Minu unistuste valitsus
Milline
on minu unistuste valitsus?
Minu
unistuste valitsus peaks olema mitmekesine , valitsus ei tohiks
koosneda ainult ühepoolsetest erakondadest. Valitsuse opositsioonis
võiks minu arvates olla nii parem kui ka vasak poolne erakond.
Muidugi ei leitaks siis alati ühtseid kokkuleppeid, kuid see annaks
võimaluse muuta riiki mitmekesisemaks. Kunagi ei saa riiki juhtida
ainult ühte vaatevälja järgides, tuleks kasutada ära kõiki variante ja väljavaateid. Tegelikkuses võiks olla isegi vähemus
olnud mitmete teiste riiki õigussüsteemid. Ka mina leian, et riigil peab olema üks seadus, mis on ülim kõigist teistest ja selle järgi toimib ülejäänud elu, sest siis on inimestel alati midagi, mille järgi olla ja vaadata, mis on õige ja mis mitte. 1992. aasta seaduste muudatuste ja reformide osas oli Eesti rahvas väga vastuvõtlik, ei saa teostada ühtki reformi kui need ei allu rahva tahtele, sest rahvas on ju ikkagi kõrgeima võimukandja. Minu arvates sai selline seadusreformide läbiviimine toimuda tänu rahva suurele tahtele isa isamaa armastusele. Üle pika aja tundis rahvas ennast taas vajatuna ja et nende vajadustega tõesti arvestatakse ja olid lootuses ja usus, et elu läheb paremaks. 2000. aastal näitas Eesti, et hoolib oma rahvast, kui kehtestas seaduse, mille kohaselt ei võeta riigi- või kohalikuomavalitsuse organitesse tööle isikuid, kes võõrvõimu ajal töötasid selle teenistuses
peale tõmbavad. Kui ühest otsast keegi teki enda peale saab, pole jälle teisel tekki, sellele enam ei mõelda, et naaber võib öösel surnuks külmuda. Mõte, et kõigi jalad teki all soojas oleksid ja igaüks tekki natuke edasi koob, on ka võõras. Teoorias oleks ju palju kergem lihtsalt ise midagi anda ja teha. Miks peetakse õigeks ja nähakse vaeva teise eestlase heaolu rikkumisega, selle asemel, et iseenda heaolu parandada? Parandamine käiks minu vaatepunktist lihtsalt. Iga inimene peaks end harima, imama sisse nii palju infot kui jaksu on. Omandatud teadmistega võiks midagi kasulikku teha, alustuseks kasvõi teistele jagada. Tegu ei pea ühiskonda suurelt mõjutama, kuid kui see juba enda elu lihtsamaks teeb, hakkavad kõikide väikesed kasulikud teod rasket koormat kergendama. Alles siis võib rääkida muutustes Eesti riigis. Minu ideed tunduvad teoorias lihtsad, kuid praktikas on neid sellegipoolest raske rakendada
näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole. Koju jõudes nägin veel Kanal 2 erisaate lõppu, kus saatejuht avaldas arvamust, et järgmine päev võib ehk kaasa tuua isegi valitsuse tagasiastumise. Mida oleks saanud teha? Ei toonud ehkki valitsus oli kogu "pronkssõduri saaga" juures teinud ilmseid vigu. Hakatuseks: kõigile pidi olema ilmselge, et Eestis leidub
o Neljandal nädalal toimuvad muud töövormid(suurde saali ei tulda) · Nädal ise jaguneb neljaks istungi päevaks ning viies päev on muud töövormid o Kolmandal päeval/kolmapäeval alates 14.00 algavad arutelud eelnõude üle ja need arutelud võivad kesta järgmise päeva hommikuni. Sellel päeval tuleb läbi arutada kõik valitsuse esitatud seaduseelnõud. Intung lõppeb hiljemalt neljapäeval 14.00. Valitsus esitab 2/3 kõikidest seaduseelnõudest Otsustamine · Väga suur osa(95+%) otsustest tehakse poolthäälte enamusega. Miinimum vastuvõtmise häälte arv on 1 hääl(100 erapooletut nt) ning mx 101 · Teine võimalus on koosseisu enamus. Selleks peab otsuse poolt olema vähemalt 51 saadikut. Sealjuures pole kohalolijate arv oluline (saalis võib ka olla 51 inimest, aga kui nad kõik eelnõu poolt on, siis OK). Sellise otsustamise süsteemiga otsustatakse
rühmas liiga suures ülekaalus ja lapsed kippusid omavahel rääkima vene-eesti segakeeles, mitte selges eesti keeles. Usun eesti rahva loovasse assimileerimisvõimesse seni, kuni me ise hindame vääriliselt oma keelt, kultuuri ja keskkonda kui loome oma rahva vabaks arenguks maailma parimad tingimused just siin, Eestis. Maailm on värviline, mitte mustvalge. Eestlus on elus asi ja elab üle ilma rõõmsalt edasi vaid siis, kui Eesti riik ja Eesti valitsus tema eest hea seisab. Vaevalt, et keegi meist kõiki oma lähedasi võrdselt armastada suudab. Ei armasta ka mina ega arvatavasti teised russo- ja estofiilid samavõrdselt kõiki oma rahvuskaaslaste alagruppe. Mu russofiilia on suunatud peamiselt nendele venelastele, kes elavad oma kaunil, suurel kodumaal ja viljelevad seal vene kultuuri, arendavad majandust ja juurutavad sellist demokraatiat, mis lubab neil endil ja kõikidel nende naabritel rahus ja hirmu tundmata elada. Ma lausa
kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. (Kaukvere, 2014) Postitusele oli kirjutatud kommentaariks, et Jevgeni Ossinovski ülesastumine jättis hea mulje ning näitas tasakaalukust, millele vastas Ligi: „Ossinovski „tasakaalukus“ pole muud kui juurtetus ja teadmatus.“ (Kaukvere, 2014) «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema,
TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Pangad jagasid raha välja peaaegu kõigile midagi kontrollimata üle terve maailma ja siis langes järsku inimeste laenu tagatiseks antud kinnisvara väärtus. Pank hakkas loomulikult neilt lisa tagatist nõudma, mida
Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume
Kõik kommentaarid