Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erialatutvuse essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loengud, tehnoloogia, infotehnoloogia, skype, programmeerimine, tutvustas, vaielda, töökogemus, koguaeg, tarkvara, pooles, testimine, silmaring, külalisteks, uustal, muredest, ülim, tõepoolest, kardetakse, sõimama, microsoft, eelnenud, janika, loovkirjutamine, juhendaja, ruby, teemadel, java, firmasisesest, pintsaklipslased, laias, laastus[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]] =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnis Glase Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014 ==Essee== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine näol oli tegu ühe huvitavama ainega sügissemestril. Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-
valdkonda kuuluvate probleemidega ja ei valda üldist pilti, kuid suudaks siiski tuua tudengini ka selle eriala raskema poole. Mitte et juhtimine kerge oleks, sugugi mitte. Lihtsalt tõenäosus, et bakalaureuse lõpetanud tudeng läheb edasi magistrisse juhtimist õppima ei ole just 50/50. Positiivne oli see, et need juhtivad inimesed ei tulnud kõik õppeasutustest. Oli privileeg näha enda ees inimesi Eesti telekommunikatsiooni maasiku tipust. Kõige enam meeldisid mulle loengud Janno Viidingu, Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeldi poolt. Nende poolt just selle pärast, et neid oli väga huvitav kuulata ja nad suhtlesid väga palju ka kuulajatega. Janno Viidingu puhul sain ma võib-olla rohkem teadmisi välismaal õppimise kohta, kui tema eriala kohta TTÜ IT spetsialistina. Kirsid tordi peal minu jaoks olid aga Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeld. Nad mitte ei pannud meid aktiivselt kaasa rääkima ja vastama, vaid ka kaasa mõtlema ja mõtlema üleüldse asjade
valla. Nüüd on see anne ühe teise inimese sees ja ma ei tea, kelle," rääkis Selgesilm pikalt. Miina hakkas suure häälega nutma. Mulle tundus see asi kuidagi tuttav. Aga ma ei teadnud, kuidas. "Tulge ma näitan teile meie küla. Kui te end nii hästi tunnete, et suudate kaasa tulla?" ütles naine ja läks välja. Oli tunda, et see naine oli elu näinud ja teadis palju. Me läksime Miinga sellele naisele järele. Selgesilm näitas meile kogu küla ja tutvustas meile paljusid hõimuliikmeid. "Näe, pange need riided selga. Siidhunt ja Kaunihaava aitavad teid," nende sõnadega läks Selgesilm suurde hütti, mille ukse kohal oli suur piisoni pealuu. Ta oli andnud meile indiaani rõivad. Meid koheldi kui printsesse. Me imestasime riiete üle, mis nad meile selga olid andnud. Nagu tõeliste indiaani printsesside rõivad. "Hämmastav, kui kenad riided meile anti!" imestasin ma. "Kui vana sa oled?" küsis Miina minu käest. "42, mis siis?" vastasin talle.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..........................................................................................................8 2.2. He
Esimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi,
Erialatutvustus Esmane mulje ainest erialatutvustus oli mul küllaltki teistsugune kui see aine tegelikult oli. Algul tundus mulle see kui hulk loenguid, kus räägitakse erinevatest kraadidest- mida pead nende saamiseks tegema, kuidas toimib kõrgharidus ja milline on kooli sisekorraeeskiri. Paraku eelloetletud asjad ei paku mulle just kõige suuremat huvi ja selle tõttu suhtusin erialatutvustusse mõnevõrra külmalt. Õnneks aga reaalsus osutus hoopis vastupidiseks palju huvitavamaks. Selles arutluses analüüsin erinevate loengute sisu, püüan leida erinevusi ja sarnasusi ning sinna hulka lisada ka oma arvamuse. Minule isiklikult tundus loeng ID-kaardist ja sertifitseerimiskeskusest kõige huvitavam. Olen kõik hääletused sooritanud kasutades ID-kaarti ja kaks-kolm aastat olen kasutanud ka seda internetipangas. Kasutaja poole pealt oli mul küllaltki selged kasutusvõimalused ja funktsioonid. Ma teadsin küll, et sisestan ID-kaardi lugejasse, sisestan oma paroolid ning näit
See rääkis Lisast ning tema mehest. Kes elasid Firenzes. Lisa oli oma mehe, Francescoga abielus, Lisa oli noor 16 aastane ning ta mees oli vana. Sellepärast Lisa pettis ka oma meest, Marcoga, kuna tema ei suutnud Lisat rahuldada. Francesco oli oli Firenze edukas kaupmees, tal oli küll raha, aga ta ei tahtnud kulutada. Lisa oli ilus ning noor. Tema haridustee oli lühike, tema vanemad tahtsid teda ettevalmistada tubli perenaise kunstides, et ta saaks hästi hakkama köögis ja kerilaudade taga. Francescol oli suur soov silma paista ning kui Lisa ütles, et on üks väga suurepärane kunstnik Leonaro da Vinci, kellest paljud olid heal arvamusel ning kui Lisa ütles, et da Vinci maal tooks palju sära nende palatsole. Leonardo da Vincit oli kirjeldatud kui äraolevat, kuid tähelepanelikku inimeste vastu, veel oli öeldud, et ta oli väga ilus ning hoolimata aastatest jättis ta oma hoo ja energiaga mulje nagu oleks ta äsja kuskilt igavese nooruse allikast joonud. Kui Lisa ning Franc
