Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eraelu puutumatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puutumatus, pangakonto, religioonid, eneseteostusEriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid uurinud olen, et täita vajalikud ankeedid või kui tuleb täita järjekordne majanduslikehuvide deklaratsioon. Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid? Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule. 1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või
Läti on kohus leidnud, et võõrvägede sõjaväelaste pereliikmete riigist väljasaatmine rikub isikute õigust eraelu ja kodu austamisele. Kaasuses Prokopovich vs. Venemaa on EIÕK asunud seisukohale, et kodu on iseseisev mõiste, mille sisustamine ei sõltu siseriiklikust õigusest. Kas üks või teine elukoht on kodu, mida kaitstakse artikliga 8, sõltub faktilistest asjaoludest, eriti piisavast ja pidevast seotusest antud kohaga. Privaatsusega võib olla kaitstud elukoha puutumatus, kui isik, kelle privaatsust rikutakse, alaliselt ei ela ning mis ei kuulu sellele isikule, aga ka elukoht, mis ei ole maaga püsivalt ühendatud ja paikneb võõral maal (nt karavan või vagunelamu). EIÕK on seisukohal, et eraelu kaitsega võib olla kaitstud ka isiku töökoht, samuti võib teatud juhtudel artikliga 8 tagatavad õigused laieneda ka juriidilise isiku juriidilisele aadressile ja asukohale (Societe Colas Est ja teised vs. Prantsusmaa). EIÕK kaasuses Peck vs
Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab 5 vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Tagajärje-eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on nende valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed. Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika:
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuandmete kaitses. Isiku ja isiklike õiguste ning vabaduste väärtustamist võib täheldada alles 16 sajandil, mil toimus Prantsuse Revolutsioon. Järgnevatel sajanditel võeti privaatsuse kaitseks vastu esimesed seadused (nt Rootsis, Prantsusmaal, Norras). Need seadused kaitsesid privaatsuse selliseid tahke nagu kodu ja kirjavahetuse puutumatus jms, mitte niivõrd isikuandmete kasutamist. Nende seaduste vastuvõtmise tingis eelkõige trükikunsti areng. Veel paari sajandi eest oli privaatsuse kaitse lihtne - isikul oli kerge ennast eraldada soovimatute silmade- kõrvade eest. 1820 kasutasid esmakordselt mõistet privaatsus oma artiklis ,,Right to Privacy" ameerika juristid S.Warren ja L.Brandeis. Artiklit ajendas kirjutama Bostoni ajalehtedes ilmunud kajastus S.Warreni tütre pulmadest
Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Teleoloogilised teooriad: Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. ____ Meedia regulatsioon: seadused ja normid Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus k
(taanlaste) vastu, pronkssõduri kriisi süvenemine jne. Nagu enamikes demokraatlikes riikides on ka Eesti Vabariigis ajakirjandusvabadus ja õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni kaitstud põhiseadusega. Põhiseaduse tõlgendamisel ilmneb aga mõnikord põhiõiguste ja põhiseaduse põhimõtete sisemine vastuolu või nö seadusaugud. Näiteks põrkuvad isikutega seotud pressiteadete puhul põhiseadusest tulenevad eraelu puutumatus ja ajakirjandusvabadus. Sel juhul on ajakirjanikupoolseks ülesandeks sisulise kaalumise teel vastuolus olevate põhiõiguste teineteisega sobitamine ja vastuvõetavasse tasakaalu viimine. Selle ülesandega toimetulek on aga sageli väga keerukas. Suurt poleemikat on põhjustanud aasta algul jõustunud isikuandmete kaitse seadus, mille põhiliseks eesmärgiks oli paremini kaitsta inimeste põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele
lõige 3 ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate eraldihoidmise. Lõige 5 annab vanglateenistusele võimaluse piirata isikute suhtlemist, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2.
Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada). Vabariigi Presidendi pädevuses on armuandmine ja autasude ja teenetemärkide andmine. Vabariigi President saab karistatuid nende palvel vabastada karistuse kandmisest või karistust leevendada (ka amnestia teel Riigikogu poolt). Tuleb juhinduda sealjuures seadusega kehtestatud reeglitest. Eraelu puutumatus Põhiseaduse §26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Laiemas tähenduses hõlmab eraelu ka perekonnaelu. Samuti
Tallinna Polütehnikum Isikuandmete kaitse tavad Eestis Referaat Sandra Lott PA-10B Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?..
