Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ergonoomia lõputöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, müra, ergonoomia, valgustus, riin, kirik, kemikaalid, vibratsioon, tualettruum, valgusti, ergonoomika, pesemis, hooldus, masinad, planeerimine, soovitav, tööandja, õigusaktid, viiele, mehele, kuuele, regulaarne, valgustite, teeninduskool, 011mt, lõputöö, juhendaja, heikki, eskusson, töökorralduse, kohandamine, printsiipe, validesErgonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe
Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis TÖÖ NR 1: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr:1 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Viktoria Reinaru Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 28.01.2019 organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.........................
tajutavus piiranguid loomisel, arvestades tajutavuse kontseptsiooni, kasutusjuhend. 3.3.1. Compatibility (CP): Stimulus-response (S-R) HAN X. LIN, YEE-YIN CHOONG and GAVRIEL SALVENDY School of Industrial Engineering, Purdue University, West Lafayette, Indiana 47907, USA; BEHAVIOUR & INFORMATION TECHNOLOGY, 1997, VOL. 16, NO. 4/5, 267 ± 278 TTOH seadusest Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. TTOH seadusest (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. Kasutajakeskse toote loomine Ei tähenda ainult kasutajale suunatud loomist – vaid loomine koos kasutajatega (Kontoglannis&Embrey 1997) Tähendab tagasisidet kasutajaga (Koivunen,1994)
7. Käsi-tööriistad 8. Kõrgsurve 9. Elektriseadmed III OSA- 4 10. Tulekahju III OSA- 5 11. Plahvatus III OSA- 6 12. Õhus leiduvad kemikaalid (sealhulgas tolm) III OSA- 7 13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16
o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20
o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20
.................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Rõhuv enamik (~95%) tööstusettevõtetest on väikeettevõtted töötajate arvuga alla 100 inimese. Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr.
.............................................................8 1.6 Nahaärritus........................................................................................................................8 1.7 Printeritega seotud ohud....................................................................................................9 Ergonoomia.................................................................................................................................9 2. Mis on ergonoomia?............................................................................................................9 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond....................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 1. 2 Sissejuhatus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
......................................12 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded................................................... 12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 SISSEJUHATUS Sõna ergonoomia tuleb kreekakeelsetest sõnadest ergon (töö) ja nomos (loodusseadus ehk süsteem). Ergonoomia on teadus tervislikest tööviisidest, -vahenditest ning -keskkonnast. Kõrge tööõnnetuste arv ja sellest põhjustatud haigused on tingitud ergonoomia vähesest rakendamisest töökohtadel, mis tähendab, et töökeskkond, töövahendid ja töökorraldus pole kohandatud inimestele. Arsti tööergonoomial on palju sarnast teiste ametite tööergonoomiaga,
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
-1 VÕRDLEMINI II III IV TÕENÄOLINE, vastuvõetav risk keskmine risk suur risk KUID VÕIMALIK -2 TÕENÄOLINE -3 III IV V keskmine risk suur risk Talumatu risk 1. Füüsikalised ohutegurid Oht Selgitus Riskitase Parendusmeede Müra Ei ole pidevat I Teistest tubadest tubast ega välist tuleva müra korral müra. uks kinni tõmmata. Vibratsioon Ei ole vibratsiooni I Sisekliima Õhutemperatuur on II Paigaldada soe, kuid mitte ventilatsioon ja
....................18 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüs on erinevate tegevuste kogum, mis võimaldab ettevõttel töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt tegeleda. Riskianalüüsi koostamine aitab hinnata töökeskkonnas olevaid riske ja tuvastada vajalikke ohutegureid. (Tööelu) Tööandjal on kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas olevad ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. töötervishoiu ja töökeskkonnaseaduse alusel. (Riigi Teataja, 2017) Riskianalüüsi olen koostanud iseseisvalt ja üksi. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teise autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö teemaks on "Töökeskkonna riskianalüüs." Töö eesmärk on hinnata töökeskkonnas olevaid riske ja tuvastada vajalikke ohutegureid. 4 1
Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014) Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (ibid., 2014) RISKIANALÜÜSI METOODIKA Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale. Riskianalüüs on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend
paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Töös kasutatavad mõisted ja terminid.......................................................16 Lisa 2. Kontroll loend: Kontoritöö.......................................................................17 Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punktile 3 in tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas erititi erisike (rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele; alaealistele ja puudega töötajatele) ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatalkse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. (Riigi Teataja, 2015) Riskianalüüsi käigus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel [RT I 2000, 55, 362; …; RT I, 01.12.2015, 2]
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,
Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1. Töötaja tööasend ja liigutused töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2
Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED
Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud.
Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad
1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused. 3) Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul 4) Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti. 5) Kutsehaiguse uurimisest peab osa võtma TKK volinik , tema puudumisel töötajate usaldusisik . Ergonoomia- on tööteadus, mis tegeleb inimese ja töö vaheliste ebakõlade kõrvaldamisega.
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
..............................8 5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS Antud riskianalüüs on tehtud kodus kuvariga töötamisel. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi.
-füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet: otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine.
annaabi.ee 