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja veetmisel naudivad inimesed oma pu
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
Seda, et just põhikoolis on õige aeg, toetab ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves: “Minu matemaatika õpetaja kirjutas parajasti doktoritööd matemaatika õpetamise metotoloogia parandamisest ja sellest kuidas noored inimesed võiksid õppida arvuti programmeerimist. Mina olin üks nendest 17-st katsejänesest, kellele ta õpetas programmeerimist. Kui sa oled 13, siis on kõik väga põnev. Programmeerimine on nagu teine keel ja siis me õppisimegi seda kui keelt. Koolis ei olnud mingit arvutit. Meil oli lihtsalt teletaibi taoline ühendus ühe suure arvutiga, millel oli väga väike võimsus. Oma programme saime katsetada telefoni teel. Hiljem asusin tööle ülikooli raamatukokku ja seal sai minust programmeerija," ütles President oma esinemises 12. septembril 2012. aastal Pärnus. http://www.president.ee/et/meediakajastus/bibliograafia/valik-
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
eelnevalt olin Haapsalu Gümnaasiumi hoones ning selles samas majas palju ei käinud. Kogu kooliaja kõige meeldejäävam osa oli see, kui KÕIK arvasid et meie klass ei olnud just kõige toredam ja me ei saanud üldse omavahel läbi (tänu sellele saime ka 10. klassis grupiteraapiat, mille üle siiani omavahel nalja viskame ). 12nda klassi lõpuks olime aga kõik väga kokku kasvanud. Kooliajast igatsen neid inimesi, kellega sai koguaeg koos oldud ning kellega kahjuks nüüd enam ei kohtu. Õpetajaid kes ei lähe kunagi meelest ning kõige rohkem igatsen seda "kuskile kuulumise" tunnet mille LÜG tekitas. 18 Iga õpilane jätab kooli oma jälje, olgu see siis positiivne või mitte, aga mina isiklikult loodan, et kõik minu nõu ja jõu abiga korraldatud Üritused on jätnud minu nimel mitu korralikku suurt jälge.
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste
oktoobril ja kestis kahe pikema vaheajaga järgmise aasta 7.septembrini. Kogu õppetöö ja omavaheline suhtlemine toimus ladina keeles.Õpetati peamiselt kahes vormis- loengute ja dispuutide näol. Loeng oli vahend , dispuut aga eesmärk, mille nimel käidi loengutel ja hangiti raamatutest teadmisi. Immatrikuleeritud üliõpilasel oli kohustus osaleda loengute. Puudumise korral tuli maksta trahvi. See käis nii tudengite kui ka õppejõudude kohta. Loengud algasid sageli õige vara,koidikul,kuna päevavalgust peeti väga kalliks sest puudus valgustus. Hommikupooliti keskenduti tähtsamatele raamatutele õppeprogrammist, sest siis oli tudengi meel veel värske .Õhtupoolikul loeti ette vähem tähtsaid teoseid. Keskaegne ühiskonna hierarhiline korraldus ilmnes ka loengutel.Esimesed read olid määratud aadlikest tudengitele, tagumised madalamat päritolu noorukitele. Üliõpilased
nägema" "Miks?" Effie nõjatus küünarnukkidele. " Ma tean, sa arvad , et ta on selline väike... Mammapoeg, aga Lena, ta on..." Kui Effie erutus , jättis ta laused lõpetamata. "Ta on mis?" "Ta on ... " Lena kergitas kulmu. "Hämmastav," teatas Effie ( lehekülg 61 ) Lena ei pidanud Kostoses pettuma. Ta oli tõesti ilus. Mamma tutvustas Lenat Kostosele. Mamma kiitis Kostost kuni taevani. Lena sikutas Effie enda kõrvale ja tutvustas teda Kostosele ja hiilis ise vaikselt minema kui Effie ja Kostos muljeid vahetasid. Hiljem kui Lena üksi verandal istus kutsus poiss teda jalutama, ta keeldus. Ta ei tahtnud tunnistada , kuid mingil määral Kostos talle meeldis. Bee oli juba armunud. Laagris oli üks kutt nimega Eric kellelt ta pilku ära ei saanud, ta oli treener. Eric aga pidas laagri kõvast mitte- vennastumise poliitikas kinni
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Särevere õppekoht Reelika Vinter KM2 Klienditeeninduse uurimustöö Juhendaja: õpetaja-metoodik Ruth Muru Paide Särevere 2010 SISUKORD Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Kümme situatsiooni koos lühihinnanguga........................................................................ 4 2 Paide säästumarket......................................................................................................... 6 3 Paide kaubamaja............................................................................................................. 7 4 Koeru konsum..............................
