Milline erakond sulle meeldib või ei meeldi ja millepärast? Eestis on mitmeid erakondasid, neist kõige populaarsemad on keskerakond ja IRL (Isamaa ja Res Publica Liit).Minule isiklikult meeldib kõige rohkem IRL. IRL meeldib sellepärast et nad tegutsevad selle nimel, et eesti rahval ja eesti lastel läheks elus hästi. Nad tahavad Eestit näha maana kus inimestel oleks tore elada. Nad usuvad et Mõte on ainult sellel poliitikal mille tagajärjel inimesed muutuvad õnnelikumaks. IRL kuulub ka Euroopa Rahvaparteisse. Kindlasti nad pürgivad ka selle poole, et eestlane tunneks end turvaliselt ning et teda ei ohustaks kuritegevus. Nende mõte on ka see et eestlane hoiaks oma kodu. IRL-is on ka kõige pikem pink. Nendel jätkub kogenud ja asjatundlikke poliitikuid igasse valdkonda. Ning veel mis on väga oluline IRL on Eestit juhtinud pea poole ajast alates iseseisvuse taastamisest. IRL on kindlate põhimõtetega erakond. Seda arvamust, et mulle meel...
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
docstxt/12410728489338.txt
EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllume...
Minu arvates on Keskerakond selline, mis on täitnud enamused oma lubatud lubadused. Samas arvan ma ka, et Keskerakond keskendub eelkõige inimesele ning sellele, kuidas muuta inimeste elu lihtsamaks ja kuidas oleks inimesel parem. Teisest küljest ei saa ma õelda, et Keskerakond oleks täiuslik ning ei tee vigu, kuid nagu on teada, siis ei ole miski maailmas täiuslik ja alati valitakse see, mis on täiuslikkusele kõige lähemal. Keskerakond on minu arvates erakondadest usaldusväärseim, samuti ei luba Keskerakond võimatuid asju ning selliseid asju, mis kunagi tegelikult tõeks ei saa. Nagu näiteks on lubanud Reformierakond 15 aastaga Eesti 5 edukama Euroopa riigi hulka viia. Minu arvates on see isegi veidi absurdne, kuna kui inimesel on vähegi mõistust, siis ta teab, et see ei ole Eesti-suguse riigi puhul võimalik. Kuna Eesti on väike riik, kus ei ole suuri ekspordi
Toetati ka vaeseid peresid. 4.Kuidas avaldas USA-le mõju Kuiv Seadus ? Hakati valmistama ja müüma salaalkoholi. Selle tagajärjel sündis maffia.Maffia bosse oli keeruline vangi panna heade advokaatide ja ära ostetus poliitikute pärast. 5.Milles seisnes USA isolatsioon välispoliitikas? USA oli huvitatud mõjuvõimu suurendamist Ladina-Ameerikas ja Aasias eelkõige Hiinas.Neil ei olnud soovi muutuda maailma juhtivaks riigiks. 6.Loetle demokraatia valitsemise tunnusjooni.Too näiteid erakondadest ja liikumistest. 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises 2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Liberaalid toetasid uuendusi ning kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabamajandusturgu.Konservatiivide arvates oli hea see , mis oli juba ajaloos läbi proovitud. Seega ei tormanud nad kõike muutma , aga ka nemad hakkasid toetama vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.Konservatiivide põhilisteks
· kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad opositsiooni. Riigikogu alalised komisjonid: Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon
Riiklikul tasandil peavad Eestis toimima ühtsed ning üksnes riigieelarvest rahastatavad politsei ja päästeteenistus. Rahvusvähemuste poliitikas keskenduvad nad mitte-eestlaste eesti keele oskuse arendamisele, eestlastega võrdsele juurdepääsule kvaliteetsele haridusele ja informatsioonile ja mitte-eestlaste rahvuskultuurilise identiteedi ja emakeele säilitamisele. Minu arvamus Reformierakonnast Kui ma peaks Eesti erakondadest kellegi poolt hääletama siis oleks see arvatavasti just Reformierakond. Esiteks sellepärast, et ta on parempoolne erakond ja mulle sobivad parempoolsete erakondade vaated üldiselt rohkem. Parempoolsete erakondade meelest peab oma käekäigu ja toimetuleku eest vastutama inimene ise ja see on väide, millega ma täielikult nõustun. Just selline suhtumine motiveerib inimesi tööle ja arendab neid, mille kaudu on võimalik saavutada edukat ja jõukat kodanikuühiskonda
