus 64 Mohsi skaalal, külmakindlus vähemalt 35 tsüklit. Vee imavus 5%. *pordeplaadid *fassaadiplaadid
kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt, seadmetelt, teistelt konstruktsioonidelt Kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstruktsioon + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi on pööningu ja viimase korruse vaheline konstruktsioon Keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline vahelagi.
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVIT
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s
müüri märgumise vältimine, korralik niiskustõke ja- eemaldamine, kasutada ei tohiks mördi külmumistemperatuuri alandavaid lisandeid. · Lubja-ja mördiplekid Paistavad tellise pinnalt eriti hästi välja ja tekivad hooletust müürimisest. Vältida tuleb vuugist väljavalguva vedela mördi kasutamist ja pind tuleb kohe puhastada. Pleki tekkimise vältimine on lihtsam kui selle eemaldamine, eriti harjatud pinnalt. Tardunud mördi plekid saab enamasti eemaldada pühkimise ja kraapimisega. Kui eelnevate võtetega ei õnnestunud plekke eemaldada, siis tuleks kasutada spetsiaalseid fassaadipuhastusvedelikke vastavalt nende kasutusjuhistele või pöörduda fassaadipuhastusfirmade poole. · Veenirede jäljed Tekkivad peamiselt ehitusvigadest ja esinevad küllalt sageli. Puhastamiseks tuleb pinda algul harjata, pesta pesupulbriveega ja siis loputada. Kui see ei aidanud, siis toimida nagu lubja- ja mördiplekkide puhul. · Nõgi
Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombineerimine muude fassaadi ehituseks kõlblike materjalidega nagu klaas ja vahtpolüstüreen.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon.................................................................................................
Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris. Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust Tallinna ümber asunud Jacques Rosenbaum. Arhitekt Jacques Rosenbaum oli baltisaksa arhitekt, kes õppis Riias ning oli aastatel 1904- 1907 Tartu linnaarhitekt. Tema ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad, dekoratiivsus ning uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor. Draakoni galerii fassaad on kitsas ja kõrge, mida kujundavad mitmesugused draakonid, egiptlannad, sfinksid ja kõige kohal asub hiiglaslik kaaraken. Pikk 18 asuval ehitisel võime tõdeda, et see on täielikult J. Rosenbaumi käekiri. Antud hoone asub heas asukohas, kuna tahes-tahtmata saab ta oma eriilmelise fassaadi tõttu palju tähelepanu. Seda mõjutab asjaolu, et ümbritsevad hooned
telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas töökohtadega linna ja kolmandaks infotehnoloogia, mis aitas ehitada linna kiiremini ja kõrgemale. Vajati paremat linna, palju inimesi = palju probleeme. Kuidas tekitada linn kus inimesed oleks vähem haigemad - kanalisatsioonide kasutuselevõtt (maa alune). Pariis oli hästi teljeline, siis Viin oli nagu ringtee (hooned olid pigem hõljuvad, polnud ühist ehitusjoont). Rongid ühendasid aedlinnad kõrghoone piirkonnaga. Ebenezer Howard (tähtis nimi idk why) jagas linna ilusti ära, keskel park ja funktsioonid töötavad. Lahutada tsoonid ja panna sinna vahele rohelised alad. Historitsism (1840-1900) Püüti tekitada minevikku, mida ei olnud. 2.loeng Arts and crafts (1835/1880-1910) inglismaal toimunud historitsistlik liikumine. Kõige suurem erinevud pr. ja saksamaaga - mõlemal toimusid ühiskondlikud muutused, mida inglismaal ei toimunud
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina.
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata
Telliste kõrgus on 238mm, pikkus ja paksus erinevad. Porotherm kärgtellised paksusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades. 16. Kergkruus(tootmine, omadused, kasutus) ja erinevad keraamilisedp laadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge.
Kasutatakse sideaine tootmiseks Kriit- pahtlite, kittide tootmiseks kasutatakse, sideaine ja pigmendina Keemilsied settekivid- anhüdriit(kergesti töödeldav, kuid kehva ilmastikukindlus), kipsikivi(siseviimistluses), dolomiit- müürikivi, voodrimaterjal, killustik Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit. Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse, tiheduse või külmakindluse järgi. Kasutusalad: • Kiviparkett • Vundamendid • Teeehitusmaterjalid • Seinamaterjalid jne. Mineraalsed sideained • Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad.
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
siseseinte ehitamiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. võib olla kas täis- või auktellis Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. 22. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü�
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. 11 Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gootitelkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga.
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina- e. monumentaalmaal -
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