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Prokurör ei suutnud tõestada et isa on ületanud need piirid. UK oli rikutud art 3 kuna ta pole taganud piisavalt kaitset. Z vs UK (2001) Küsimus oli selles et Z laps oli ohver aga riik ei tegi midagi aga ta teadnud sellest. Neil ei õnnestuud kaitsta seda haavatavad gruppi lapse koduvägivalla eest. Kui tegemist on koduvägivallaga siis riigil on kohustus kiiresti vahele sekkuda. Isegi saab lapse kodust ära võtta Perekonnaelu puutumatus Mida või keda kohus perekonna tunnistab Markx vs Belgia (1979) · Vallaslaps · Seaduslik+mitte Vastasel juhul Art 8+14 · Lähedased sugulased (nt vanavanemad) Johuston vs Iirimaa (1986) Art 8 ei taga õigust lahutamisele. Viitab riigikohustusele võimaldada selle te isiku perekonnasuhted võiksid loomulikult teel areneda. Kui lahutus ainuke võimalus et peerd võiksid normaalsed elada siis seda on vaja teha.
Põhjenda. Minu arust on Eestis rahuldatud armastus- ja kuuluvusevajadust, Eestis korraldatakse väga palju üritusi ning festivale, mis tekitavad seda ühtekuuluvustunnet ning panevad meid tundma kui ühena. Eestis on ka rahuldatud tunnustusvajadust, Eesti on väike riik ning kui keegi teeb midagi head, siis vähemalt aastas korra toimuvad meil üritused/saated, kus neid head teinud inimesi tunnustatakse. Eestis ei ole rahuldatud turvalisus-, füsoloogilist- ega eneseteostus vajadust. Inimesed Eestis ei tunne end alati turvaliselt, Tallinnas on mitmeid piirkondi, kus ei julgeta öösel ning vahel ka päeval rahulikult ringi käia. 17. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Sallivus ehk tolerantsus on ühiskondlik väärtus, sest kui ei oleks sallivust ja tolerantsust, siis ei oleks ka ühiskonda. Iga inimene on siiski erinev ning kui erinevad inimesed teineteist ei salliks, siis
Dokumendihaldus Asjaajamise tähtsus: Tõendusmaterjal, mis selgitab toimunud tegevusi Oluline info säilitatakse Info kättesaadavus Info kasutatavus Asjaajamise eesmärk: Jäädvustada tõene informatsioon Jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks Tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse Tagada, et info oleks hõlpsasti leitav, selleks luuakse süsteem Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüstemi abil. Alatised dokumendid: asutusdokumendid; üldjuhtimist puudutavad dokumendid. Asjaajamine peab tagama: Asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise Nõetekohase dokumentide vormistamise Dokumentide kiire ringluse Dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile Dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Dokumen
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg........................................................................................................
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsus
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
• Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastase
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants Nõmperi arg
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL Referaat Juhendaja: Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD EUROOPAS................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EESTI NSV-s................................................. JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL..................................................... KOKKUVÕTE.
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse usulistest, poliitilistest
- valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve. Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige. Korresspondentsi puutumatus Korrespondentsi puutumatus tähendab igaühe õigust vabalt ilma segamiseta teiste inimestega informatsiooni vahetada. Piirangutena tulevad kõne alla pealtkuulamine. Korrespondentsi saladus kehtib kõigi isikute suhtes, seega on salajase kirjavahetuse pidamise õigus ka näiteks kinnipeetavatel. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluse tõe väljaselgitamiseks. Pealtkuulamine ning muud jälitustoimingud.
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? V: Õigus tö�
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – riigi aktiivn
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
KODAKONDSUS Õhuke kodakondsus luuakse võimalused ja nõutakse minimaalselt kohustusi. Kohustusi püütakse näidata minimaalselt, et inimestele Sügav kodakondsus kui inimesed ei osale, siis süsteem, mis annab õigusi, variseb kokku. Demokraatia ei tööta, kui inimesed selle vastu huvi ei tunne. Kodakondsus tasandid: Tsiviilne 18. Sajand, aluspõhimõte isiklik vabadus, tüüpilised meetmed isiku- ja eraelu puutumatus, mõtte-, sõna-, usu- ja lepinguvabadus Poliitiline 19. Sajand, aluspõhimõte poliitiline subjektsus, tüüpilised meetme hääleõgus, parlamendireform, rahvaesindajate töötasu Sotsiaalne 20. Sajand, aluspõhimõte heaolu; tüüpilised meetmed: tasuta haridus, pensionid, tervishoid, osalus kultuuripärandis Inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Carina Peet Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtestamise ning oma identiteedi loomisel
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse
Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide sa
annaabi.ee 