võimalikult kõrgele pääseda ametiredelil. Samuti on minu arvamust ,et Reformierakond on just see õige mõjutanud kindlasti pere, sõbrad, meedia. Kui ikka kodus räägitakse ,et vot just see erakond on parim ja täidab enda lubadusi nagu nad valimis ajal neid lubasid siis tundubki ,et just see erakond on kõige parem ning ei tekigi oma arvamust. Muidugi on ka sõbrad need kes mõjutavad seda kuna samuti õues saadakse kokku räägitakse näiteks enne valimis erakondadest ning siis igaüks räägib milline erakond just temale kõige rohkem meelejärgi on ning kui kellegil teisel on teistsugune arvamus hakatakse kohe negatiivseid näiteid tooma selle erakonna kohta ning siis mõtledki ,et miks siis ma ei võiks sama erakonda valida mida valivad minu sõbrad. Kuigi kuna valiku teen ma ikkagi selle järgi millisest erakonnast just minule kõige rohkem kasu on ning näen ,et just nemad täidavad enda lubadusi nii nagu nad seda lubanud olid
aasta novembrist ja Eesti Vabariigi peaminister 2005. aasta aprillist. Enne esimest korda peaministriks saamist töötas Ansip majandus- ja kommunikatsiooniministrina ja Tartu linnapeana (1998- Valitsemine: Ø Reformierakonda võib pidada läbi aegade Eesti edukaimaks erakonnaks Ø Reformierakond on läbi aastate kandnud kõikidest Ee erakondadest kõige enam valitsusvastutust. Ø Alates 1999. aastast on Reformierakond olnud esindatud Vabariigi Valitsuses.
See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valitsus - kui valitsuse ministrid kuuluvad ühte erakonda Koalitsioonivalitsus - kui valitsuses on erinevatest erakondadest ministrid Valitsuskoalitsioon - erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele Peaminister - valitsuse juht Minister - valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister - minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Ministeerium - Kantsler - ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv
RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu
Minu unistuste valitsus Milline on minu unistuste valitsus? Minu unistuste valitsus peaks olema mitmekesine, valitsus ei tohiks koosneda ainult ühepoolsetest erakondadest. Valitsuse opositsioonis võiks minu arvates olla nii parem kui ka vasak poolne erakond. Muidugi ei leitaks siis alati ühtseid kokkuleppeid, kuid see annaks võimaluse muuta riiki mitmekesisemaks. Kunagi ei saa riiki juhtida ainult ühte vaatevälja järgides, tuleks kasutada ära kõiki variante ja väljavaateid. Tegelikkuses võiks olla isegi vähemus valitsus, sest see omakorda annaks jälle võimaluse arendada Eestis kõiki probleeme
Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Ümberkorraldused. Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust. Tööerakond- Leiboristlik Partei.
VALIMISPROGNOOS Merilin Aavik 12ü 1. Üleriigilised tulemused 1. Pakun et erakondadest saab riigikokku: Reformierakond (31 kohta) , Keskerakond (25 kohta), Sotsiaaldemokraatlik erakond (20 kohta), samas võiks ka saada Isamaa ja Res Publica Liit (20 kohta) , Eestimaa Rahvaliit (3 kohta). PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid
Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) • VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased (menševikud) Nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide kaudu. • VSDTP marksistlik organisatsioon – enamlased (bolševikud) Eesmärk kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus • Liikmete arvult teistest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. • Lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. • Eriti populaarsed Venemaa suurlinnades. • Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ja toovad ta sõjast välja.