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Signe Vois KIVILINNA KONSUM Praktika aruanne Juhendaja Diana Eller Tartu 2013 SISSEJUHATUS Praktika eesmärk oli tundma õppida erinevate toidukauba gruppide nimetusi, oli tutvuda üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin kaupa vastu võtma, täitsin pabereid, sain tuttavaks müügitööga üleüldiselt, panin uut kaupa välja, tutvusin erinevate kampaaniatega, tegin puuviljadele tagastust. Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toidukauba pool, siis t
Pärast jutuajamist pakkis Erik asjad ja suundus internaatkooli, mille eest ema tasus ühe maali müügist saadud rahaga. Stjärnsbergi kool asus umbes 110 kilomeetri kaugusel Stockholmist. Erikul oli kindel plaan alustada Stjärnsbergis uut ning jõugu- ja kaklusvaba elu. Peatselt pidi ta aga tõdema, et selles koolis ei saa ilma vägivallata. Nimelt kehtis Stjärnsbergis „seltsimehelik kasvatus“, mida Eriku toanaaber Pierre Tanguy talle lähemalt tutvustas. Üldjoontes tähendas „seltsimehelik kasvatus“ seda, et nooremad õpilased pidid neljandike ja Nõukogu liikmete iga soovi täitma ning neile kuuletuma. Juba mõne päeva möödudes, kui ta otsustas näidata oma võimekust ujumises, omandas Erik endale „uue ja ninaka“ tiitli, mis tähendas, et tema kannatas Nõukogu liikmete ja neljandike erilise kiusu all. Loomulikult oleks tahtnud Erik kiusamisele vastata ühe korraliku peksuga, kuid Stjärnsbergist oleks seepärast
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
- Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane IV - jama raamatutega tegi Indreku tuntumaks ja ta võeti omaks - sai sõbraks poisiga, kelle nimi oli Tigapuu, oli temast klass vanem, läksid koos linna jalutama ja ringi vaatama, Tigapuu tutvustas seda Indrekule, rääkis jõest, kuhu upub palju inimesi ja milles leidub palju aerutajad, läksid üle jõe parvega - läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee - viis Indreku toomele, rääkis kui ilus siin kevadel on, Indrekule meenutas see Vargamäed, - tahtsid ak raamatupoodi minna, kuid ei jõudnud, Tigapuu soovitas hoopis järgmine kord oma
Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident"............................................................................................................................................8 Tegelased.....................
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja ol
formaalse sõnastusega kirja, mis jättis mulje, et neil on justkui automaatvastaja. Vastus oli lühike konkreetne ning sain oma küsimustele vastuse, kuid kogu see suhtlus jättis väga ebapersonaalse mulje, et ma justkui ei ole nende jaoks oluline klient. Viimaks uurisin kuidas toimub telefoni kaudu suhtlemine. Helistasin päevasel ajal Nõmme pubisse, soovides teada, kas neil on hetkel vabu laudu. Telefonile vastas särtsakas naisterahvas, kes tervitas, ütles asutuse nime ning tutvustas ennast. Sain oma küsimusele meeldiva vastuse, et hetkel on vabu laudu ning lisaks sellele pakuti ka varianti meie jaoks lauda kinni hoida. Kasutasin pakutud võimalust ning kõne lõppedes rääkis teenindaja samuti positiivsel noodil andes teada, et meid oodatakse sinna. 1.2. Üldine hinnang Üldist hinnangut Nõmme Pubile andes võib selle esmalt kokku võtta sõnadega- väga meeldiv. Siiralt jäi teenindajatest selline mulje, et neile meeldib oma töö ning nad ei tee
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Aleksander Abel oli klarnetimängija
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid siiski määris saapad, püksid ära, pidi puhasta laskma, jõudis halva tujuga krahvinna juurde. Tundis teenrite põlgust, sest nad nägid kuidas ta jalgsi tuli. Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis
kaasa võtta kui mahtus vankri peale. Rudolf, minu vanaema ja Albert asusid elama Peeri külla Ida-Virumaale. 6 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 06. veebruaril 2010 10 2.2. Kooliaeg7 1944. aasta sügisel läks vanaema Erna seal samas asuvasse Peeri algkooli. Peeri algkoolis oli ainult üks õpetaja, seega olid kõigi nelja klassi õpilased koos. See asus 1 kilomeetri kaugusel tema elukohast. Ta läks sinna kooli koguaeg jalgsi läbi metsa, kus oli teerada. Ta kartis väga seda metsa, seega läks ta alati kiiruga sealt läbi. Õnneks oli temal naaber, kes käis sama teed mööda, kust ka minu vanaema. Paljudel juhtudel õnnestus neil koos kooli minna. Koos naabripoisiga minu vanaema ei kartnud kooli minna.Kui vanaema käis kolmandas klassis, siis ta kolis Sompa külla. See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4
annaabi.ee 
