Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erika Salumäe". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erika, salumäe, olümpiamängud, volikogu, linnavolikogu, carmen, poliitik, fraktsioon, juhendaja, silver, pärnus, jalgrattur, maailmameister, olümpiavõitja, president, sportlikud, keskerakond, aprillil, tunnustusedKuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal
aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab
Erika Salumäe Referaat Juhendaja Koostas: Kuressaare 2009-01-09 Sissejuhatus Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis
Raamatu ,,Jääda ellu" põhjal esse Erika Salumäe eluloo raamat ,,Jääda ellu" heitab tagasivaate sportlase ja ka poliitiku ellu. See raamat on täis huvitavaid ja kohati ka ehmatavaid fakte. Tema elu on olnud hiilgepäevade kõrval ka täis trotsi, valu ja palju pisaraid, kuigi juba noorena, kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks
Pealinna kõrval hakati usina treeningtööga tegelema nii Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis ja teistes keskustes. 1965 aastaks oli meil 120 meistersportlast. Heade treenerite abiga viidi eestlastest ratturid üleliidulisse tippu. 1966. aastal oli 5 Eesti ratturit MM- võistlusel. 1965 valiti Eesti NSV rattasporti juhtima energiline Oleg Sapozinin, kes suutis meie ratturid viia olümpiani välja. Rattasõiduga hakkasid tegelema teisteseas Aavo Pikkuus, Erika Salumäe, Jaanus Kuum, Jaan Kirsipuu ja paljud teised (4). 20 Eesti parimad ja nende saavutused Väikse riigi kohta on meil kokku olnud 12 profiratturit, kes teenisid või teenivad praegugi leiba rattaga sõites siin kodumaal või kuskil välisklubides. Lisask neile on ka kaks olümpiavõitjat. Seda on taasiseseisvunud Eesti kohta täitsa hästi arvestades vaid 15aasta pikkust arengut kaasaegses ühiskonnas sinimustvalge lipu all (4).
Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab EestiAasta Korvpallikoondise : 1988 peatreenerina. Spordiala : korvpall Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab taHispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992
Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks
astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja ● 1920 võitis olümpiamängudel kulla ● 1922 võitis maailmamesitri tiitli ● 1924 võitis hõbemedali olümpiamängudel ● Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit ● Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995) Erki Nool ● On sündinud 25. juunil 1970 Võrus ● Kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik ● 2000. aastal võitis ta kuldmedali olümpiamängudel ● 1997 ja 1999 võitis ta hõbemedali Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel (seitsmevõistlus) ● 1998 võitis ta kuld medali ja 2002 hõbe medali Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe medali Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus (seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus)
aasta suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased. Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9.
Ka A. Levandi ise tegeleb treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi Eestis. Ave Vardja, sündinud 30. juulil, 1971. aastal, on Eesti võistlustantsija ja üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10- aastaselt. 1999. aastast alates on A. Vardja elukutseline tantsuõpetaja ja ka tantsuvõistluste kohtunik. Silmapaistvaimaks Eesti jalgratturiks on Erika Salumäe, sündinud 11. juunil, 1962. aastal Pärnus. Ta on tulnud kahekordseks maailmailmameistriks ja ta on ka kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. E. Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit ninga valitus Eesti parimaks naissportlaseks on teda valitud koguni üheksal korral. Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta kuldmedali, 1988. aastal suveolümpiamängudel Seoulis ja 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes
. . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja.Aasta oli siis 1981. Samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused.Tema
ja spordi edendamise" ning uue üleliidulise kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1973 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigis rahvaspordi edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus
Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsioonid · Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. · Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni . · Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. · Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. 2.4.2007 aasta seisuga fraktsioonid · Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget o Esimees Vilja Savisaar · Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget o Esimees Keit Pentus · Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget o Esimees Valdur Lahtvee · Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget o Esimees Karel Rüütli · Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988
19891991 Ametiühingute Keskliidu esimees 19911995 Eesti Panga president 19951996 Eesti välisminister VIII ja IX Riigikogu liige 19992002 rahandusminister 20022003 peaminister 2003- Euroopa komisjoni asepresident 2.3 Mart Laar 9 Sündinud: 22.aprillil 1960 Viljandis [4] Erakond ja peaministri aastad: Isamaaliit 1992-1994 ja 1999-2002 Isiklikku: Mart Laar on Eesti poliitik ja ajaloolane. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel auhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1983 Tartu Ülikooli ajaloolasena
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM Lennart- Georg Meri Referaat Koostaja: Karel Kübar 8b . klass Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 SISUKORD Sisukord.................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................ 3 Elulugu................................................................................... 4 Loominguline tegevus............................................................ 5 Tunnustused, aumärgid, liidud, ühingud..
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal
Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" 1832. a. prantslaste koostatud dokument, mille kohaselt oli Rondeau's asuva seminari õpilastel enda tarbeks õigus olümpiamängud korraldada. aadlik- kõrgema seisusega isik aristokraatia/ aristokraat- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule Kaasaegse spordiliikumise juured: aristokraatlik seltsielu Spordikultuur tekkis maaomanike vaba aja harrastuste ning rüütlite sõjalis-kehalise ettevalmistuse baasil. Tähtsamateks oskuteks olid ratsutamine ja relvade käsitsemine. Rivitantsude kõrval hakkas kasvama paaristantsude populaarsus. Rüütliturniirid.
7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks. Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu , ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 19961999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema
1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Konstantin oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega koos sai 2 poega Leo ja Viktor Päts. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 toimetas ja andis välja ajalehte „Teataja“. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi ja sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1906. aastal kuulus Konstantin Päts arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema, sest Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse ehk korraldas mängukirjade aktsiooni ent ei väljendanud radikaalseid vaateid, piirdus peamiselt
2003 Adrian Annus , Ungari 80.36 83.05 80.12 Vadim Devjatovski , Szymon Ziólkowski , Poola 2005 Ivan Tihhon, Valgevene 83.89 Valgevene 82.60 79.35 7 JÜRI TAMM Jüri Tamm (sündis 5.veebruaril 1957 Pärnus ) on Eesti poliitik ja endine kergejõustiklane (vasaraheitja). Ta on eksmaailmarekordiomanik vasaraheites (84,08). Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi. Ta on IX, X ja XI Riigikogu liige. Pääses XI Riigikokku pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Kuulub Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma.
Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma)
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis..............
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem.
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3
SISUKORD SISUKORD........1 SISSEJUHATUS 1 1.LENNART MERI ELULUGU ............................ 1 1.1 AMETIKOHAD. 3 1.2 RAAMATUD ............................ 3 1.3 FILMID........3
annaabi.ee 