Muidugi seda peab tegema, kuid ka rahvale peaks mõtlema. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. See tähendab, et liialt pealetükkiv valimiste ajal võib nende reklaame näha nii telekas, tänavatel kui ka kohukeste peal. Üldsegist eelistavad seda erakonda pigem vene rahvusest inimesed ning ma ei tahaks kuuluda sellisesse erakonda. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondadest. Võimalik, et kõige meelepärasem oleks Isamaa ja Res Publica Liit. Parempoolsete erakondade seas kehtib reegel, et riik ei sekku inimeste ellu ning ta toetab rohkem ärilise tegevuse laienemist. Minu arvates on selle erakonna plaanid ning nende elluviimised kõige paremad Eesti riigile majanduslikult, samal ajal mõeldes ka inimeste heaolule. IRL'i plussiks on veel see, et nende reklaam ei ole nii ,,läbi lillede" ning nad ei reklaami ennast ka iga nurga peal nagu seda teeb Keskerakond.
toimuvasse. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusErakonna esimees on Andrus Ansip ning aseesimehed Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas. Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Laine Randjärv, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi.[1] Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk. Erakonna auesimees on Siim Kallasse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Reformierakond Click to edit Master text styles Second level Third level Siim Kallas Fourth level
et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need, mis ellu viiakse on mingi konksuga. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. Minu arvates on see liialt pealetükkiv. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondadest, sest nende seas kehtib reegel, et riik ei sekku inimeste ellu ning ta toetab rohkem ärilise tegevuse laienemist. Minu arvates on selline mõtteviis just kõige parem ning sobib kokku Isamaa ja Res Publica Liiduga (edaspidi IRL). IRL on just minu arvates kõige parem, sest see on erakond, mis esindab hästi parempoolseid vaateid mis on minu arvates kõige parem. IRL juures meeldib mulle ka see ,et nad tegutsevad selle nimel ,et eesti lastel ning eesti rahval läheks elus hästi
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat
Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon). Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nimetatakse koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodust.opositsiooni. Otsuste tegemis protseduur-parlament langetab otsuseid avalikult hääletades, seaduseelnõu peab saama vähemalt üle 50 poolehääle. Riigikogu ülesanneteks on: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)võtta vastu seaduseid 4)valitsuse
Ülikoolis õpetatakse palju erialasid, kuid kõige rohkem huvitab mind see valdkond, milles sooviksin saada põhjalikumalt teadmisi. Riigiteaduste eriala vastu hakkasin huvi tundma gümnaasiumi eelviimases klassis. Tartu Tamme Gümnaasiumis toimus 2016. aastal ülikoolis õppivate vilistlastega kohtumine, kus riigiteaduste erialal õppiv vilistlane tutvustas õppimisvõimalusi. Seetõttu võtsin Tartu Ülikoolist lisakursuse ,,Aktiivse Kodaniku ABC''. Soovisin rohkem infot saada erakondadest, kuidas teha kompetentseid valimisotsuseid, saada teadmisi poliitikaga seotud teemadest. Kursusega jäin väga rahule ning see andis hea lühiülevaate mind huvitavatest probleemidest. Tartu Ülikoolist võtsin veel valikkursuse ,,Õpioskused Ülikooliks'', mis aitab ülikoolis edukalt hakkama saada aja planeerimisega, loengutel õppimisega, konpekteerimisega ning rühmatöödes osalemisega. Lisaks ülikooli valikkursustele kandideerisin ka tudengivarjuks. Ma olin tudnegivarjuks
Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga. 3..Kuidas toimub seaduseelnõu menetlemine? Lk 108-109 1)Seaduse algatamine (fraktsioon, komisjon, valitsus, üksiksaadik). 2)eelnõu antakse riigikogu juhatusele. 3)juhatus määrab juhtivkomisjoni (valdkonna järgi). 4)Esimesel lugemisel kuulatakse ettekanne ja otsustatakse jätkamine
Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad Suurbritannias, Põhjamaades ning mitmetes teistes Euroopa riikides. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletõusu. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid taotlesid võrdsust ühiskonnas. Nende ideaaliks oli sotsialism ühiskond, kus erinevate ühiskonnaklasside vahel puudub varaline ebavõrdsus. Valimisõiguse laiendamine tõi sotsialistidele üha rohkem poolehoidjaid
territooriumil asuva • Dividendidelt juriidilise isiku tulu • Pensionitelt, stipendiumitelt, toetusetelt, preemiatelt, hasartmängu võitudelt 11 Astmeline või proportsionaalne tulumaks Eestis? • Astmelise tulumaksu küsimuses ollakse Eestis vastandlikel seisukohtadel. • Erakondadest pooldavad astmelist tulumaksu Keskerakond ja IRL. • ERR kodulehel tehtud küsitluses vastasid 27% vastanutest, et on rahul praeguse maksusüsteemiga, 31% pooldasid astmelise tulumaksu kehtestamist. 12 Kasutatud kirjandus • http://nn44.org/?d=30&p=1&lg=et#_Toc287304715 26.03.2015 • http:// www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/astmelise-tulumaksuga- seotud-kuesimustest1/ 26.03.2015
Föderatsioon ehk liitriikon iseseisvad, unitaarriiki ei kuulu iseseisvaid osi vaid on ühtne riik 10) Nimeta üks kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud: * isikuõigus – õigus elule, vabadusele ja seaduse kaitsele * poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus: EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve arvestades. Erakonna põhil baasiks on demokraatia ja võimu lahususel rajanev õigusriik. Mis Sulle meeldis selle erakonna programmis?
kes kõhklematult täitsid füüreri antud käsklusi. Need andsid valitsejatele võimu ja kindlustunde ajada oma rida tundmata suurt ohtu, et väljastpoolt keegi neid kõrvaldada saaks. Kõige suuremaks ja olulisemaks põhjuseks diktatuuri tekkele võib lugeda demokraatia laialdast levikut. Seda tänu liiksele vabadusele ja õigustele. Tänu sellele oli pea võimatu riiki juhtida, kuna riigikokku saamiseks ei olnud vaja ületada teatud valimiskünnist. See tähendas aga, et erakondadest võis riigikokku saada mõni üksik inimene. See muutis aga otsuste vastuvõtmise ülimalt raskeks, kuna raske oli kokku saada poolthääli. Lisaks käis parlemendis pidev teineteisele ärategemine. Kogu see tohuvapohu pälvis selelga, et valitsus pidevalt vahetus ja seetõttu ei suudetud alustatud asju lõpuni viia. Oli näha, et vajatakse kindlat juhikätt, kes korra majja lööb. Niisiis diktatuurid said tekkida ja levida mitmetel erinevatel, samas teineteisega
ministrite vahetumise puhul. 10. Täidesaatev võim on viimasel ajal tugevnenud, sest on olnud enamusvalitsus, kellel on suur toetus parlamendi poolt. Valitsuse eluiga mõjutab: sõltub mitmest tegurist , nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus(enamus-vähemusvalitsus), parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel 11. Enamusvalitus on valitsus, mis moodustatud erakondadest, kes on parlamendis enamuses. Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses. Parlamendi enamuse toetuse olulisus: Valitsus saab kesta ja normaalselt toimida, kui tal on parlamendis enamuse toetus. 12. Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Bürokraatia tunnused: Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga
vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed: - Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-.
koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium
on majandus. Efektiivsus kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõusmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega." Ühesõnaga ei too võrdeline tulumaks mittemingisugust kasu rikastele, võttes neilt oluliselt rohkem tulumaksu kui väiksema sissetulekuga inimestelt. Eestis pooldab astmelist tulumaks erakondadest Keskerakond, kuigi tegelikult on maailm teise suunda minemas: progressiivselt proportsionaalsele. Igal aastal läheb riike astmeliselt üle võrdelisele tulumaksusüsteemile. Hiljuti tegi seda Makedoonia ( 2007). Mart Laar on öelnud : ,,Progressiivne tulumaks on välja toodud vaid lihtsameelsete valijate peibutamiseks, seda ei võta tõsiselt ka Keskerakond ise. Eesti mainele ja usaldusväärsusele toob selline tsirkus aga kahju- sest ka maailmas teatakse, et
Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad , nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.' Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma. Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Eu maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivaks paremerakonnad.Sotsialistid - Konservatiivide vastaseks kujunes välja tööliskona huve kaitsvad sotsialistid. Suurbritannias esindas sotsiaaldemokraatliku suuna 20 saj. algul loodud Tööerakkond. Sotsiaal demokraatlikke erakondi nim. pahempoolseteks. Nende arvates tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ning aidata neid kellel raha puudub. Mittedemokraarlikud liikumised.Sõjast vsinud inimesed lootsid
Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Umbes pooli komisjone peab juhtima opositsioonierakondade saadikud. Koalitsioon moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist,Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja
Demokraatia – kõrgeima võimu kandjaks on rahavs, kes teostab seda vaba ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustega. Diktatuur – 1) Autoritaarne – Isiku või institustsiooni ebademokraatlik valitsemine 2) Totalitaarne – Isiku hirmuvalitsus, riigivõim kontrollib, päritav, üks ideoloogia Mis on ideoloogia? Maailmavaade, mis koondab sarnaseid ideid. Kirjelda lühidalt parempoolsust ja vasakpoolsust, too näiteid Eesti erakondadest, kes pigem millist maailmavaadet toetab. Parempoolsus. Riik sekkub vähe, ent peab tagama rahva heaolu, indiviidi huvid esiplaanil (Reformiaerakond, IRL) Vasakpoolsus: Üldine võrdus, võrdsed võimalused, segamajandus, astmeline maksusüsteem (Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond Demokraatia tunnused, vormid. Tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimlikkus, kodanikuvabadus ja inimõigused, võimude lahusus
liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. Eesti rahvastikust moodustavad 69%eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased 25%. Erakonnad Informatsiooni erakondade, nende reitingu ja kõige muu aktuaalse kohta leiab: www.erakonnad.info Seal on ülevaade koalitsiooni ja opositsiooni erakondadest. Valides rippmenüüst erakonna, saad ülevaate ja viida kodulehele. Riigikogus koalitsiooni kooseisu kuulub hetkel Eesti Reformierakond ja Sotsaiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid. Opositsiooni kuulub Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publika ning Eesti Vabaerakond. Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 1. märts 2015. Kohalikud omavalituses Eesti Vabariigi territoorium on jagatud 15 maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks
Eesti Reformierakond Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Samas on viimastel aastatel seatud kahtluse alla ka Reformierakonna maailmavaate paikapidavust, nimetatud seda "liberalismi hüljanud ... stagnatsiooni kantsiks, Keskerakonnaga sarnaseks massiparteiks" ja väidetud, et "sõna "reform" on selle partei nimes veel vaid ajalooline iroonia". Erakonna esimees on 6. aprillist 2014 Taavi Rõivas. Aseesimehed on Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas.
Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Juuli algul saadeti Riigikogu laiali ja kuulutati Eesti seadusi rikkudes välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki "Eesti Töötava Rahva Liit", teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Alles peale hääletust hakati rääkima liitumisest suure ja võimsa Nõukogude Liiduga, millest enne valimisi koostatud programmis sõnagi juttu polnud. 6.
Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse ( välis-, kultuuri-, maaelu-). Komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Erakonna parlamendi esindused on fraktsioonid e. saadikurühmad (Keskerakond, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid). Fraktsioonides räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude kohta parandusettepanekuid ning kooskõlastatakse hääletamisel käitumine. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses (valitsus e. koalitsioon). Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Kõik parlamendid teevad otsuseid hääletamise teel (avalik, salajane).Suurem osa hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel - otsuse langetamiseks on tarvis vähemalt pooli hääli. Tähtsamad seadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51häält). Pärast valimisi
Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. Tähtsamad seadused vajavad aga riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Parlamendi laialisaatmiseks kehtivad demokraatias kindlad reeglid, see ei olene presidendi või monarhi suvast.
puuvilla, kivisüsi 33. Saksamaa, Inglismaa, Skandinaavia 34. 1921.a 35. 1923.a 36. 1930.a kõige enam põllumajandust 37. 1)hinnad langesid 2)suur tööpuudus 3)talud läksid pankrotti 38. 1932-1933.a 39. 1.põhis. aug.1932.a, 2.ps. juuni.1933.a, 3.ps. okt.1933.a 40. aug.1933.a 41. 1) riigikogulasi 50 2)üksikisikuid sai valida 3)iga 4a. Tagant valiti 42. 12.03.1934.a 43. ,,Vaikiv ajastu"-ajajärk Eesti ajaloos peale 1934.a riigipööret 44. 1)tsensuur 2)riigikogul ei lastud kokku tulla 3)erakondadest oli lubatud aint Isamaaliit 45. 08.12.1935.a 46. 1937.a kokku kutsuti Riigikogu 47. 01.01.1938.a 48. 1)6.a president 2)piirati kodaniku vabadusi 3)valimisiga oli 22.a 49. 1938.a 50. President-Päts ja peaminister- Kaarel Eenpalu 51. Riik kontrollis majandust(Riiklik maksu-ja hinnapoliitika) 52. Suurbritannia, Saksamaa 53. 1934.a 54. 1938.a 55.
regiooniga. Milliste poliitiliste voolude mõju suurenes kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Pärast sõda suurenes ka erinevate ideelispoliitiliste voolude arv Euroopas. Lisandusid uued poliitilised suunad nagu kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Liberaalide langus soodustas aga tööliskonna huve kaitsvate sotsialistide ning sotsiaaldemokraatlike esiletõusu. Vabaturumajanduse tähtsamaiks kaitsjaiks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad. Milline roll oli Poola ajaloos Jozef Pitsudskil? Teda peetakse Poola riigi loojaks. Esimese maailmasõja aastail moodustas ta Keskriikide poolel võitleva Poola leegioni. Hakkas võitlema iseseisvuse eest oma endiste liitlastega. 1918.a. Poola iseseisvus ja selle juhiks sai Pitsudski, täites ühtlasi ka sõjaväe ülemjuhataja kohustusi. Pärast võitu sõjas Nõukogude Venemaaga kuulutati ta marssaliks.1926.1928. Ning 1930.a. oli ta Poola
- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad sarnased põhimõtted ja hoiakud. Erineb survegruppidest ja erakondadest, sest puudub liikmelisus ja organisatsioon. Nt : roheliste liikumine , abordivastaste liikumine. 21. Mis on poliitiline kultuur? Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Miks ei saa poliitilist kultuuri käsu korras ega järsult muuta? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. Peavad esinema sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud
riigikorralduse. / Sõda saksamaaga aga jätkus, algatati aga reforme mis parandasid rahva olukorda.) Keskvõimu perioodil tõusid esile 4 parteid: 1)Rahva vabaduse partei (kadetid)- nägid venemaad dem vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP)-mõju linnatööliste ja haritlaste seas, ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased)- erakondadest väikseim, oli kehtestatud proletariaaditiktatuur ,vägivallaga ehitati üles sots RUS'i. Enamlased-lubasid massidele toitu,rahu,maad. Nende tegevust toetas saksamaa, kes lootsid et enamlased lammutavad venemaa . Enamlaste I katse võimule tulla suruti 1917 Ajutise valitsuse poolt maha Ajutise valitsue etteotsa tõusis kerenski(nõrk organisaator) Ajutise valitsuse ebakindlus ajendas Kornilovit üritama Venemaal riigipööret.Oktoobripööre sügiseks oli ajutise valitsuse autoriteet madal
peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Valitsuse liikmete maksimaalne võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15.
Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal
Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret · Sündmused: 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeosad Petrogradi oma kontrolli alla (juba varem oli võim haaratud Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas); ööl vastu 26.
Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile.
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet
V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 17) Valitsuse ülesanded. (15) V: Õigusalase tegevuse vallas: ¨ estitab parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid; ¨ sätestab määruste ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise;
annaabi.ee 
